Nakkushaigus Tiisikus Mycobacterium tuberculosis Kahjustab kõiki elundeid Kopsutuberkuloos kopsuväline tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis Riik: bakterid Avastati 1882. a Bakteri eluliga rögas nädalaid, kuivanud rögas kuid Sale, kergelt tilgakujuline kepike,spiraalselt keerduv Kochi kepike 4 µm Aeroobid Pooldumisaeg 1824h Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine
Sõudikud/vesikirbud Sõudik on väike mõne millimeetri pikkune vähiline. · Sõudikul on oluline roll veekogu toiduahelas - nad paljunevad väga kiiresti ning on oluliseks toiduks suurematele loomadele. · Sõudikul on tilgakujuline keha, mis lõppeb hargiga. Hargi harud on kaetud harjastega. · Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste. · Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid. · Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga. · Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte.
tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. 4. Kõige lihtsam ja ilmekam viis tilkade saamiseks ongi lasta vedelikul aeglaselt välja voolata vertikaalse toru alumisest otsast. Kui vedeliku pealevool on piisavalt aeglane, on hästi näha, kuidas veepind hakkab tasapisi allapoole kumerduma. Pealetuleva vedeliku pind venib raskusjõu toimel üha allpoole ja järsku annab miski järele. Tekkinud tilk kukub alla. eraldunud vedelikukogus võtab kiiresti kera kuju ja pole langedes sugugi ,,tilgakujuline". Paigalseisvad tilgad (kastepiisad) ja vabalt langevad või hõljuvad tilgad (vihmapiisad) on siiski kerakujulised, kiiremal langemisel natuke langemissuunas lapikuks surutud. 5. Tihedaks vajunud mullast on ka vee auramine kiirem, st kobestamata muld kuivab kiiremeini kui kobestatud muld. Kõik see aga omakorda mõjutab toitainete kättesaadavust, taimekasvu ja hiljem saagikust. Parim aeg kobestamiseks on pärast kastmist ja tugevamaid vihmasadusid. 6
psoriaasi puhul nad kuhjuvad ja põhjustavad psoriaasile iseloomulike haiguskollete tekke. ● ● http://www.bupa.co.uk/health-information/directory/p/psoriasis (03.12.14) ● https://www.youtube.com/watch?v=bedPRo_VSMA Psoriaas võib esineda väga erinevate vormidena: ● 1. Krooniline naastuline psoriaas (kõige tavalisem psoriaasi vorm) ● 2. Nahavoltide psoriaas ● 3. Peanaha psoriaas ● 4. Sebopsoriaas ● 5. Äge tilgakujuline psoriaas ● 6. Peopesade ja taldade (palmoplantaarne) psoriaas ● 7. Küünte psoriaas ● 8. Villiline (pustulaarne) psoriaas ● 9. Erütrodermiline psoriaas ● 10. Psoriaatiline artriit (liigesepõletik) Ravi põhimõtted ● Haigust ei ole võimalik välja ravida ● Psoriaasi on võimalik kontrollida ● Väga muutliku raviga – võib sobida ühele, aga teisele mitte ● Esmatähtis leida ravi, mis vabastaks psoriaatilisest lööbest
Fifth level Fifth level Naastuline psoriaas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Väikeselaiguline ehk tilgakujuline psoriaas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mädavilliline psoriaas
näiteks kehavoltides või juhul, kui patsient kasutab niisutavaid ihupiimasid. Ravi järgselt jäävad nahale mitmeks kuuks heledamad või tumedamad laigud (põletikujärgne hüpo- või hüperpigmentatsioon). Haigus ei põhjusta jäädavaid arme. Psoriaas võib esineda väga erinevate vormidena: 1. Krooniline naastuline psoriaas - kõige tavalisem psoriaasi vorm 2. Nahavoltide psoriaas 3. Peanaha psoriaas 4. Sebopsoriaas 5. Äge tilgakujuline psoriaas 6. Peopesade ja taldade (palmoplantaarne) psoriaas 7. Küünte psoriaas 8. Villiline (pustulaarne) psoriaas 9. Erütrodermiline psoriaas 10. Psoriaatiline artriit (liigesepõletik) Psoriaasi tekkepõhjusi uuritakse. Väga täpselt veel ei teata, miks haigus tekib. Psoriaasi avaldumist mõjutavad mitmed erinevad faktorid: 1. Pärilikkus 50 % patsientidel põeb ka mõni teine pereliige psoriaasi. Perekondliku
Makrostruktuur hõlmab silmale nähtavaid osi, mikrostruktuur on palja silmaga vaatamiseks liiga väike ja vajab suurt suurendust. 18. Mis vahe on optilises metallograafias mikroskoopilisel ja makroskoopilisel analüüsil? Makroskoopilist analüüsi saab teha väikese suurenduse all ning ka palja silmaga. Mikroskoopilist analüüsi peab sooritama mikroskoobi all, et tuua nähtavale mikrostruktuur.(?) ELEKTRONID 1. Mis on ergastusruum? Aine sees olev pirni- või tilgakujuline ruumala, mille sees toimubki elektronide ja aine vastasmõju ning elektromagnetiliste kiirguste ja vabade elektronide tekkimine. Elektroni trajektoori on võimalik teoreetiliselt simuleerida kasutades Monte-Carlo meetodit ja kujutada seda graafiliselt: Incident beam primaarsete elektronide voog Backscattered tagasihajunud e. peegeldunud elektronid 2. Mis on peegeldunud elektronid?
geenide koosmõju ja interaktsioon keskkondlike faktoritega. 10 Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega, millest ka nimetus soomussammaspool. Sõltuvalt laikude suurusest (1mm-st kuni mitmekümne cm-ni), on haigusel palju erinevate nimedega vorme: punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid ja põlved, mis on tingitud sellest, et need piirkonnad alluvad sagedamini traumadele (kammimine, küünarnukkidele toetumine jne.). Haigestuda võivad ka küüned - küüne peale tekivad väikesed lohukesed nagu sõrmkübaral või kollased laigud, nagu oleks küüne all tilk õli. Mõnikord võib lööve sügeleda, aga ka mitte alati.
Arvatakse, et varajasem haigestumine on rohkem seotud päriliku eelsoodumusega kui hiline haigestumine. Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla: 1)traumad 2)teised ravimid 3)hormonaalsed muutused 4)haigused 5)stress VORMID punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. RAVI/SOOVITUS Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme. Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest. Parem tulemus saadakse ravimite kombineerimisel õli-ja meresoola ravivannidega ning paar korda aastas mõõduka ultraviolettkiirgusega (UVA ja UVB). Inimesed, kellel on olnud psoriaas ja ka nende
35 sulgude korral. Lamamisala on puhtam, kui see on sõnnikualast piirdega eraldatud. Sõnnikuala minimaallaiuseks on 80 cm, see võimaldab sigadel end sõnnikualal vabalt ümber keerata. Künast söötmisel peavad kõik sead mahtuma samaaegselt küna äärde sööma. Ühele võõrdepõrsale tuleb sirge küna korral tagada söödafronti 0,2 m ja fassongküna (söödaküna on kas ringi, ovaali või tilgakujuline ja paikneb sulus) korral 0,15 m. Groba 20 söödaautomaadiga saab sööta kuni 16 siga, 20põrsalisse sulgu tuleks panna 2 söödaautomaati. Vaba juurdepääsu söödakünale söömise ajal kindlustab 1,1 m laiune ala küna serva ja tema vastas asuva piirde vahel. Fassongküna kasutamisel võib vahemaa olla kuni 0,8 m. Universaalne sulg võimaldab ette anda nii vedel kui ka kuivsööta
näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Müksospoorid Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Müksobakterite viljakehad koosnevad limast ja sellesse sukeldatud müksospooridest. Stigmatella viljakeha on keerukam ja meenutab puud, Myxococcuse oma on tilgakujuline. XI 57. Bakterite liikumisviisid. 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! 58
signaalseadised ning nende lülitid ja kaitsmed. Nukiga ühendatud trossi 10 abil, mida paneb liikuma rooli- Esilatern peab sõiduteed valgustama 30 . . . 100 m peale. kangi vasaku käepideme juures asuv link 12, saab alus- Ta koosneb kerest, optilisest elemendist ja selle hoidik- plaati viia hilisema süüte asendisse. ehisvorust (joon. 61). Laterna kere on tilgakujuline või Katkesti plastist kaas 18 koos nukkmuhvi otsakule kin- moodustab ühtlasi roolisamba ülaosa voolujoonelise ümb- nitatud rootoriga moodustab j a o t u r i (joon. 59, 5). Roo- rise («Jawa», «Pannonia»). Viimane koosneb kahest kru- tori vooiujaotusplaat 13f mis on ühenduses süüt;epooli kõr- videga ühendatud poolest. Laterna keresse on mahutatud
annaabi.ee 
