· Eluaastad 1798-1851 · Ameerika kirjanik · On kirjutanud mere-, rajamaa- ja ajalooromaane Elulugu · James Fenimore Cooper sündis kohtuniku William Fenimore Cooperi ja tema abikaasa Elizabethi peres. · Isa ostis kümmekond ruutkilomeetrit maad ja rajas sinna linna. · 13.aastaselt läks Yale ülikooli · Kaks aastat õppis seal kolmandat ei lõpetanud · Ta visati koolist välja sest lasi naljapärast oma kaasõpilase toaukse õhku. · 17.aastasena läks kaubalaevale madruseks ja sõitis Euroopa vahet · 20-aastaselt päris Cooper oma surnud isa vara. 1. jaanuaril 1811 abiellus ta Susan Augusta de Lanceyga. · 1820 otsustas ta hakata kirjanikuks, samal aastal ilmus ka ta esimene teos "Ettevaatus" Tunnustused · James Fenimore Cooper valiti 1823. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. Tuntumad teosed · "Salakuulaja,, · "Pioneerid ehk Susquehanna allikad,,
Samal ajal aga suri äkki ta kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel õelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud. Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme, mis teise ja kolmanda korruse vahel hääbuvad. Selle maja fassaadil kolmanda korruse kõige vasakpoolsema akna taga on sein. Väljastpoolt paistab, nagu oleks aknal kardin ees - see on aga aknatagusele müürile maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud maalida kinnimüüritud akna ette kardina.
Usun, et Andres sai Krõõda väärtusest aru alles siis, kui viimane oli juba ära surnud. Ta tundis enne naise surma, et oli olnud tänamatu, kui neile alguses tütreid sündis: "Tee tüdrukuks see poiss ja ka kõik teised poisid, keda sa mulle oled mõelnud anda, ainult lase mu Krõõt elada. Ja tänasest päevast saadik tahan ma tema koormat kergendada, kui ta kannab ilmale sinu väe ja võimuga tüdrukuks tehtud poissa, keda mina ise sigitanud. Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." Peale Krõõda surma läks elu edasi, Vargamäele asus perenaiseks Sauna- Mari. Andres suhtus Marisse alguses hästi, kuid nende suhted ei edenenud eriti, sest Mari oli Andresele suurte süümepiinade tõttu üles tunnistanud lorilaulu-loo ning seejärel lausus Andres: "Sa teed neid asju nõnda, nagu oleks sa ikka alles Sauna- Mari
Näiteks oli Andrese peaeesmärk, et Vargamäest saaks suur ja uhke talu ning et ta saaks jätta selle oma lastele. Suure töö rügamise kõrvalt unustas ta veeta aega koos oma naise Krõõdaga. Kui Krõõt suremas oli, alles siis hakkas Andres mõtlema, kui oluline on Krõõt tegelikult tema jaoks. ,,Tee tüdrukuks see poiss [] ainult lase mu Krõõt elada. Ja tänasest päevast saadik tahan ma tema koormat kergendada [] Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." (160) 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Olgugi, et Andrest kujutati teoses selle parema peremehena, sest talle vastandus vingerpusse mängiv naaber Pearu, siis mind nii mõnigi kord vihastas teoses kohati Andrese tegelaskuju. Ma alguses
Puhastusainete ämbri sisu: · Wc poti puhastusaine (happeline) · Üldpesuaine (vann, seinad, dusialus, põrand, kraanikauss) · Klaasipuhastusaine · Õhuvärskendaja Tööde järjestamine · Koputamine uksele o Ütlen ,,toateenindus" o Vajadusel koputan ka suletud hügieeniruumi uksele o Võtmega ei koputa! o Jätan toaukse koristamise ajaks avatuks · Akna avamine toa tuulutamiseks, konditsioneeri sisse lülitamine (vajadusel) · Prahi eemaldamine o Korjan kokku prahi, pudelid, nõud. Samal ajal kontrollin, ega klient ei ole midagi maha unustanud o Prügi panen prügikotti, tagastatavad pudelid vastavalt reeglitele, o Tühjendan tuhatoosi prügikasti o Kasutatud nõud viin selleks ettenähtud kohta
kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki tema kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel öelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud. Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme, mis teise ja kolmanda korruse vahel hääbuvad. Salapärane aken. Selle maja fassaadil, kolmanda korruse kõige vasakpoolsema akna taga, on sein. Väljastpoolt paistab nagu oleks aknal kardin ees - see on aga aknatagusele müürile maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud ta maalida kinnimüüritud akna ette kardina. Valge daam Linnamuuseumi majas Vene 17 kinnistut on esmakordselt mainitud 1363. aastal. Ruumijaotuse poolest on hoone tüüpiline keskaegne elamu. Hoone omanikeks on olnud raehärrad, raesekretärid ning kaupmehed. 1965. aastal kolis sisse Tallinna Linnamuuseum, mille töötajad on siin näinud ja tundnud kummalisi asju
Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast Jaltas. Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi. Pärast hommikusööki tuleb doktor Stravinski (40ndates aastates, hoolikalt raseeritud, hea kasvatusega, läbinägevad silmad, nn tähtis nina) koos oma meeskonnaga
ümber kolm tahmast meest.Kalevipoeg pärib, mida katlas keedetakse. Kummalisest keedusest kuuldes arvab Kalevipoeg, et see saab olla ainult sortsi sobitatud. Kalevipoeg küsib juhatust põrguliste elupaika. Ta saab juhatust. Mehed arvavad, et lõvi läheb ise lingupaeltesse, kuhu ta naha kaotab. Kalevipoeg asub teele. Kitsast urust läbi pääsemise järel kasvab urgastee laiemaks. Lõpuks jõuab Kalevipoeg koopasse, kust viib edasi uks. Ukse kõrval seisid kaks ämbrit. Toaukse tagant kostis vokivurin ja piigade laul. Piigad laulavad, et õnnepõli on lõppenud ja nemad peavad nüüd vangipõlve pidama. Nad unistavad mõnest mehest, kes võiks neid päästma tulla. Kalevipoeg laulab vastu. Piigadelt saab ta kuulda, et peremees on kodust ära ja et tumeda sisuga ämber kasvatab tugevust, kui sinna käed torgata, piimakarva märjuke aga võtab rammu vähemaks. Kalevipoeg kastab kämblad tumeda märjukese sisse ja lööb ukse eest
Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast Jaltas. Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi. Peale hommikusööki tuleb doktor Stravinski
proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks
Sealt suundusid nad uue hooga vastu kahekordseid voodeid ja suurt kappi, mille otsas asusid kõrvuti Goethe ja Schilleri kipsist kujud. Et nende alus lõi kõikuma, siis kaotasid nad tasakaalu ja kargasid kapi otsast maha, üks otseteed põrandale, teine Slopasevile pähe, nii et see rabati jalust. Sellele järgnes surmavaikus. Keegi ei julgenud piiksatadagi, nii hirmus mürin oli pimedas. Vürst jooksis oma toast lambiga, tema kannul ta kaaslased. Ka Voitinski sai viimaks oma toaukse lahti. Vaatlejaile esines kurb pilt: Goethe ja Schiller olid purunenud tuhandeks killuks ja nende keskel lamas Slopasevi tüse ja raske kuju, nagu oleks see need kaks sakslast hävitanud. Vaese luige sulgi ja tema õilsat tolmu oli kogu tuba täis. Luik ise, juba ilma peata ja murdunud tiibadega, lamas kuidagi õnnetult ja losakil laua all, kuhu olid ta paisanud rüselejate jalad. ,,Issand jumal, mis on sündinud?" piiksus Voitinski, nähes Slopasevi põrandal ja Sikku püksata
annaabi.ee 
