20 min selleks, et eemaldada proovist CO2. Jahuta toatemperatuuril ja lahjenda proov 100 ml mõõtkolvis dest. H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Määra kindlaks NaOH täpne kontsentratsioon. Täida bürett NaOH lahusega, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola joogiga. Mõõda 20 ml Cola-jooki 100 ml-sse keeduklaasi. Kalibreeri pH-meeter puhverlahustega. Seejärel mõõda Cola- joogi pH ning tiitri 0,5 ml kaupa NaOH lahusega. Igakordsel NaOH lisamisel märgi büreti näit V ml-s ja pH. Arvuta E (mV), korrutades pH 100-ga, arvuta V (ml), E ja E/V. Tiitri kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat prootonit tiitrida H3PO4-s. Tee graafikud E/V ja E/ V ja leia H 3PO4 kontsentratsioon Cola-joogis. Arvuta Ka1 ja Ka2 graafiku põhjal ning võrdle tulemusi kirjanduse andmetega. Töövahendid: · Ph-meeter · klaaselektrood
värv muutus oranzikaks. Katsetulemused: Katse 1 m(antud aine kaalutis)= 1,98 g V(AgNO3 kulu tiitrimisel)= 2,6 ml Katse 2 m(antud aine kaalutis)= 3,06 g V(AgNO3 kulu tiitrimisel)= 3,8 ml Arvutused 100 * V * K * 0,0029 * V 1 X = Keedusoola osamass(%) arvutatakse valemiga: m *V 2 , kus V- AgNO3 kulu K- AGNO3 lahuse tiitri paranduskoefitsent (1,00) 0,0029- 0,05N AgNO3 tiiter, väljendatud NaCl V1- tõmmise maht, mis valmistati kaalutisest (250ml) V2- tiitrimiseks võetud filtraadi maht (50ml) m- kaalutise mass 1. katse 100 * 2,6 * 1,0 * 0,0029 * 250 X1 = = 1,90% 1,98 * 50 2.katse 100 * 3,8 * 1,0 * 0,0029 * 250 X2 = = 1,80% 3,06 * 50 keskmine 1,90 +1,80
Jahuta toatemperatuurini ja lahjenda proov 100 ml mõõtekolvis destileeritud H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Kleebi kolvile silt oma andmetega. Määra kindlaks KOH täpne kontsentratsioon. Pese büretti 3x KOH lahuse väikeste portsjonitega. Täida bürett KOH-a, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola-joogiga. Mõõda 20 ml Cola-jooki 100 ml-sse keeduklaasi. Kalibreeri pH-meeter puhverlahusega. Seejärel mõõda Cola-joogi pH ning tiitri 0,5 ml kaupa KOH lahusega. Märgi üles ml ja pH näit igakordsel NaOH lisamisel. Tiitri kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat prootonit tiitrida H3PO4-s. Tee graafikud (pH/ml ja pH/ml//ml) ja leia H3PO4 kontsentratsioon Cola-joogis. Arvuta Ka1 ja Ka2 graafiku põhjal ning võrdle tulemusi kirjanduse andmetega. Leia H3PO4 ionisatsiooniprotsent Cola-jookides. 0,01 M NaOH lahuse valmistamine · Kaaluda vajalik kogus NaOH keeduklaasi
Kasutatud ained: 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon - B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00 Töö käik: A Karbonaatse kareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse uuritava veega ning koonilise kolvi destilleeritud veega. Siis pipeteerin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisan 4 tilka indikaatorit metüüloranz. Sean töökorda büreti ja täidan selle 0,1 M soolhappelahusega nullini. Seejärel tiitri soolhappelahusega vett kolvis, samal ajal kolvis olevat vett segades. Lõpetan tiitrimise ,kui vedelik kolvis läheb punaseks ning loen büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu. Seejärel kordan katset veel kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputan koonilise kolvi destilleeritud veega ning pipeteerin koonilisse kolb 100 cm3 uuritavat vett. Seejärel lisan sinna 5 cm3 puhverlahust ja noaotsatäis indikaatorit ET-00. Selle tagajärjel muutub lahus lillaks. Siis tiitrin
ninakaapest, etodil AK määramine määramine kurgumaterjalist, 2. Seroloogia- AK IF /ELISA meetodil vereseerumis(EL ninaneelulimast, määramine ISA) rögast vereseerumist (Ig M 3. Seroloogiline- AK antikehad). 1.seerum AK tiitri 4X tõus määramine võetakse varases viitab ägedale vereseerumist- staadiumis2. 10-14 haigestumisele paarisseerumid päeva hiljem. 4 kordne AK tõus näitab värsket viirusnakkust
Klinitsistile väljastatavas vastuses on oluline märkida mikroorganismide tundlikkus (antibiogramm) mitmesuguste antibakteriaalsete preparaatide suhtes. • MALDI-TOF ("Matrix Assisted Laser Desorption/Ionization") ehk proteiini profiili määramine mass- spektromeetria abil. Identifitseerib kuni 96 proovi 30 minuti jooksul. 3. Seroloogiline uurimine. Eesmärk: spetsiifiliste antikehade esinemise või nende tiitri tõusu abil haigustekitaja olemasolu määramine organismis. Vereseerumis määratakse antikehade sisaldus: aglutinatsioonireaktsiooniga, kusjuures antigeen võib olla kinnistatud mõnele suuremale rakulisele kandjale, nagu erütrotsüüdid hemaglutinatsioonireaktsioonis (HA, HAPR); komplemendi sidumise reaktsiooniga (KSR); immunoensümaatilisel teel (EIA); Western-Bloti meetodil jne. 3 4. Bioloogiline uurimine
Rekombinatsioonisagedus oli madal seetõttu, kuna mutatsioonikohad geneetilisel kaardil paiknesid väga lähestikku, kahes kõrvutiasuvas geenis. Juhul, kui kindla faagi kogusega nakatamisel ilmus K12 plaadile 2 faagi laiku, näitas see, et tegemist 4 rekombinandiga, millest 2 olid metsiktüüpi ning 2 topeltmutanti. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks on vaja eelnevalt teada, mitu baktereid nakatavat faagi (infektsiooniühikut) sisaldub ühes ruumalaühikus (seda nimetatakse faagi tiitri määramiseks). Kui algset faagipreparaati oli lahjendatud 10 7 korda ja kui sellega E. coli tüve B rakkude nakatamisel saadi 100 faagilaiku, siis algne preparaat sisaldas 10 9 faagi. Seega toimus rekombinatsioon kahe mutantse piirkonna vahel sagedusega 4x10 -9. Antud juhul tuli arvestada ka võimalusega, et mutandid võisid spontaanselt metsiktüübiks reverteeruda. Seetõttu tuli leida ka spontaansete revertantide tekkesagedus ning see rekombinatsioonisagedusest maha arvutada.
Aasias endeemiliselt nasofarüngeaalne kartsinoom. • Oraalne leukoplaakia AIDSipatsientidel. • Krooniline interstitsiaalne pneumoniit AIDSipuhuselt. Diagnostika. Sümptomid (kerge peavalu, väsimus, palavik, see triaad jt) + verevalem (hüperplaasia ja Downey rakud) + (mööduvad) heterofiilsed antikehad (v.a. alla viiestel) + EBV-antigeeni-spetsiifilised antikehad. EBV infektsiooni kinnitab üks järgnevaist: IgM kapsiidiantigeeni vastu, VCA antikeha ja EBNA antikeha, VCA tiitri tõus ja varane antigeen. Ravi ja profülaktika. Ravi ega vaktsiini pole, aga viimast katsetatakse Aafrikas. Levib üleüldiselt, ka potentsiaalselt asümptomaatiliselt – kontroll keeruline. Parim preventsioonimeetod on ekspositsioon varases lapseeas, kuna ta lastel healoomulisem. Viirused mõmm :) 05/06 Tsütomegaloviirus (hhv 5) Struktuur. Kaheahelaline lineaarne DNA, ümbris
Diagnostika. • Kiirdiagnostikas on võimalik määrata uuritavas materjalis A-, B- ja D-grupispetsiifilisi polüsahhariide lateksaglutinatsioonil. • Enterokokkide määramiseks kasutatakse MacConkey laktoos-sapi-soola agarit, mis eristab enterokokke teistest streptokokkidest (v.a. GBS), sapieskuliinsöödet (mustad pesad). Esineb α või β-hemolüüs. • Uuritav materjal on väljaheide (või mäda, liikvor, räga, veri). • Seerumis saab määrata antikehade tiitri tõusu (7 päeva pärast infektsiooni teket). Ravi ja profülaktika. Loomulik resistentsus paljudele antibiootikumidele – oksatsilliinile, tsefalosporiinidele. Omandatud resistentsus vankomütsiini, aminoglükosiidide suhtes suureneb. Soovitatavam kombinatsioon aminoglükosiid + rakuseinale toimiv antibiootikum (näiteks amp+genta, üksi ei suuda aminoglükosiid rakku tungida)… >50% juba ampitsilliinile resistentsed,
2. varjub latentsesse olekusse (kaetult organismi oma epitoopidega) 3. produtseerib antiapoptootilisi valke (viirustele omane) Inimestel, kes korra CP-ga kokku puutuvad, jääbki antikehade tiiter verre igaveseks seropositiivsus. Sellepärast on immunoloogilised (nt ELISA) testid siinkohal täiesti kasutuskõlbmatud. · Pole kultuuris detekteeritav · Ükski diagnoosimise meetod ei tööta perfektselt · Probleemid ja näpunäited · Kasuta paarisseerumeid (näitab tiitri dünaamikat) · Analüüsi seerumeid korraga (lugemid varieeruvad 2 4 korda) · Ühekordselt määratud IgG kontroll ei sobi diagnoosimiseks 19. Kopsuhaiguste (tuberkuloos, kopsupõletikud) diagnoosimise probleemid. Tuberkuloos: 1. röntgen mingi plekk kopsus 2. preparaat kui on plekk kopsus, võetakse proov. Sealt otsitakse Kochi kepikest, millega ikkagi ei tohi diagnoosi välja panna. 3
negatiivsed (alla määramispiiri). Diagnostilised markerid HIV antikehad (HIV 1 / 2 antigeenidel põhinevad testid) primaartest: nt ELISA rekombinatsete viiruskapsiidi valkude ( nt p24, gp120, gp41) alusel positiivse tulemuse kontroll: nt Western blot meetod HIV antigeenid verest p24 antigeneemia enne serokonversiooni ja AIDSi staadiumis Prognostilised markerid: CD4+ rakkude hulk langeb ja CD4+ / CD8+ suhe langeb p24 antikehade tiitri tase langeb - p24 antigeneemia – AIDS. 34. Antikehade puudulikkuse sündroomide iseloomustus ja diagnostika. Antikehade puudulikkus moodustab enamiku primaarse immuunpuudulikkuse juhtudest. Antikehade puudulikkuse eri vormidel varieeruvad immunoloogilise defekti suurus ja vastavad kliinilised sümptomid. Kõige raskema antikehade puudulikkuse vormi – agammaglobulineemia – korral puuduvad
A- + H2O MA + OH- , milles MA-nõrk hape, pH>7 (aluseline keskkond) nt. NaCH3COO + H2O = CH3COOH + OH- B) Tugeva happe ja nõrga aluse sool (MA-soola valem, M+-soola katioon). M+ + 2H2O MOH + H3O+ , milles MOH-nõrk alus, pH<7 (happeline keskkond) C) Nõrga happe ja nõrga aluse sool A- + M+ + H2O HA + MOH , pH=7 (neutraalne kk) - HCO3 sisalduse määramine vees: Mõõda pipetiga l00 cm3 vett, lisa 3-4 tilka indikaatorit mo või mp ja tiitri 0, l M soolhappega kuni lahus muutub kollasest (ühe tilga lisamise täpsusega) punaseks. Arvuta valemist HCO3- -ioonide kontsentratsioon (millimolaarsus mM). kus tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm3]; soolhappe molaarne kontsentratsioon [mol/dm3]; tiitrimiseks võetud vee kogus [cm3]. Ülesanne: ÜK (Ca2+ ja Mg2+ järgi) = 1,2 mmol/dm3 KK (HCO3- järgi) = 1,8 mmol/dm3 Kui palju tekib katlakivi (koostiseks CaCO3) 5 m3 vee keetmisel?
asendu ustiitrimise kasutamisee vajalikku use kohta. Tagasitiitrimine onn kasulik nt n juhul, kuui pole olem mas sobivat indikaatorrit tiitrimiseks, kui 3+ + reaktsiooon on aeglane (nt Fe korral), kuui kipub tek kkima sade. Proovile liisatakse ED DTA liig, osa ED DTA-st reageeerib proov vis sisalduvaate metalliiioonidega, ülejääk ü tiitri ritakse tagassi Mg2+ või Znn2+ lahusegga. Tagasitiiitrimisel kkasutatav metalliioon m peab mooddustama EDTA-ga nõrgem ma kompleksi kui analü üüt-ioon (m muidu tõrjuttakse analüüüt komplekksist välja ja j kulub rohkem m titranti). Asenduustiitrimine on kasulik nt juhull, kui vasttava metalliiooni jaok oks ei ole sobivat
annaabi.ee 
