epigramme, ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Tema teostes on segunenud ning samas ka eraldi ilmnev valgustuslik optimism ja pessimism. Voltaire kuulsamad teosed on ,,Zadig ehk Saatus" ning ,,Candide ehk Optimism" Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) sai kuulsaks endale ootamatult peale ajalehekuulutuse kirjutamist ühele konkursile. Ta oli esimene valgustaja, kes julges mõistusele toetuvas tsivilisatsioonis kahelda. Rousseau mõtiskles kahe uurimuse üle: ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?" ja ,,Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle". Rousseau kuulsamateks teosteks osutusid ,,Julie ehk Uus Heloise" ning ,,Emile ehk Kasvatusest" 4 Prantsusmaal oli eri aegadel veel mitmeid nimekadi valgustuskirjanikke nagu: Charles De Montesquieu(1689-1755) ,,Seaduste vaim" ning ,,Pärsia kirjades"
kalduvuste mahasurumisele ja distsiplineerimisele nagu seni, vaid nende väljendamise ning arendamise õhutamisele. Rousseau oli esimene Lääne filosoof, kes väitis, et meie otsused peaksid lähtuma pigem tunnete kui mõistuse nõudeist ning inimest e ipeaks hindama tema mõistuse, vaid headuse järgi. Ta oli esimene valgustaja, kes söandas kahelda mõistusele ja ratsionalismile toetuvas kodanlikus tsivilisatsioonis. Traktaat ,,Ühiskondlik leping" esitab projekti ideaalsest põhiseadusest, mis peab tagama riigile võimalikult suure vabaduse ja riigi kodanikele võimalikult suurema võrdõiguslikkuse - demokraatia alus. Rousseau 3 revolutsioonilist ideed: - tsivilisatsioon pole hea, vaid selgelt taunitav nähtus; - peaksime taotlema nii era- kui ka avalikus elus, et kõik vastaks vaid tunnete ja
Antoine François Prévost(1697-1763) Prévost kirjutas oma seiklusromaani ,,Manon Lescaut" armastusest. Lugu lõppeb traagilise lõpplahendusega. 4 Jean Jacques Rousseau(1712-1778) Traktaad pealkirjaga ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?" oli just see töö, millega sai Rousseau tuntuks ja kuulsaks. Ta oli esimene valgustaja, kes julges mõistusele toetuvas tsivilisatsioonis kahelda. Ta soovitas inimestel järgida oma sisemesi tunge ja kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi. Samuti on väga kuulus tema traktaat ,,Arutus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle." Seal on Rousseau rünnanud ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde. Rousseau' le meeldis kirjutada veel romaane. Tema kuulsamad neist on: ,,Julie ehk Uus Héloïse" ja ,,Émile ehk Kasvatusest." Tema viimased teosed on autobiograafilised:
Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka müütide, Tööd ja päevad aga eluolu kohta. Töödes ja päevades esineb rohkelt paralleele vana-idamaade kirjandusega. Vanaaja tarkusekirjandusele iseloomulikult on see esitatud õpetussõnadena noormehele, keda
Peaks suhtuma teooriatesse kui teatud laadi terviklikke struktuuridesse. Üks põhjus, miks teooriasse suhtuda on vaja kui struktuuri, kasvab välja teadustajaloost. Ajalooliselt on näha, et peamiste teadusharude evolutsioonil ja progressil on täiesti olemas struktuur, mida induktivistlik ega falsifikatsionistlik käsitus pole hoomanud (118). Teine põhjus on seotud sellega, et vaatlused sõltuvad teooriatest. Vaatlusotsustused on sõnastatud mingile teooriale toetuvas keeles (119). Otsustused on seega sama täpsed ja informatiivsed kui neid raamiva teooria keel. Väide, et mingis teoorias esinevate mõistete tähendus sõltub antud teooria struktuurist ning et mõistete tähenduse täpsus sõltub teooria täpsusest ja sidususe määrast, muutub usutavamaks, kui oskame märgata piiranguid mõne alternatiivse teaduskäsituse puhul, kus võidakse loota, et mõiste omandab tähenduse. Üheks alteratiiviks on vaatekoht, et mõisted saavad tähenduse
büroo Coop Himmelblau, Peter Eisenman sai järgmise kümnendi staararhitektide tuumik, kellest kõik turustasid edukalt oma isikupärast käekirja ning maju kui tugeva kujundiga abstraktseid skulptuure. Paremini kui postmodernsus on seda radikaalse arhitektuuri sulandumist ärimaailma ootustega iseloomustanud vaatemängu mõiste, kus sümboolsele panustav arhitektuur (äratuntavate logodena või staararhitekti äratuntava käekirjana) hakkas oma rolli mängima üha enam sümbolitele toetuvas majanduses.[1]Guy Debord, kes kirjeldas vaatemängu mõiste abil 1960. aastate kapitalistliku ühiskonna muutusi, tähistas sellega kaubasuhete valitsemist igapäevaelu üle. Ta ei mõistnud vaatemängu mitte pelgalt kujutiste või piltide kogumina, vaid "kujutiste kaudu vahendatud sotsiaalsete suhetena", piltidena, mis maskeerivad tegelikke ebavõrdseid olusid. Debord kritiseeris muuhulgas seda, kuidas vaatemäng
Inimest rikub ühiskond oma halbade kommetega, samuti rikuvad teda väärad ideed, mõistus tervikuna, mis aina keerulisemaks muutudes kaugeneb loodusest. Oma esimeses essees tõestab ta ajaloo näidetele tugineds, et tsivilisatsiooni edenemisega käib kaasas luksus, mis viib aga ühiskonna nõrkuse ning languseni. Tugevad on ühiskonnad, kus elu sisu määravad praktilised vajadused ja voorusepüüd (see, mis on lähedane loodusele). Rousseau oli esimene valgustaja, kes kahtles mõistusele toetuvas kodanlikus tsivilisatsioonis. Tema üleskutse liikuda loomulikkuse suunas kujunes 18. saj lõpupoole romantilise liikumise lipukirjaks. Rousseau pidas moraalselt kõige terviklikumaks lihtrahvast, kelle side loodusega oli kõige vahetum. Kritiseeris aristokraatiat, kelle jõudeelu ja luksus oli tema hinnangul nende pahede peapõhjus. Teises essees jõudis autor järeldusele, et ebavõrdsus tekkis koos omamiskirega ja et ühiskond on seda kinnitav leping
mõjud kristlike väärtuste näol: halekirjanduses väärtustatakse õiglust, kõlblust, ausust, jumalakartlikkust. Sentimentalismi iseloomustab äärmuslikkus: nt kui ollakse ühel hetkel õnnetipul, siis järsku tuleb surm vms traagilist, üleelamisi. Peter Manteuffel (1768–1842) oli ainus baltisaksa aadlikust mõisnik, kes tundis kutsumust eesti k poeetiliseks rakendamiseks ja rahvakirjanduse soetamiseks. Rahvavalgustuslik tendents tuli esile võõrale eeskujule toetuvas „Willem Nawis“ (1839). „Ajaviites” (1838) tunneb autor kaasa eesti rahva käekäigule: 5 proosavalmi, õpetlik lühijutt ja mõistatus, pikema pealkirjata jutustus; valmiained Wilmanni või kalendrikirjanike kasutatud; rõhutab töökust, arukust, humoorikus; külajutt: suvi ja sügis vana talumehe Akkeri peres; poeg armub – kosjad, pulmad; talu üleandmine, vana perenaise surm. Külaelust loob pildi, nagu tehtaks tööd, joodaks, vastataks ja
annaabi.ee 
