Biots. koos ökot. moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem - on isereguleeruv süsteem, milles biot. ja ökot. on omavahel aineringe kaudu seotud. näitajad: liigiline koosseis(ökos.kuuluvate liikide nimistu), liigirikkus(kooslustesse kuuluvate liikide arvu). TOITUMISTASEMED: 1) tootjad e. produtsendid-org.ained toodavad ise anorgaanilist, taimed.2)konsumendid e. tarbijad- toiduahela organismid, kes kasutavad teisi elusorganisme toiduks. Tarbijad jagunevad sõltuvalt toiduobjektist 1-4astme tarbijateks,herbi,kiskjad,3.4. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. destruentidele. Laguahel-algab elutegevuse jääkidest, lõppeb mikroorganismidega.Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit.(selle kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku). Iseregulatsioon- iga toiduahela lüli e. troofiline tase regleerib eelmise arvukust.(nt.füto-ja zooplankton). Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Isereg
Selle esimene lüli on enamasti taimekooslusesse kuuluv organism. Järgmise lüli moodustab herbivoor, kes toitub taimedest ning neist omakorda toitub kiskja. Tootjate roll on toota vajalikku orgaanilist ainet ise nt taimed. Tarbija kasutab toiduks teisi eluorganisme ning sõltuvalt toiduobjektist jagunevad and esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Surnud tootjad ja lagundajad on toiduks lagundajatele. Toiduvõrgusti kuks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 9. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Kaubad ja teenused, transport, toit, elamispind. 10
Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta ökotoop. Elus biotsönoos. Toiduahel toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad Tootjad rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid Tarbijad toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Herbivoorid on I astme tarbijad, neist toituvad kiskjad ehk II astme tarbijad, kellele järgnevad III astme tarbijad. Lagundajad surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Tootjate, tarbijate, lagundajate omavaheline seos? Omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad moodustavad toiduahela.
Kahjulik bioota-organismid, mis vähendavad bioproduktsiooni -umbrohud . KLASSIFITSEERIMINE: nihkuv maaviljelus (shifting cultivation),taaskasutatav maaviljelus (sööti jätmisel põhinev), segaviljelusega püsiv maakasutus (kaasa arvatud viljaväljavahetus), ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja permanentsed mitmeaastased istandused. nomaadlik karjatamine loomakasvatusfarmide süsteem.SAPROFOOGID-kõdutoidulised. Monofaagid- ainult ühest toiduobjektist toitujad (spetsialistid)·Oligofaagid-toituvad lähedastest liikidest või perekondadest ·Polüfaagid-toituvad taim-või loomtoidust vähevalivalt . heades paikades(lätetes) ületab sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab,·halvemates paikades(mülgastes) jääb sündimus suremusele alla ja ilma sisserändeta sureb sealne populatsioon välja. AÖS-d on inimese poolt muudetud ökosüsteemid, kus domineerivad ühe-, mitmeaastased või mõlemad põllukultuurid.
organismist välja. Urea eritatakse uriiniga, ammoniaak lõpuste kaudu. Suured nefronid ja eritavad rohkem uriini. 6. Kalade seedeelundkond ja kalade toitumine. Kalade hammaste tüübid, seedekulgala osad, soole ehitus, seedenäärmed ja nende funktsioonid. Toitumiskäitumine, kalade jagunemine toiduobjektide järgi, ökoloogiline püramiid. Lepiskalad ja röövkalad, segatoidulised kalad. Hambad. Sõltuvad toiduobjektist. Lisaks neeluhambad karplastel. Seedetrakt neel, lõpuspiid, söögitoru, magu, lukutiripikud, sool (peensool ja jämesool), pärak. Röövkaladel on lühikes sool, magu on suhteliselt suur, et mahutada saakkala. Happeline keskkond ja seedeensüümid koos mao peristaltikaga lõhuvad toiduobjektid. Pylorus maolukuti ja lukutiripikud. Sooles lõhustatakse toiduobjektid edasi aineteks, mis läbivad soole seina. 7
49. Millised putukad arenevad täismoondega? Täismoondega arenguga on need putukad kellel muna-, vastse- ja valmiku kõrval esineb ka nukujärk. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised. 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb) Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse
49. Millised putukad arenevad täismoondega? Täismoondega arenguga on need putukad kellel muna-, vastse- ja valmiku kõrval esineb ka nukujärk. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised. 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb) Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse
Fundamentaalsed nišid – tarvilike ökoloogiliste tingimuste kompleks. Realiseerunud ökoloogilised nišid – biootilised tingimused……………………… Kaks nuivähi liiki – elavad samas tsoonis, kuid üks sügavamal. Sama hundinuiadega – üks liik kasvas madalamas vees, teine sügavamas. Soolsuspiirkonnad jagatakse ära kirpvähkide vahel (madalam ja suurem soolsus). Puruvanad on jõe ära jaganud piki tema telge ülemjooksust alamjooksuni. Kooseksisteerimine sõltub ka toiduobjektist. Osaliselt on liikide mitmekesisus kooslustes tingitud liikide erinevate ökoloogilistest nõudmistest. Mida rohkem on erinevat orgaanilist ja anorgaanilist ainet keskkonnas, seda rohkem liike seal eksisteerib koos. Kalaliikide rohkus ja taimede liigiline arvukus on positiivses korrelatsioonis. Liikide suhteline arvukus ruumis erinev –palju eri liike koosluses. Suhteline arvukus muutub tihti 2
q. Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest. r. Kalade hingamsist mõjutavad keskkonna tegurid: · Vee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist; · Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. 32. Kalade seedeelundkond ja kalade toitumine. a. Hambad. Sõltuvad toiduobjektist. Lisaks neeluhambad karplastel. b. Seedetrakt neel, lõpuspiid, söögitoru, magu, lukutiripikud, sool (peensool ja jämesool), c. pärak. Röövkaladel on lühikes sool, magu on suhteliselt suur, et mahutada saakkala. d. Happeline keskkond ja seedeensüümid koos mao peristaltikaga lõhuvad toiduobjektid. e. Pylorus maolukuti ja lukutiripikud. Sooles lõhustatakse toiduobjektid edasi aineteks, mis f. läbivad soole seina
annaabi.ee 
