Kodukaku pesa tunneb ära omapärase sisu järgi. Pesa vooderdatakse omaenese kuivanud räppetompude ja pesaõõnsuse kõdunenud puupuru seguga. Kodukakk muutub aktiivseks alles öösel ning on meie kõige ''öisem öökull". Enamus kodukakke toitub põhiliselt närilistest. Samas võib nende toidulaud varieeruda väiksematest kuni hakisuuruste lindudeni, konnad, sisalikud, mutid ja mardikad, st toiduvalik võib olla väga lai. Kodukakud sageli siiski spetsialiseeruvad mingile kindlale toiduobjektile. Peale närilistepüüdjate on tuntud näiteks rästaspetsialistid. Antud spetsialiseerumine on tingitud sarnaste pesapaikade kasutusest. Kodukaku menüüs on suurem lindude osakaal inimasutuse läheduses. Kodukakk on tuntud pisemate kakuliste, nagu värb- ja kivikakk, arvukuse vähendajana. Saagipüüdmise käitumisena on tuvastatud, kuidas kodukakk peksab tiibadega vastu põõsast, et sealt saaklinde välja peletada.
toitumine Lindlate ja lautade ümbruses elavad kärbsed saavad toituda lindude ja loomade väljaheidetest. Kodude ümbruses kasutavad kärbsed toiduallikatena prügi - ja kõdunevaid muruhunnikuid, taimeosasid ning samuti väljaheiteid. Toakärbse toitumises on hädavajalik vesi, selleta suudaks kärbes elada vaid kuni 48 tundi. Kuna toakärbesel on suiste asemel imikärss pole ta võimeline toitu närima. Seetõttu sööb ta vaid vedelat toitu. Tahkele toiduobjektile pritsivad kärbsed sülge ning tänu sellele muutub toit ensüümide toimel vedelaks. hingamine Putukate hingamiselundkonna moodustab kogu keha läbiv trahheede võrgustik. Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Välisõhuga on trahheed ühenduses hingeavade kaudu, mis paiknevad rindmiku ja tagakeha külgedel. Hingeavad on enamasti klappidega varustatud, seetõttu on putukal võimalik neid sulgeda.
Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad (rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. Teisel troofilisel tasemel on konsumendid ehk tarbijad, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened). Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile esimese astme tarbijateks ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks ehk lihasööjateks ehk kiskjateks. Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad, kes tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseteks (selgrootud, bakterid, seened). Tekkinud ained on eelduseks järgnevate produtsentide elutegevusele. Toitumissuhted koos destruentidega
Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2. Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit. 3. Aitab kaasa levikule nt karbid, kelle vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel 4. Vastsestaadium võimaldab pikendada eluiga. Ühepäevikuliste valmikud elavad mõned päevad, vastsed aga kuid ja isegi aastaid. 5. Vastse või nuku staadiumis võib toimuda talvitumine, kuna nukkudesse kogutakse glütserooli. Vananemine Hakkab vananema viljastamishetkest
Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid (nt taimed, tsüanobakterid, vetikad) Esimene troofiline tase koosneb produtsentidest/autotroofidest ehk orgaaniliste ainete tootjatest, kes päikesekiirguse abil fotosünteesivad endale orgaanilisi aineid. Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad, nemad kasutavad oma eluks orgaanilist ainet. Konsumentid jaotatakse vastavalt toiduobjektile kas I astme tarbija (rohusööja), II astme tarbija (kõigesööja) või III astme tarbija (lihasööja). Kolmandasse troofilisse tasemesse kuuluvad destruendid ehk lagundajad, kes toituvad eelnevate tasemete surnud orgaanilisest ainest, muutes need taas lihtsamateks ühenditeks. 29. Mis on biomaasipüramiid ja kuidas see on seotud ökosüsteemide liigirikkusega? Biomassi püramiid näitab, kui suur hulk elusmaterjali (biomassi) on igal troofilisel tasemel
Väljasuremine- sõltub elutingimustest ja organismide endi omadustest. Evolutsiooni vältel on Maal toimunud suuri muutusi. Pidevalt muutunud keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Ühe liigi geenifond 27 ei võimalda lõputult ümber kohastuda. Eeskätt ilmneb see kitsalt spetsialiseerunud liikidel, näiteks kohastumisel kindlale toiduobjektile, temperatuurile. Leidke sobivad näited. o progress- palju erinevaid putukaid o divergents - imetajate teke o konvergents- dinosauruste hävimine o väljasuremine- trilobiitide hävimine palju erinevaid õistaimi
Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõsõltub sellest. *Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad (rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. *Teisel troofilisel tasemel on konsumenddid ehk tarbija, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened).Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile esimese astme tarbijateks ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks ehk lihasööjateks ehk kiskjateks. *Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad, kes tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseteks (selgrootud, bakterid, seened). Tekkinud ained on eelduseks järgnevate produtsentide elutegevusele.
nimetuseks on ühe otsa pilet (üks põlvkond sooritab rände, järgmine tagasirände)? A. Linnud; B. Taimed; C. Korallid; D. Sääsed; E. Liblikad; F. Kalad. Selline migratsioon on teada ainult liblikatel, E on õige; 146. Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism? A. Kiskja-herbivoor süsteem; B. Taim-seen süsteem; C. Laguahel; D. Elevant-sipelgapesa süsteem. Laguahelas saavad osalised kasu ilma toiduobjektile kahju tekitamata, C on õige; 147. Milles seisneb koosluste diversiteedi puhul nn „massiefekt”? A. Taksonoomiline diversiteet väheneb massiliselt lahesopi ja poolsaare otsa suunas; B. Suurema massiga liigid kipuvad domineerima; C. Teistsuguse liigilise koosseisuga koosluste vahetus läheduses on liigirikkus suurem tänu pidevale immigratsioonisurvele. C on õige, diversiteediteoorias on kasutusel selline termin; 148. Kas Gause printsiip sõnastati:
kõrgemalt arenenud liikidel tavaliselt 3-lülilised. Suised on peamiselt imemis- või pistmistüüpi. Tiivad on kilejad, enamasti saledad, keskmise soonestusega, harvem puuduvad (raudkärblased). Kahetiivaliste tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330, sääskedel 600 ja on isegi andmeid, et kuni 1000 korda sekundis. Jalad on kõnnijalad, mõnikord väga pikad (sääriksääsed), harvem röövjalad, pikkade küünistega. Munemisel esineb suur mitmekesisus. Munad munetakse tavaliselt toiduobjektile, selle lähedale või sisse. Vastsed jalutud, peakapsliga (sääselised) või ilma (kärbselised). Mõnedel liikidel (toakärbes ja hallasääsk) võib aastas olla 10 ja rohkem põlvkonda. Kahetiivaliste hulgas on palju taime- ja loomaparasiite. Klassikaliselt jaotatakse selts kahte alamseltsi. Pikatundlalised ehk sääsed on enamasti saleda ja pika kehaga, pikkade jalgade ja tundlatega. Tiivad on enamasti kitsad ja suhteliselt pikad. Vastsetel on peakihn hästi arenenud, suised mälumistüüpi
Monitooring seire, plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud jaamades. Monitooringujaamad rajatakse inimtegevusest mõjutamata v. võimalikult vähe mõjutatud aladele (foonaladele), inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele ja nende siirdealadele. Võib olla kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne. Bioloogiline m. elustiku ajalise ja ruumilise muutuse monitooring. Monofaagid kitsalt ühele toiduobjektile spetsialiseerunud loomad. Vastand on polüfaagid. Moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerumata ja ümardumata osadest koosnev sete. Moreen kujuneb liustikule varisenud või sellesse jääkünde tõttu sattunud kivimeist, mida jää liikudes purustab, segab ning peatudes või taandudes oma serva ette ja külgedele setitab. Mortmass taimede, seente ja loomade mitmesuguses lagunemisastmes jäänused.
annaabi.ee 
