sõbralikku perre. Kasvasid ka linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Talupojad tulid maalt linnadesse. 1945. elas linnades kolmandik, 1953. üle poole. Tõstatas ka keeleprobleemi. Ainult eesti keelega ei saanud enam hakkama. 8. Võrrelge põllumajanduse arengut 1950. 1960. 1970 aastatel. Millisel kümnendil oli see teie arvates kõige edukam? 9. Milliseid probleeme tõi kaasa tööstuse ekstensiivne arendamine? Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks: kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. 10. Millised sotsiaalsed probleemid kuhjusid 1980. aastate I poolel? Mis neid probleeme põhjustas? Demograafilise situatsiooni edasine pingestumine
Helsingi laevaliin tõi Eesti NSVle välisturiste. Nende kaudu jõudsid Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 36. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Milliseid probleeme tõi kaasa tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivne arendamine? 36. Demograafilised: massiline võõrtööliste sissevool; ¼ rahvaarvust olid venelased Sotsiaalsed: keeleprobleem(eestlased ei saanud ainult eesti keelega hakkama). Toiduainekriis, tehnika ja tehnoloogia mahajäämine läänemaailmast, tööstused olid 90% allutatud üleliiduliselt, varimajandus(ehk tutvused) 37. Mis muutus Eesti NSV sisepoliitilises elus 1978. aastal? 37. 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond. Käbini asemele tuli Karl Vaino, kes täitis Moskva käske ning sellega algas ka venestamine. Käivitati ulatuslikke kampaaniaid 38. Mis oli iseloomulik Nõukogude inimesele? Mis ühendab nõukogude inimest ametlikus käsitluses
suunati Eesti NSV-st välja. 1950.aastate lõpul hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstuse kasv paisutad ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanu suurettevõtteid ja rajati lisaks uusi. Majanduslik ummik Põllumajanduslik areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. Märkimisväärne osa Eesti NSV tööstusest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Kuna kõigest oli puudus, siis sai ära elada ainult tutvusi omades, ajastu märksõnaks oli defitsiit. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Uusvenestamise pealetung ja jätkuv ekstensiivne majanduspoliitika teravdasid
Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957- 1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus üleliidulised ametkonnad toimetasid oma äranägemise järgi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Majandusliku ummiku üheks põhjuseks oli varimajandus. Kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. Ajastu märksõnaks oli defitsiit. Sotsiaalsed probleemid kuhjusid ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta-
tunda: kurnas maad ja halvendas keskkonna olukorda. xxvi. Majanduslik ummik Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele, mis tähendas Eesti NSV liha- ja piimasaaduste osa suurendamist üleliidulises fondis. Sisseveetava teravilja baasil laiendati kiires tempos seakasvatust. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks: kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. xxvii. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Tööstuse paisutamine oli suurendanud aasta-aastalt migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes veelgi eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahavastikust ning ülerahvastusid linnad. Aastateks 1980 oli
1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957-1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. 1970. aastate lõpul ja 1980.aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks). Tööstuses jätkus olukord, kus üleliidulised ametkonnad toimetasid oma äranägemise järgi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Majandusliku ummiku üheks põhjuseks oli varimajandus. Kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. Ajastu märksõnaks oli defitsiit
Ulatuslik migratsioon tõi kaasa keeleprobleemi. Põllumajanduse toibumine ümberkorraldused, mis suurendasid talurahva iseotsustamisõigust Põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle mingi kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimise laienemine laienes põlevkivitööstus, arendati aparaadiehitust, laiendati tööstuslikku kalapüüki, laienes ka tööstus- ja tsiviilehitus. Majanduslik ummik tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses kujundasid kohalikku poliitikat üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. Varimajandus õigete tutvuste omamine ära elamiseks Ümberrahvastumispoliitika migrandid, dubleeritud haridussüsteem Ökoloogilise olukorra halvenemine looduse reostamine Sotsiaalne pessimism suurenev alkoholitarbimine ja enesetappude arv Majandus tervikuna: Omandivorm riiklik, eraomand kaotati, riigistati Juhtimine tsentraliseeritud, kõik plaanid ja käsud tulid Moskvast
Hilary Karu 76 D 11 EESTI AJALUGU Põlevkivitööstus, masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus, ehitustegevus + Kohtla-Järve ja Sillamäe suurenemine, võõrtöölised + ENSVs puudus teave paljude tehaste kohta, Sillamäe ja Paldiski suletud linnad jne Plaanimajandus ja käsumajandus + Karl Vaino ajaks pidev toiduainekriis, defitsiit, varimajandus, linnastumine, ökoloogilised probleemid, keeleprobleemid, korteriprobleemid, internatsionaliseerumise läbikukkumine, pessimism ENSV 1944 1950 Territoriaalsed kärped Industrialiseerimine Võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine + 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed. Tööjõu juurdesaamine
annaabi.ee 
