11. Mis iseloomustab nanomõõtmelisi osakesi? Nanomõõtmelised anorgaanilised osakesed omavad suurt pindala / mahu suhet ja neil on unikaalsed füüsikalised ja keemilised omadused. 12. Milles avalduvad hõbeda nanosakeste antibakteriaalsed omadused? Hõbedat on paljudes valdkondades laialdaselt kasutatud, kuna see näitab tugevat biotsiidi mõju paljudele patogeensetele bakteritele. Hõbedase iooni oluline omadus on selle laia toimespektriga antimikroobne toime. 13. Mille poolest on titaanoksiid hea antimikroobne materjal? Kõrge fotoreaktiivsus, odavus, mittetoksilisus ja keemiline stabiilsus. TiO2 on paljulubav materjal mikroorganismide hävitamiseks isepuhastuvates ja isesteriliseerivates materjalides. 14. Kuidas töötab tsinkoksiid antimikroobse materjalina? ZnO (pooljuhtmaterjal) tekitab mikroorganismi membraani pinnale muutusi - oksüdeerivaid kahjustusi. • ZnO nanoosakesed purustavad kergesti gram-negatiivsete bakterite
säilivuse prandamiseks jne. Õlivärvid Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena.Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. Vananeb. Kasutatakse vanade puitehitise värvmiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend Värvide liigid Värvimullad ja värvid nende baasil Sideaine on tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. Pigmendi ooker umbra, terra titaanoksiid,tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehestumisvastast toimet.See lisand annab neule värvidele hallika tooni. Sideainet vähe 5-10%, mmistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Sideaone alküüdvaik-süntetiline.
· Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. · Vananeb. · Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend. Värvide liigid Värvimullad ja värvid nende baasil · Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. · Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisvastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. · Sideainet vähe - 5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. · Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. · Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid · Avastati 1930
jooned. · A -- Vana klassifikatsiooni põhiklass, T = 10 000 K, tugevad vesiniku Balmeri seeria jooned. · F -- T = 8000 K, spektrisse ilmuvad ioniseeritud metallide (kaltsium, magneesium) jooned. · G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur), spektrisse ilmuvad neutraalsete metallide jooned. Päike ongi G-klassi täht. · K -- T = 4000 K, ilmuvad esimesed molekulaarribad (titaanoksiid TiO). · M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Iga põhiklass jaguneb kümneks alamklassiks, mida tähistavad araabia numbrid nullist üheksani. Spektriklassi sümbolile lisatakse tavaliselt veel tähe kiirgusvõimet väljendav heledusklassi tähis, milleks on rooma numbrid I VII. Heledusklasse nimetatakse: · I ja II -- ülihiiud, tähtsümbol c; · III -- hiiud, tähtsümbol g (giants);
kasutatakse laialdaselt arhitektuuris kui ka skulptuuris. Eelised: *Hästi poleeritav Puudused: *Ei ole eriti hea kulumis-ja külmakindel Kiltkivi Kiltkivi leidub Eestis palju-põhjarannikul moodustab ta ühes paekiviga pakse kihte.Sageli leidub kiltkivis ka kivistisi. Kiltkivi on settekivim-tekkinud savist, kiltsavist, vulkaanilisest tuhast ja teistest peene struktuuriga kivimitest, mineraalideks on kvarst, seritsiit, kloriit, mõningal määral grafiit, titaanoksiid ja raudoksiidid. Vastupidiselt lubjakivile, mis koosneb merikarpidest ja luudest, võivad mõned kiltkivid sisaldada ka graniidi osiseid, mis muudavad nad sillerdavaks ja/või kõvaks. Kiltkivi on kõva, tihe ja peene struktuuriga kivim, mis lõhestub õhukesteks plaatideks piki tasapinda. Selle põhjuseks on rekristalliseerumine surve all ja see toimub tavaliselt aluskihtide suhtes teatud nurga all. Kiltkivi saab kergesti isegi noaga
Kui pind on õlitamata, ei nakku kitt aknaga, sest puit on kuiv ja imab kitist õli välja. Liiga kuiv kitt hakkab ka kiirelt pragunema. PANE TÄHELE! Aknaliistude kasutamisel jääb klaasi ja liistu vahele ikkagi väike praoke, mille kaudu vesi aknaraami vahele imbub ja hakkab tasapisi puitu mädandama. Seetõttu tuleks liistule eelistada kitti! Kitt koosneb linaõlist ja kriidist. Kiti retsept: 1l värnitsat 1,2kg pulbreid: 200g tsinkoksiid (tsinkvalge) 500g titaanoksiid - valge pigment 200g kaoliin 100g kriit 100g mika 10%pigmenti (tumeda värvi puhul vähenda titaanoksiidi osa) Pilt 9. Kittimine 4.3. Värvimine Akende värvimine on vajalik, sest värv kaitseb puitu niiskuse eest ning värvi sees olevad pigmendid kaitsevad puitu UV kiirguse eest, mis ,,sööb" puitu ning samuti kiire temperatuuri muutuse eest. Värvimist alustada 3 ööpäeva pärast kittimist. Siis on kiti pealmine kiht veidi kuivanud ja pintsliga ei tõmba enam kitile vagusid sisse
ioniseeritud heeliumi (He+) jooned. · B -- Kuumad (T > 20 000 K) tähed; iseloomulikud on neutraalse heeliumi tugevad jooned. · A -- Vana klassifikatsiooni põhiklass, T = 10 000 K, tugevad vesiniku Balmeri seeria jooned. · F -- T = 8000 K, spektrisse ilmuvad ioniseeritud metallide (kaltsium, magneesium) jooned. · G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur), spektrisse ilmuvad neutraalsete metallide jooned. Päike ongi G-klassi täht. · K -- T = 4000 K, ilmuvad esimesed molekulaarribad (titaanoksiid TiO). · M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Tähtede füüsika 1. Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprung-Russelli diagramm näitab spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahelist seost. Koostamine: ühele teljele kantakse spektriklassid ehk temperatuurid ja teisele teljele absoluutsed tähesuurused. Iga täht saab endale diagrammil oma punkti vastavalt
sideainele saadakse värv Pigmendid on algselt pulbrilisel kujul, segades neid sideainesse annavad nad värvile tooni Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile : Sobiv toon Kattevõime Vastupidavus väliskeskkonna mõjudele Loodusliku päritoluga pigmendid – looduslikud anorgaanilised materjalid, millel on iseloomulik tugev värvus (ooker, umbra) Sünteetilise päritoluga – keemised ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus (titaanoksiid, pliioksiid – kõik annavad valge värvi) Matistavad lisandid Võimaldavad muuta viimistlusmaterjali läiget (näit. aerosiil) Läike skaala 0..100 ühikut Täismatt 0..10 Poolmatt 15..30 Poolläikiv 30…. Läikiv 80..100 Puidu viimistlemiseks kasutatavad viimistlusmaterjalid Peitsid – keemilised ained puidu toonimiseks Lakid – läbipaistev pinnakate Lasuurid – toonitud lakk, mis annab poolläbipaistva pinnakatte
6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C. Räni (Si) hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemistemperatuur 1415 °C,
Materjalirühmad, millest koosneb paber: zelatiin Kiudained: lina, puuvill, kanep, dzuut, õled, okaspuude puit, lehtpuude puit, orgaanilised . sünteetil mineraalsed kiud. 19.saja Täiteained: kaoliin, kriit, savi, talk, kips, titaanoksiid. ndi Liimitusained: tärklis, zelatiin, taimsed liimid, kaseiin, kampol, sünteetilised polümeerid, parafiin. alguses Värvained: mineraalsed värvained, orgaanilised värvained. võeti Katteained: pigmendid, sideained, süntseetilised polümeerid, metallfoolium. kasutu Lisandained: vesi, metalliioonid
vaadatakse ka kuidas nad käituvad erinevate tugevate keemiliste reagentidega. Näiteks karbonaadid, ultramariin, mõned oksiidid ja sulfiidid lagunevad hapete lisamisel, Preisi sinine on aga tundlik leeliste suhtes. Pigmentidel endil võivad olla aga kas happelised või aluselised omadused. Raskmetallide oksiidid (nt tsink oksiid, plii pigmendid) üldiselt on alused, nad võivad reageerida kuivanud õlide vabade rasvhapetega, moodustades elastse ja püsiva värvikile. Erandiks on aga näiteks titaanoksiid, mis on täiesti inertne ja ei reageeri värnitsaga. b) Lühikokkuvõte mõningatest pigmentidest Kriit (valge pigment, täiteaine ja tähtsam krundi koostisosa) Kaltsiumkarbonaadi kõige levinum looduslik vorm on kaltsiit (CaCO 3). Seda leidub peamiselt settekivimites nagu kriit (ka lubjakivis), samas leidub teda ka moondekivimites nagu marmor. Looduslikku kriiti (CaCO3) võib pidada üheks vanimaks sisevärvide toonimisvahendiks
Meltsiveski ruumides 1662 - 1667 Tallinna paberiveski Härjapää jõe ääres 1677 Johab Widenbauer taasavas Tallinna paberiveski. Veski hävis Põhjasõjas 1710 1717 - 1800 Hõimre mõisa Sulu paberiveski 1734 Räpina paberiveski Võhandu jõe ääres Materjalirühmad, millest koosneb paber KIUDAINED lina puuvill kanep dzuut õled okaspuude puit lehtpuude puit orgaanilised sünteetilised kiud mineraalsed kiud TÄITEAINED kaoliin kriit savi talk kips titaanoksiid LIIMISTUSAINED tärklis zelatiin taimsed liimid kaseiin kampol sünteetilised polümeerid parafiin VÄRVAINED mineraalsed värvained orgaanilised värvained KATTEAINED pigmendid sideained sünteetilised polümeerid metallfoolium LISANDAINED vesi metalliioonid Liimistusained Liimistamine tähendab paberi pinna vôi paberimassi töötlemist mitmesuguste liimainetega. Paberi liimistamine tagab selle, et kirjutamisel või trükkimisel ei tungi värvaine paberilehe sisse, vaid jääb pinnale.
säilivuse parandamiseks jms. Õlivärvid Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. Kõvastub oksüdeerumiseprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. Vananeb Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend. Värvimullad ja värvid nende baasil Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisevastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. Sideainet vähe -5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kuid sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Avastati 1930.a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus
ooni Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile : Sobiv toon Kattevõime Vastupidavus väliskeskkonna mõjudele Loodusliku päritoluga pigmendid – looduslikud anorgaanilised materjalid, millel on iseloomulik tugev värvus (ooker umbra) Sünteetilise päritoluga – keemilised ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus (titaanoksiid,pliioksiid – kõik anavad valge värvi) Matiastavad lisandid Võimaldavad muuta viimistlusmaterjali läiget (näit. aerosiil) Läike skaala 00..100 ühikut Täismatt 0...10 Poolmatt 15..300 Poolläikiv 30... Läikiv 80..100 Puidu viimistlemiseks kasutatavad viimistlusmaterjalid Peitsid – keemilised ained puidu toonimiseks Lakid – läbipaistev pinnakate
Kondensaatorkeraamika erineb eelmistest Esitatava märgi kuju sõltub segmentide pingestus- suurema dielektrilise läbitavuse poolest, mis võimal- kombinatsioonist. Vedelkristallindikaatoreid kasuta- dab valmistada väikeste gabariitidega suure mahtu- takse mõõteriistades, kalkulaatorites, elektronmän- vusega kondensaatoreid. Sellise keraamika koos- gudes, liiklusmärkides. Keerulisemaid, sealhulgas tises on tihti titaanoksiid (TiO2), peale selle võidakse laserergastusega vedelkristallindikaatoreid kasuta- kondensaatorkeraamikale lisada kaltsiumtitanaati, takse kuvarites, televiisorites, reklaampaneelides. baariumtitanaati, strontsiumtitanaati. Need kompo- nendid suurendavad dielektrilist läbitavust. Eriti suure dielektrilise läbitavusega mater- 3.3. Pooljuhid jalideks on senjettelektrikud. Senjettelektrikud on