keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda vallas on 11 küla ning suurim neist on Tilsi küla,mis on ka valla keskus. Tilsi küla asub maakonna keskusest Põlvast, 14 kilomeetri kaugusel. Laheda vallale on iseloomulik tasane reljeef, mis vaheldub põllumassiivide ja metsatukkadega. Joonis . Laheda vald (Maaamet) 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST 1.1. Vaadeldava ala funktsionaalne struktuur Laheda valla pindala on 91,5 km2. 31. Detsember 2011 seisuga elab vallas 1195 inimest ning valla asustus tihedus on 13 in/km2 kohta. Valla keskuseks on Tilsi küla, kus elab 394
Ajakirjanduses on viimastel kuudel ilmunud ka palju artikleid sellest, millistena näevad õpetajad end ise. Siiski võib arvata, et need üksikud meedias ilmunud seisukohad (mis on üsna teravad) ei ole kogu õpetajaskonna ühine arusaam enda rollist ühiskonnas. Nende artiklite ilmumisse on panustanud ajakirjanikud ise, seega järgmised näited on pigem segu õpetajate ja ajakirjanike äärmuse poole kalduvatest arusaamadest. Näiteks edastab ajakirjanik Sulev Valner 25. oktoobri Postimehes Tilsi põhikooli direktori Aivo Roonurme seisukoha nii: ,,Roonurme kurvastab eelkõige suhtumine, et õpetajad oleks justkui ühiskonna ülalpeetav osa, kellele antakse, kui midagi üle jääb või parasjagu võimalik on. Seetõttu ei olegi kõige tähtsam rääkida, kui palju praegu õpetajatele palgalisa täpselt anda, vaid oluline on, et muutuksid väärtushinnangud laiemalt." Samas artiklis ütleb Tilsi põhikooli õpetaja Olev Veberson nõnda: ,,Kui õpetaja ikka kolm-
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided...........
*1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel. Saksamaa reformid: · kodanliku ühiskonna kujunemine · pärisorjuse kaotamine · muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes · mitmed uuendused tsiviilelus 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal. 1812.a
pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. *1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele, kus ta ka suri 1821.a. Carnotäi tähtsaimad leiutised.
*1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel. Saksamaa reformid: · kodanliku ühiskonna kujunemine · pärisorjuse kaotamine · muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes · mitmed uuendused tsiviilelus 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal. 1812.a
5 inimesele ja 21 lapsele. Toimetulekutoetuse taotlejaid oli 2015. aasta alguse seisuga 34 peret, kuu keskmine taotlejate arv on 37 peret. Võru vallal puudub eakate ja puuete inimeste hooldekodu. Abivajajad, keda pole võimalik kodus hooldada, paigutatakse teiste omavalitsuste hoolekandeasutustesse. 2015. aasta juuni seisuga viibib kaheksas hoolekandeasutuses 15 Võru valla inimest. Erihoolekandeteenusel on 10 inimest. Üks valla laps elab Tilsi lastekodus. (Ibid) Vallal on 28 sotsiaalkorterit, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole suutelised endale ja perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisse elukohta tagasi lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutusest, kui endisse
Lämmijärve ja Peipsisse. Maakonnale on iseloomulik ürgorgudest liigestatud lainjas moreen- ja metsarohke sandurmaastik. Põlvamaal asuvad mitmed looduslikud vaatamisväärsused, näiteks Suur ja Väike Taevaskoda. 3 Järved, jõed Põlvamaa järved moodustavad järvestikke: · Kooraste aheljärvestik · Mooste järved · Orava järved · Partsi järved · Tilsi järved Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma veeliste iseärasustega
sõltudes seega ka järve veevahetuskiirusest. Järvede valgalad on tavaliselt väikesed, mistõttu ka järvede veevahetus aeglane. 88% järvedest oli valgala pindala alla 50 km 2, 32% kuni 2 km2. Ligikaudu 63% järvedest vahetub vesi kuni 4 korda, neist 37% 0,82 korda aastas. Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetub 1 kord 35 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Hino, Tilsi, Kõrbjärv jt). Paljudes madalates järvedes, eriti oru- ja rannajärvedes vahetub vesi aasta jooksul kümneid kordi. Valgala suurusest ja veevahetuse intensiivsusest sõltub vees olevate mineraal- ja biogeensete ainete kontsentratsioon, olles seda suurem, mida tugevam on veevahetus. Planktoni hulk tugeva läbivoolu korral on aga väiksem. Veerikkail aastal on keskmine äravool järvedest 15 l/s km 2, tavaliselt 10 l/s km2 ja veevaestel 5 l/s km2
Vana-Antsla riigimõis, Wiitina Piimatalituse Ühisus, Wiitina Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Wastseliina Piimaühing, Wastseliina Ühispank, Dr. A. Mühlberg (Osola jaoskonna arst), Laitsna Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Põlwa Haridusselts, Aug. Unt (Osola jahuweski), Kooraste Kindlustusselts, Samuel Põwwat (ristide ja hauasammaste töösts Põlwas), Karl Niitow, J. Muru ja J. Steinberg (Sulbi weski ja willatööstus), Sänna algkool, Tsolgo-Tilsi Perenaiste Selts, Wastse-Nursi algkool, Sänna Rahwaraamatukogu Selts, Rõuge apteek, J. Kaska (Sänna weski), Wastseliina Õpetajate Ühing, Rõuge algkooli õppenõukogu ja hoolekogu, Põlwa Ühispank, Luhamaa Haridusselts, Kaitseliidu Wõrumaa Malewa, Sõmerpalu puhkpillide orkester, Sõmerpalu riigimõis, Kärgula algkool, Kärgula Kindlustusselts, Kooraste Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Meemaste Noorte Maatulundusklubi, 44
annaabi.ee 
