vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, suured toidulaod ehk magasinid, kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja puhkedes (Esmalt võeti see süsteem kasutusele Prantsusmaal).
Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks,keskmiseks ratsaväeks ja kergratsaväeks.Pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648a) hakkas ratsaväe osatähtsus sõjapidamises vähenema,sest selle ülalpidamine oli kallis ja pealegi tähendas tollane sõjapidamine eelkõige kindluste piiramist.Loodi sõjaväe riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu:autasud,vormiriietus,relvastus,määrustikud,kehtestati väeüksuste normkoosseisud. Suured toidulaod olid magasinid,kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja ajal. Muutused sõjakunstis Sõjakunst sisaldab endas kahte komponenti: taktikat ehk õpetust, kuidas võita lahingut,ning strateegiat ehk õpetust,kuidas võita sõda.Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Joontaktika oli lahingukord,kus jalavägi jagati kolmeks: eelväeks,peajõuks ning järelväeks; ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele. Jalaväe
Nelja kuu pärast, 14. jaanuaril, jõuti Rossi liustikuni. Amundsen valis oma talve peakorteriks Vaalade kai mitmel põhjusel. Esiteks oli seal palju loomi ja linde toidu kogumiseks. Teiseks asus see 60 miili poolusele Scottist lähemal. Kolmandaks said nad sealsamas teha oma vaatlustööd. 15. jaanuaril pandi alus laagrile, mis asus 2 km sisemaal. Järgmise kolme nädalaga kandsid 5 kelku iga päev 10 tonni varusid põhilaagrisse Framheimi. Toidulaod rajati igale pea laiuskraadile. 21. aprillil päike lõpuks loojus ja algas pikk polaaröö. Järgmise nelja kuuga tuli ära teha palju tööd. Amundsen teadis millised probleemid kaasnevad 9 mehe pika koosviibimisega. Seetõttu oli kord karm. Amundsen lasi Bjaalandil ja Hasselil ehitada erilise pesemissüsteemi külmades tingimustes. Tööd olid kindlalt jaotatud: Kristian Prestrud ja Hjalmar Johansen tegid teaduslikke vaatlusi, Hassel Ja Hanssen tegelesid õli ja jookidega varustamisega
sagedamini kuulda aprilliõhtutel, vahetult enne ja pärast päikeseloojangut. Munema asuvad värbkakud tavaliselt aprilli keskpaiku. Kurnas võib olla kuni 10 (keskmiselt 7) valget muna. Haudumiseks kulub ligikaudu üks kuu ning umbes kuu vanustena on pojad lennuvõimelised. Värbkaku toiduks on pisinärilised ja väikelinnud. Sügisel ja talvel kogub toiduvarusid - närilisi ja värvulisi puuõõnsustesse ja pesakastidesse. Lumerikastel talvedel aitavad toidulaod värbkakkudel raskemad ajad üle elada. 6 Habekakk Habekakk on suur kakuline. Meie suurima kakulise - kassikakuga - võrreldes jääb ta viimasele alla kõige enam vaid kolmandiku võrra. Värvuse poolest on ta aga kassikakust erinev: habekaku värvuses domineerib hall. Ainuke kehaosa, kus on ka muud tumedamat värvust, on selg, seal lisandub hallile ja valgele ka
Välksõda kestaks 8-10 nädalat, Nsvl läheks Uurali taha. Euroopa poolne osa jäeks Sm-le. AA joon- Arhangelsk; Astrahan 22.juuni 1941. Sm tungiski Nsvl-le peale. Saksamaal 3 gruppi: Nord(pidi tungima)  läbi baltikumi Leningradi Mitte- Moskva Süd- läbi Ukraina Põhja-Kaukaasiasse, sealt Kaspia mereni ( Seal Nsvl kaevandas naftat) Miljonid mehed said surma ja miljonid võeti vangi. 8-10 nädalaga see läbi ei saanud. Jõuti küll Leningradi. Algas Leningradi blokaad, Sm lasi seal toidulaod õhku, suur nälg oli (1941-42 karm talv ka) Moskva juures esmakordselt Nsvl vastupealetung. Kaspia mereni ei jõutud, võeti uus suund Volga jõgi ( seal oli kaubatee Kaspia merega) Sm vägede peamiseks sihtmärgiks sai Stalingrad. 1941 august USA-Suurbritannia Atlandi harta. Sõja eesmärk: Saksamaa purustamine. Pandi kirja ka sõjajärgne maailmakorraldus- need riigid kes sõltumatuse olid kaotanud, saavad selle tagasi. Detsember 1941
Esialgu edenes sakslaste pealetung väga kiirelt. Ei ole teada, kas Nõukogude Liit oli pealetungiks valmis või mitte, kuid on teada Vene luuraja Jaapanis Rudolf Sorge, kes teatas õige kuupäeva, millal Saksamaa kallale tungib, kuid Stalin jättis teate tähelepanuta. Nord väed jõudsid Leningradini, kuid seda ei suudetud vallutada. Nii piirati see ümber ja algas Leningradi blokaad. Enne olid osad inimesed lahkunud. Kõige rängem oli 41-42 aasta talv, mil inimesed surid nälga, sest toidulaod pommitati juba 1941 aasta augustis-septembris puruks. Ellujäänud on meenutanud, et välistatud ei olnud ka kannibalism. Mitte jõudis Moskva alla, puudu jäi 25-30 kilomeetrit, kuid sedagi ei õnnestunud vallutada. 1941 aasta detsembris läksid Nõukogude Liidu väed esmakordselt vastupealetungile. 1942. aasta kevadeks oli Mitte eemale tõrjutud. Süd pidi jõudma Kaspia mereni, aga seda ei suudetud. 1942 otsustati suunda muuta ning otsustati jõuda Volga jõeni Staliningradi linna juures
teinud. Mehed võeti armeesse lepingu alusel, pikaks ajaks. Sõdur muutus proffessionaalseks sõjameheks. Alalise armee üleseshitus Alaline armee jagunes: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks, keskmiseks ratsaväeks ja kergeratsaväeks. Loodi ka sõjaväe riigi käes olev juhtimisaparaat, kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud, autasud. Magasinsüsteem: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktidesse, suured toidulaod ehk magasinid, kust sõjavägi sai toiduaineid ja sõjaajal. Strateegia ja taktika Võit oli eesmärgiks, see oli tagatud kui esmalt võidetakse lahingud ja seejärel kogu sõda. Sõjakunsti moodustavad taktika ja strateegia. Kujunes välja joontaktika. Lahingukord jagunes: tsentrumiks ja tiibadeks, tsentrumi moodustas jala- ja suurtükivägi, tiivad aga ratsavägi. Vastaste manööverdamise takistamiseks ja piiride kaitseks rajati kindlusi ja garnisone.
Suurtükivägi oli ka alguses eraettevõtjate käes, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Samuti püüti ühtlustada kogu sõjaväeelu. Kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Unifitseeriti ja standardiseeriti relvastus. Ühtlasi reorganiseeriti keskvalitsuse eestvedamisel ka sõjaväe varustamine ja toitlustamine. Selleks kasutati magasinisüsteemi, see tähendas, et juba rahuajal asutati piiridel ja kindlustatud punktides suured toidulaod ehk magasinid. Sõjavägi sai sealt toiduaineid ka sõja puhkedes. Sõjaväe eliit. Armee vajas ka tugevaid juhte- ohvitsere kes suudaksid inimesi juhtida ka kõige karmimates olukordades. Varauusajal olid ohvitserid otsekui rüütliseisuse otsene ning vahetu pärija. Nad kandsid endas samu sõjalisi traditsioone ja psühholoogiat. Kuna armee juhtimine nõudis ka konkreetseid teadmisi ja oskusi, mõeldi sellele, et vajalik on ohvitseride ettevalmistamine ja sõjaline haridus
lind, kena sinimustvalge tiivaservaga. Ta kogub tammetõrusid endale talvevarudeks. Kui jälgida sügisel mõnda pasknääri lendamas, võib ta noka vahel alatihti tammetõru näha. Lind neelab tamme juures kümmekond tõru järjestikku söögitorusse, võtab viimase noka vahele ja lendab eemale. Kusagil mitmesaja meetri kaugusel poetab ta tõrud metsa alla ja peidab samblasse. Talvel, kui lumi maas, mäletab ta ülitäpselt, kuhu tõrud said peidetud. Ta sukeldub lume alla ja kaevab toidulaod järjestikku uuesti välja. Kuid alati ei lähe kõik nii, nagu pasknäär plaaninud. Tõrusid kandes pudeneb mõni neist noka vahelt, peidikusse peitmise või sealt võtmise ajal veereb mõni eemale. Mõnikord juhtub ka seda, et lind satub kulli, kiskja või jahimehe saagiks. Nii saavad niiske sambla alla peidetud tõrud ühtäkki tammetõrukülviks. Harilik tamm uueneb ka vegetatiivselt. Kännuvõsu tekib peamiselt juurekaelast ning see võime
annaabi.ee 
