Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1
Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. Sümbioos,parasitism. Parasitism e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. lubatud piirikontsentratsioon - vees, õhus,mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks I variant urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud. Loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas. Jäätmed- tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks kõlblikud ained või materjal. Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka
(metsikute loomade ja taimede liigid; puutumatu looduse algset seisundit pole võimalik taastada). 57. Lisaained toidus: E-ained keemilised ühendid, mida lisatakse toidusse selle omaduste muutmiseks. (toiduvärvid E 100 E199; säilitusained E200 299), antioksüdandid E300 399), emmulaatorid, stabilisaatorid E400 499), muud E 500 599). Saasteained reoained, mis tpollutant, voovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis. Satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toidusse. Tähtsamad on nendest tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüüd e. PCB, doksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimid ja kasvustimulaatorite jäägid.
reoveehulga korrutisena · Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) · Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus · Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste · lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks · lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir · bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks
degradatsioon põhjused, mõju, tagajärjed. o Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. o Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. o Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. o Saastekoormus heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. o Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp
töödelduna) tarvitada, maapõuevara, maare. Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. (Nt SO2, NH3,O3, tolm, tuhk) Saastekoormus heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostumine reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Reostajad reostuse põhjustajad. Reostusallikad reostust põhjustavad tegurid; jagunevad põllumajanduslikeks ja mittepõllumajanduslikeks.
142. Maavara maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. 143. Saastumine reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. 144. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. 145. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. 146. Reostumine vee saastumine, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikkumine. 147. Reostajad isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti 148. Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust 149
reoveehulga korrutisena Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks Lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks
kooslus (nt. raba). Pestitsiidid mürkkemikaalid kahjulike organismide hävitamiseks. Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndi metsad vastavad kaitse-eeskirjast tulenevalt kas hoiu- või kaitsemetsa kategooriale. Piirväärtused (saasteainete hindamisel keskkonnakaites): 1. lubatud piirkontsentratsioon, lüh. LPK vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks). Veekogudes oleneb LPK sellest, milleks vett kasutatakse (olmekasutus, kalamajandus); 2. lubatud piirheide, lüh. LPH heitveega veekogusse või -juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir
energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saastamine kaasneb inimtegevusega ja selle tagajärjed (saastus, reostus) tekitavad loomulikus aineringes hälbeid. vee saastamist nimetatakse eelistavalt reostamiseks. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Õhusaasteained on ained, mida olulises (või tavalisest suuremas) kontsentratsioonis õhkkonnas püsivalt ei leidu ja mis kahjustavad inimest või muid organisme. Saasteaineid on väga mitmesuguseid, u. 200 kohta on kehtestatud piirkontsentratsioonid (LPK). Tähtsaimad gaasilised saasteained on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked saasteained on nt. tolm, tuhk ja metallide hapendid. Enamiku neist satub atmosfääri ka looduslikest allikaist, kuid tööstusliku
annaabi.ee 
