Keskkonnapoliitika jätkusuutlikkuse proovikivi Tänapäeva ühiskonnas on hakatud erilist rõhku pöörama keskkonnale ja erinevatele probleemidele, mis sellega kaasas käivad. Elusolendid, eelkõige inimesed, mõjutavad intensiivselt ümbritsevat keskkonda. Sellega kaasnevad protsessid, mille käigus loodus reageerib aktiivselt muutustele, muutes elukeskkonda. Kas keskkonnapoliitka on piisavalt jätkusuutlik, et tulevastele põlvkondadele pakkuda ohutut elukeskkonda? Vaadates tagasi ajalukku, leiame, et alates 1980ndest hakkas keskkonnapoliitka tähtsus esile tõusma ning rahvusvaheline koostöö aina kasvas, inimesed muutusid üha teadlikumaks ja levis roheliste ideoloogia. Euroopa Liit tõusis poliitika keskmeks, 1992. aastal toimus ÜRO üks tähtsamaid konverentse, kus arutati tähtsaid keskkonnaga kaasnevaid probleeme ning hakati otsima ühiselt neile lahendusi. Juba see näitab, et inimesed tahavad keskkonda säilitada ja püüavad seaduste abil, vastavat...
minevikupärandi säilitamisele kui et keeleoskuste ja -oskajate kasvule. Ametlikult eesti keel ohustatud keelte hulka ei kuulu, kuid hirm selle väljasuremise osas on õigustatud, sest sündimus on viimase 25 aasta jooksul järsul vähenenud. (https://arvamus.postimees.ee/4399575/sirje-kiin-eesti-keele-tulevik- saab-olema) Uudisteankur Eino Ellermaa jutust tuli õhtulele antud intervjuus välja, et tema murekoht eesti keele jätkusuutlikkuse osas seisneb selles, et pidevalt asendatakse kaunid eestikeelsed sõnad inglispärastega ning just see võibki meie keelele saatuslikuks saada. (https://naisteleht.ohtuleht.ee/864658/elo-ellermaa-muretseb-eesti-keele-tuleviku-parast-ilusad- eestikeelsed-sonad-asendatakse-inglisparastega) Moraalne pärand on meie keelel kindlasti suurem kui esmapilgul nii väikese riigi ja rahvuse osas oskaks arvata
vasta jooksvatele muredele, vaid on suutelised püstitama ühiseid pikemaajalisi eesmärke ning mobiliseerima ressursse nende eesmärkide saavutamiseks. Tahaks väga loota, et nelja aasta pärast on jätkusuutlik Eesti poliitikute jaoks vähemalt sama üldlevinud, üldmõistetav ja omaks võetud sõnaühend nagu praegu on EKAK. See tähendab, et SE21 esmaseks survegrupiks peavad saama poliitikud. Nende jagatud arusaam on aga tõdemus, et Eesti jätkusuutlikkuse tagab ainult hästi toimiv kodanikuühiskond. SE21 vajab terviklikku rakendusmehhanismi, mis tähendab eelkõige kogu tegevuste süsteemi hästi läbitöötatud edasi ja tagasisidestamist. Kahjuks puudub isegi sellekohane kavatsus, tegelikest sammudest rääkimata.
Missugune majanduspoliitika tagab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Tähtis on, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt, nimelt ei tuleks eesmärgiks seada vaid majanduslikke vajadusi, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka keskkonnakaitsele ja kultuuri säilitamisele. Milline majanduspoliitika suudab selle kindlustada?
Milline on Eesti energiapoliitika jätkusuutlikkuse valem? Energiat vajatakse kõigeks- sooja ja valguse saamiseks, liikumiseks, toidu valmistamiseks, ehitamiseks ja kaupade tootmiseks. Paraku hakkavad maailma taasumatud energiaallikad (nafta, süsi, gaas, uraan) otsa saama. Tulevikule mõeldes, on vaja hakata säästma ning muuta praeguseid tarbimisharjumusi. Pikaajalisel planeerimisel on oluline meeles pidada, et päikese- ja tuuleenergia on ainsad taastuvad ,,kütused", mis on tasuta ja pea
(Strandberg jt 2000). Eespool mainitud tsitaadi autorid on välja arvutanud nii sellise keskkonnareformi teostamiseks vajamineva investeeringute kogumaksumuse - 15 miljardit EEK - kui ka kapitali tootluse, mis jääb 6,8 ja 16% vahele. Sellise keskkonnareformiga saaksime lahti oma 14. kohast jätkusuutmatute riikide edetabelis. Esialgsed arvutused näitavad, et Eesti ökoloogiline defitsiit muutuks praegusest -3.1 jämedalt +3. Sellega oleksime edukalt oma ökoloogilised jätkusuutlikkuse eeldused ära kasutanud ja võiksime saada eeskujuks mitte ainult Kesk- ja Ida-Euroopale, vaid kogu Lääne tsivilisatsioonile. Tõestades tegudega, et säästvalt on võimalik elada ja investeerida kõrge tootlusega, elukvaliteedis sealjuures kaotamata. Autori arvates oleks see piisavalt suur murranguline konkurentsieelis, et pretendeerida Eesti Nokia nimele. Eesti Nokia ei ole "kummitehas", vaid jätkusuutlik väikeriik kõigis oma toimimismehhanismides, juhul kui me
Algus ja olemus. 1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate looduvarade bilanssi. 3.Meetod lähtub mitmest lihtsustavast eeldusest, mistõttu alahinnatakse inimeste mõju keskkonnale. Ökojalajälje standard Californias asuv Global Footprint Network on peamine jalajälje meetodit arendav asutus maailmas. Nemad on loonud ökoloogilise jalajälje standardi, mis annab arvepidamise
Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust Jätkusuutlikkus tähistab olukorda, milles soovitud nähtusele on tagatud sisemine tugevnemine ja positsioonide paranemine konkurentide suhtes (jätkusuutlik areng) või vähemalt pikemaajaline kestmine (stabiilsus). Uues paradigmas väljendub soov tasakaalustada omavahel stabiilsus (kindlustunnet sisendav püsimine) ja areng (uue poole pürgiv muutumine). Jätkusuutlikkuse mõiste väljendab ka usku tuleviku suhtes, kus arengu käigus loodetakse nähtuse mittesoovitavate omaduste kadumist ja soovitavate omaduste tugevnemist või säilimist. Seega esitatakse jätkusuutlikkust sageli kui subjekti huvitava nähtuse positiivse arengu koondportreed. Jätkusuutlikkus ÜRO on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise võrdsuse printsiibi kaudu: Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda
Väliskultuuri segunemine Minu arvates tooks väliskultuuri segunemine Eesti majandusele kasu vaid lühiajaliselt. Kui vaadata pikemas perspektiivis, siis tooks väliskultuuri segunemine pigem probleeme. Majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt kujuneb probleemiks töövõimelise elanikkonna vähenemine. Kui immigrandid on väga erinevad eestlastest, siis tekivad juurde uued asustused, kus ei kehti see, mis kehtib mujal Eestis. Kultuurile tooks kahju see, et osa ressurssi läheb selle peale, et nende kultuuri arendada ja kulutada vahendeid nende keeleõppeks ja ka kultuuriõppeks. Kindlasti tuleb immigratsioon ka kasuks majandusele ja iibele. Majanduses kasvab kiiresti
olemasolevate süsteemide korrashoiu ning säilitamise. 7. Toetame maapiirkondade kooliõpetajaid, arste, kultuuritöötajaid ning teisi spetsialiste, kes aitavad korraldada külaelu ja on oma oskustega heaks toeks ja täienduseks maatootjatele. 8. Töötame selle heaks, et Eesti osaleks aktiivselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel, lähtudes Eesti maaelu ja põllumajanduse arengu huvidest ning tagamaks piisavad kvoodid, majandusliku stabiilsuse ja maaelu arengu jätkusuutlikkuse. 9. Toetame taastuvenergia riiklikult suunatavat rakendamist, et väärtustada ja hoida elu maal ning luua täiendavaid võimalusi stabiilseks tööhõiveks. Peame vajalikuks suurema osa maapiirkondades töötavate ettevõtete üleviimist bioenergeetikal põhinevale tehnoloogiale. Seisame selle eest, et maapiirkondades tegutsevad bioenergeetikal põhinevad ettevõtted oleksid avaliku võimu poolt tõhusalt toetatud (vastav maksupoliitika, riiklikud programmid, lisatoetused jm). 10
· Siseturg hindade erinevus ja ühtlustumine kasvav sisenõudlus · Allikad nafta- ja gaasimaardlad pikka aega kasutuses uute maardlate kasutuselevõtt (investeeringud) Eesti energiajulgeolek Euroopa Liit · Energiaturgude avamise nõue võib suurendada sõltuvust Venemaast · Efektiivsuse suurendamise nõue tootmise hajutamine energiasääst · Jätkusuutlikkuse nõue keskkonnasõbralikumad kütused uued keskkonnamaksud Eesti energiajulgeolek Venemaa · Poliitilised suhted - jahedad piirilepe, venekeelne vähemus, ajalugu · Majandussuhted - asjalikud, praktilised · Energiamajandus naftatoodete tarned katkestati vaid 1992/93 talvel elektri- ja gaasitarneid pole kordagi katkestatud · Võrkude seotus - vastastikune sõltuvus · Transiit - Venemaa huvi, meie risk
annaabi.ee 
