Suguküpsuse saabumise aeg 1,5-3 a 3a 1,5 a 20 k 3...4 a 2...3 a 2a Eluiga (suurim) 25 20 16 25 47 (50) 16 20 (25) Keskmine eluiga 10...15 a. 10 10 6-9 10-30 5-10 6 (5-10) Nisade arv 4 4 4 12 6 10 6 Toidutarve päevas (kg) suvel 30 8-10 7,5 6 5-30 1-2 (5) 1-2 Toidutarve päevas (kg) talvel 15 2,5 5 taliuinak 1-2 (5) 1-2 Liikuvus, territoorium suvel 100-400 ha 50 ha/öp 10-30 ha 4-8 km 15-20 km2 10-20 km/öp 5-15 km/öp Liikuvus, territoorium talvel 2-40 ha/öp 500 ha/öp 2-3 km 0,5-4 km taliuinak 10-20 (50) 1000 ha
Maailma juhtivaim piimatootja on USA 68303008 tonniga aastas.Arvatavasti on maailmas üldse kokku 1,7 biljonit veis. Kõige rohkem veiseid maailmas,kokku umbes 1 biljon looma, kasvatatakse: Indias ,Brasiilias ,USA-s , Mehhikos ,Argentiinas ,Sudaanis ,Etioopias ja Hiinas.Euroopa riikidest on suurimad veisekasvatajad:Saksamaa ,Prantsusmaa ja Suurbritannia. Vaatamata inimkonna arvukuse kasvule Maal, mis on viimastel aastakümnetel olnud ~2,3% aastas, on lehmade populatsioon vastupidiselt toidutarve kasvule vähenenud ~0,3% aastas. Muutused lehmade populatsiooni arvukused on eri regioonides olnud erinevad, nii näiteks on olnud EU riikides olnud vähenemine 6%, Kanadas ja USA-s 3%, aga arengumaades on lehmade populatsioon isegi suurenenud. Üheks lehmade arvukuse vähenemise põhjuseks on farmerite edukus lehmade piimajõudluse suurendamisel aastast aastasse. Ligikaudu 94% piimast töödeldakse ümber tööstustes. Statistilised andmed piimatoodete tarbimise kohta
(MacDonald, Barrett, 1993) Väga hästi kohastunud maa all elamiseks. Ujub hästi, kasutades kõiki nelja jäset. Joostes teeb tagajäseme iga sammu ajal eesjäsemega 2 sammu. Toitumine. Eranditult loomne. Valdavalt vihmaussid, keda kogutakse tagavaraks (neid närvitängu läbihammustamisega liikumisvõimetuks muutes). Sööb vähesel määral ka putukaid, nende vastseid, tigusid, isegi selgroogseid, kellest jõud üle käib (hiiri, karihiiri, roomajaid, konni, teisi mutte). Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu kogu aeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib kaaluliselt toitu võrreldes oma kehakaaluga 100- 180%, mis teeb aastas 36-37 kg. (Kirk, 1990). Tunnelid toimivad saakloomade lõksudena, sest neisse kukuvad selgrootud. Rajab ka maapinnalähedasi ajutisi toitumiskäike. Nende tegemine võtab küll palju energiatm end see- eest saab sealt tunduvalt rohkem saaki kui sügaval asetsevatest püsikäikudest. (MacDonald, Barrett, 1993) Sigimine
4.5.Vähkide söötmine. Vähk on kõigetoiduline - ta suudab kasutada mitmesugust toitu. Kasvanduses söövad vähid segatoitu, mis koosneb nii taimsest ainest kui loomsest toidust. Noorte vähkide toidust moodustab loomne materjal 43-80%, täiskasvanutel langeb see 10-30%-ni. Loomne toit sisaldab palju valku ja on kasvu seisukohalt parem kui taimne toit või detriit. Aktiivselt kasvav vähk vajab 30-35% valku sisaldavat toitu. Noorte vähkide päevane toidutarve on optimaalse temperatuuri juures umbes 30% kehakaalust. Kui vähid saavad suguküpseks, väheneb toidutarve 4-5%-ni, veel vanematel vähkidel langeb päevane toidutarve isegi alla 2% kehakaalust. Toidutarve kasvab temperatuuri tõustes, lisaks mõjutab seda ka koorikuvahetus. Ülesöötmist tasub vältida, sest see põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Liiga vähene söötmine aga põhjustab lisandunud agressiivsust, kannibalismi ja paljunemise efektiivsuse langemist. Toidu
toitumine lülitab sisse bioloogiline kella, tänu millele laps ei tunne söögikordade vahel isu maiustuste järele. 4 Päevas peab olema kolm põhitoidukorda ning 2-3 korral võiks lapsele anda vahepala. Vahepalaks sobib kergesti seeditav, mitte liialt kaloririkas ega magus toit, näiteks puu- ja juurvili, viljalihaga mahl, piimakokteil marjadega või topsike jogurtit. Väikese lapse toidutarve on loogiliselt võttes väiksem kui täiskasvanul. Lapse toidukogus peab vastama tema isule, samuti ka kaalule, olles pisut väiksem, kuid see eest mitmekesine. Mudilasele võib anda umbes veerandi või kolmandiku täiskasvanu toiduportsjonist. Oluline on, et väikelapse toidusedel oleks mitmekesine ja toitainetesisalduselt tasakaalustatud. Toidu mitmekesisus on eriti tähtis tagasihoidliku isuga laste puhul.(Raukas, Uibo, Raal:2006: 107) 1
Sõltudes konkreetsetest elutingimustest ja arengutasemest, on vajaduste hierarhia keeruline ning mitmetahuline, kuid üldise tendentsina tekitab ühtede (madalamatasemeliste, esmavajaduste) rahuldamine alati uusi, kõrgematasemelisi vajadusi. Inimvajaduste struktuur e ülesehitus on üldjoontes looduse poolt ette kirjutatud. Näiteks äsja ilmale tulnud inimlapse esmane elutarve on hingamistarve (tarve on tarbimisvajadus). Järgneb soojatarve ja alles seejärel toidutarve (mõistagi koos vedelikutarbega). Edasi tulevad põhilistena veel vajadus kehakatte ja peavarju järgi. Järelikult võime rääkida looduse poolt tekitatud füüsilistest, aga ka vaimsetest ja emotsionaalsetest vajadustest. Ameerika psühholoogi Abraham Harold Maslow' järgi, kes töötas välja nn motivatsiooniteooria, eristatakse viit liiki inimtarbeid (nn Maslow' vajaduste ,,püramiid" või ka ,,trepp"), mis asetuvad üksteise suhtes järgmise hierarhia kohaselt (vt joonis 2.1).
MUTT (Talpa europea) - karvastik tihe ja lühike, sametjas (sisuliselt vaid aluskarv). Eesjäsemed on lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud ka 6. varbaluu , mis on kohastunud mullas kaevamiseks. Omab enda kehakaalust 24x tugevamat kaevamise jõudu. Eelistab elada aedades, parkides, metsaserval, heinamaal, karjamaadel. Toitumine on eranditult loomne - vihmaussid, putukad, vastsed, teod, hiired, roomajad, konnad, teised mutid. Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu koguaeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas -37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist maini (tiine 40 päeva). Pesakamber on 12-25cm läbimõõduga umb. 10-70 cm sügavusel. 2-7 poega. Vaenlased on rebane, kärplased, viud, kakud, metssiga. KARIHIIRLASED (Sorex) - eristatakse vahehammaste järgi
koosnev protsess. Parasitoosid ei kahjusta ainult üksikelundeid, nad on üldhaigused, mis häirivad peremehe kogu elutegevust. parasiidi toitumine (parasiit). Parasiidid toituvad peremehe seedekulglas leiduvast söödast, kehavedelikest (veri, lümf, koevedelik, nõred) ja kudedest. Viimaseid neelavad nad tükikestena või veeldavad eelnevalt ensüümide abil (kehaväline seede). Mida suurem on parasiitide arv ja kiirem nende kasv ning sigimine, aeda suurem on ka parasiitide toidutarve ja parasiidi patogeenne toime peremehesse. 14 parasiidid otsivad peremehi. Nakkustee, mille korral parasiidid kasutavad peremeeste invadeerimiseks liikumiselundeid. Pistesääsed, kihulased, pihukad, pistekärbsed, parmud jt. kasutavad peremeeste leidmiseks tiibu, kirbud, lutikad, kanalest jt. aga hästiarenenud jäsemeid. Nad otsivad ise aktiivselt peremehi. Puugid seevastu aga varitsevad ooteasendis
annaabi.ee 
