Segada lahust ning oodata, kui tablett lahustub täielikult. OSA 2 – Titrandi (NaOH) kontsentratsiooni määramine 1. Leida NaOH kontsentratsiooni, tiitrides hüdroksiidi lahust tugeva happega. 2. Pipiteerida 25 ml NaOH lahust keeduklaasi, lisada paar tilka mp indikaatorit ja tiitrida lõpp-punktini. Sooritada katse vähemalt 2 korda, et saadud HCl ruumala väärtuste SSH ei ületa 2%. 3. Arvutada tiitritava lahuse molaarne kontsentratsioon. OSA 3 – pH meetri kalibreerimine 1. Kalibreerida pH meetri kasutades puhverlahuseid pH 4.00 ja pH 7.00. Iga kord on vaja pesta elektroodi dest.veega. OSA 4 – Tiitrimine 1. Pipeteerida 25 ml C-vitamiini lahust tiitrimise anumasse. Asetada magnetsegaja pulk lahusesse, pesta elektrood dest.veega ja sukeldada elektrood C-vitamiini lahusesse.
teatud koguses teatud normaalsusega lahuse saamiseks • Mis on mõõtlahus? - lahus, mille konsentratsioon on teada • Mis on indikaatori pöördeala? - Indikaator muudab oma värvi teatud pH piirkonnas • Mispärast annavad ff ja mo KOH lahuse tiitrimisel soolhappega erinevaid tulemusi? - sest on erinev pH • Miks tuleb märga büretti ja pipetti loputada selle lahusega millega need täidetakse? - Et nendel ei ole teised lahused • Kas tohib tiitritava lahusega loputada kolbi, milles hakatakse tiitrima? Miks? Ei tohi, sest pärast tuleb uuritava lahuse suurem konsentratsioon. • Miks pole KMnO mõõtlahuse valmistamiseks otstarbekas võtta selle aine täpset kaalutist? Ta 4 kiiresti oksüdeerub õhu käes • kuidas toimub a) oksüdeerijate b) redutseerijate jodomeetriline määtamine? Oksüdeerumine põhineb nende reageerimisel KJ-ga, mille juures vabaneb ekvivalentne kogus joodi. Redutseerijate
Tk Tk0 Tk Osmoos on lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmootne rõhk on lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. Poolläbilaskev membraan on õhukene vedel või tahke kile, mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. 1. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb tiitritava aine reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada. Absoluutne viga: (aine saadud kontsentratsioon) – (aine määratud kontsentratsioon) = absoluutne viga Suhteline viga: [(absoluutne viga) / (aine saadud kontsentratsioon)] * 100% = suhteline viga Kromatograafia on meetod komponentide eraldamiseks ainete segudest. Fotokolorimeetria
jäetsime seisma kuni sademe langemiseni kolvi põhja. Lahuse filtrisime läbi kuiva voltfiltri keeduklaasi. Invertsuhkru sisalduse määramine tsüanaatmeetodil: Büreti täitsime filtritud kisselli lahusega. 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisime 20 ml 1%-list K3Fe(CN)6 lahust, 2 tilka metüleensinist ja 5 ml 2,5 M NaOH lahust. Keeduklaasi panime elektripliidile, ajasime lahus keema ning keemise ajal tiitrisime lahust kiselli lahusega kuni sinise värvuse kadumiseni. Tiitritava lahuse segamine toimub keemise ajal ning ssegamist viisime läbi automaat segajaga. Seejärel kordasime tiitrimist, tiitrisime aeglaselt, et ei tekiks üle tiitrimist. Lahendus: K kaaliumferrotsüaniidi lahuse parandustegur võrreldes täpselt 1%-lise lahusega; V tiitrimiseks kulunud kisselli maht; A proovi lahjendus, antud juhul 250/20 = 12,5; 20,12 & 0,035 empiirilised parandustegurid (reaktsioon ei kulge stöhhiomeetriliselt); X1= X*0,95 m(suhkur)=10,67 g
mastiidi korral. Laktatsiooni algjärgus on piima happesus kõrge (20...22 °Th), lõpupoole aga langeb (12...14 kraadini, üksikjuhtudel 6...8 °Th kraadini). • looma haigestumisel (tuberkuloosi või mastiiti jt) piima happesus langeb • Piima säilitamisel piima tiitritav happesus tõuseb mikroorganismide elutegevuse tulemusena, viimaste toimel toimub laktoosi käärimine piimhappeks, mis põhjustab tiitritava happesuse tõusu. • Seepärast piima, mille happesus on üle 18 °Th, ei kasutata näiteks piimapulbrite valmistamiseks. • PIIMA AKTIIVNE HAPPESUS ehk pH Värske piima pH on 6,5...6,8. • Aktiivne happesus ei lange kokku tiitritava happesusega. • Piima säilitamisel tiitritav happesus muutub palju kiiremini võrreldes aktiivse happesusega • pH muutub aeglaselt, sest piimas on palju ühendeid, samal ajal kui tiitritav happesus muutub kiiresti,
o Eesmärk: lahuse kontsentratsiooni määramine o Vahend: lahuste mahtude täpne mõõtmine o Tingimus: määratava aine täielik reageerimine s.t. reaktsioon kulgeb lõpuni o Näide: HCl + NaOH >> NaCL + H2O o Arvutus: molaararvutuses kasutatakse molaarseid kontsentratsioonie c (mol/dm3) · Tiitrimine. · Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritava aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (tritrant) · Tiitrimismeetodid: o Otsetiitrimine o Tagasitiitrimine o Asendustiitrimine · Nõuded reaktsioonidele o Reaktsioonid peavad kulgema piisavalt kiiresti o Peaktsioon peab vastama reaktsiooni võrrandlie o Tuleb välistada kõrvalreaktsioonide kulgemist · Hape-alus tiitrimine o Kaudsed määramised titrandiks sobib hape, alus või sool
kohupiimavanni kohe vanni täitmise algul. Kui happesus tõuseb tasemini 32-35 kraadi Th, lisatakse CaCl2 lahus, 40% vesilahusena. CaCl2 kompenseerib pastöriseerimisel tekkinud kaltsiumisoolade kadu ja parandab kaseiini väljasadestumist ning tugevama kalgendi moodustumist. Viimasna lisatakse laapensüüm arvestusega 100 000 ühikut 1000kg piima kohta või 80 000 ühikut 1000 kg lõssi kohta. Laapensüümi kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Erinelvalt happemeetodist ei ole laabi kasutamisel üldjuhul vaja kalgendit järelsoojendada, sest laabi toimel tõmbub kalgend kokku ning vadak eraldub. Pärast laabi lisamist segatakse segu hoolikalt ning jäetakse hapnema. Hapnemise lõpp määratakse kalgendi tugevuse ja happesuse põhjal. Kalgendi tugevust võib hinnata noaprooviga: kalgendisse tehakse sisselõige ning kergitatakse kalgendit sisselõike ühe otsa kohalt
lõikamine, vadaku eraldamine Kalgendi pressumine/ pressimine Kohupiima jahutamine 8- 15 C Kohupiima pakkimine, märgistamine, säilitamine <6 C Happe-laabimeetodil valmistatakse rasvast ja väherasvast kohupiima. Pastöriseeritud piim jahutatakse temperatuurile 26-32C ja lisatakse kuni 5% tarbejuuretist. Viimasena lisatakse laapensüüm, mille kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Pärast laabi lisamist segatakse (5 min) segu hoolikalt ja jäetakse kalgenduma. Erinevalt happemeetodist ei ole laabi kasutamisel vaja kalgendit järelsoojendada, kuna laabi toimel tõmbub kalgendkokku ning eraldub vadak. Kalgendumise lõpp määratakse kelgendi tugevuse ja happesuse (58-60 Th) põhjal. Kohupiima valmistamine happemeetodil Happemeetodit kasutatakse enamasti rasvata kohupiima valmistamisel. Segupiima hapendamisel kasutatakse ainult bakterjuuretist.
annaabi.ee 
