1. I MS lõpu 1918-IIMS algus 1939 vahel 2. saksamaa ei toimunud kollektiviseerumist ,ei hävitatud ettevõtteid.talup pidid külvama seda ,mida kästi , töölistele tehti komplimente,kaotati tööpuudus ,eemaldati tõõturult noored-läksid söjaväkke. 3. NSV liit- NEP- kolhoosidelt ei võetud toodangut vastavalt vajadusele , inimestel võis olla isiklik majapidamine ning tiigile antavast toodangust ülejäägid ,võisid minna turule. Hävitatierakaubandus.defitsiidid, masinaehituse elavnemine, 4. USA kuiv seadus-lõpetati alkoholi müüks, tekkis maffia.vabaettevõte oli tähtis, roosevelt tõstis makse,loodi uusi töökohti, miinimum palk, ja max tööaeg.toetused ja tootmis piirangud. 5. Suurbritannia-aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga. Sütt hakkas asendama nafta.Naelsterling devalveeriti. Tulid kiiresti kriisist välja
valmimist. Arvatavasti kujundati regulaarpargist just sel perioodil puuvilja- ja marjaaed, mis nüüdseks on hävinud. Tarbeaeda piiras puidust horisontaalne tara. Kõige vanemast pargiplaneeringust on säilinudainult fragmente, teede kohad on aimatavad kasvavate põlispuude (tammed, vahtrad, lehised) järgi. Suhteliselt hästi on säilinud tiik ja kuivenduskraavid. Peahooneesine planeering on ainult kujutletav. Hoone kesktelg on kujundatud põõsasrindeliselt. Avarad vaated tiigile ja pargiaasale on kinni kasvanud ja metsapark hooldamata. Laitse mõisa park on vabakujundusliku pargi tüüpiline näide. Ajalugu: Laitse lossi, ehk Laitse mõisa, ehitas leitnant Woldemar von Uexküll 1890.aastate algul. Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelasse jäävat Laitset on mainitud juba Henriku Liivimaa kroonikas – selles seisab see Ladise nimelise külana, kuhu ristisõdijad 1219. Aasta veebruari lõpu käreda külmaga jõudsid ja kuhu nad toona ka öömajale jäid
Ametialaselt on nad tavatöötajad, kes kõrgemal kes madalamal ametikohal. Antud momendil aga pole see vastuvõtu planeerimisel oluline, kuna jubilar ise ütles, et nende peamiseks jutu teemaks pole mitte töö vaid mineviku aeg ning tuleviku plaanid. Pidu söögi aeg on alates 17.00-21.00, vastavalt vajadusele, orienteeruvalt on alguseks märgitud 17.00 ja lõpp 21.00 Koht: kohaks on Sagadi mõis, härrastemaja(peamaja), kust näeb ilusat mõisa vaadet tiigile, kus ujuvad luigedl, samuti on mõisa park ka kaunistatud vastavalt jubilari soovile. Laua asukoht: rõdu lilled saal kask Peremees jubilar kõlarid TELLIMUSE VASTUVÕTMINE Menüü valik(LISA1)
tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla mäe kraatrisse, mis sest et Alani põlved olid pärast sinikaid täis ja kriimustatud. Alan käis koos Joega ka kalal, kus Joe läbi õnnetuse oma püksid ära põletas. Joe arvas, et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, võis leiduda kõike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem päev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi tühjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka päästa ühte põua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle küll vett, kuid Alan väsis ära ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest möödusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis väga rääkida. Ühe kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mängiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rääkida. Paar päeva peale Viiuldaja viimast külaskäiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lõkkes surnuks
vsisid ja kui ta puhata tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla me kraatrisse, mis sest et Alani plved olid prast sinikaid tis ja kriimustatud. Alan kis koos Joega ka kalal, kus Joe lbi nnetuse oma pksid ra pletas. Joe arvas, et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, vis leiduda kike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem pev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi thjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka psta hte pua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle kll vett, kuid Alan vsis ra ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest mdusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis vga rkida. he kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mngiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rkida. Paar peva peale Viiuldaja viimast klaskiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lkkes surnuks plenud. Kotimehed rkisid temaga erinevalt
vabaajakeskus, kus korraldatakse seiklusüritusi ning kus julgemad saavad 15 meetri kõrguselt jaamatorni tipust ronimisvööde, karabiinide ja plokkide abil laskuda teisele kaldale üle merre suubuva Vääna jõe. Vääna-Jõesuus ning mujal jõe ümbruses leidub ka mitmeid telkimisalasid. Vääna jõgi on tunduvalt tõstnud ka Saku mõisa pargi esteetilist väärtust, kuna osaliselt tänu jõele paisutatud tiigile on valla esinduslikem roheala Saku mõisa pargi ümbruses. Vääna jõgi ja Saku mõisa park moodustavad tiigi piirkonnas tervikliku maastikulise kompleksi. Vääna jõega külgneb promenaad, mis avab jõe kalda ja loob alevikku põhja-lõuna suunalise liikumistelje. Antud rohelist avalikku ruumi on vallal ka edaspidi plaanis puhkealana kasutada. Pargi tiiki kasutatakse ka kohalike ürituste raames paadirallide korraldamiseks.
Eesti meremuuseum- on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega, merendus- ja kalandusalase teadusliku uurimistööga ning allveearheoloogiaga. Kiek in de Kök ja Bastionikäigud- on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis tutvustab Ingeri ja Rootsi bastionide maa-aluseid käike. Tallinna Vanalinna vaateplatvormid. Piiskopi vaateplatvorm-asub Tallinna vanalinnas Toompea lääneküljel Toomkiriku vanevad vaated Snelli tiigile, Toompargile ning Balti Jaamale. vahetus läheduses. A Patkuli vaateplatvorm-on osake Tallinna iidseimast piirkonnast. Vaateplatvormilt avaneb muinasjutuline vaade linnamüürile ja sellel troonivale Stenbocki majale, Tallinna tornidele ning sadamale. Tallinna Vanalinna söögikohad. Eesti kööki pakkuvad kohad: Restoran Kaerajaan- on moodne versioon kohalikest traditsioonidest.Tantsule viitav nimi, toit ja kujunduselemendid on kõik mõjutatud Eesti kultuuripärandist.
Siinkohal ei saa me rääkida looduse kaitsmisest, sest kui me seda tuliselt üksnes kaitseks ja hoiaks, jääks inimkonna areng seisma ja hakkaks taandarenema. Me peame kasutama kõike, mida loodus annab, ratsionaalselt ja heaperemeheliklt. Kui ka mõni tiik kaladest lihtsalt tühjaks püüda, pole seal peagi enam ainustki kala. Kui kalu enam ei ole, et tule neid ka juurde, kuna pole enam kudevaid täiskasvanud loomi. Kui kaovad kalad, pole tiigile asja kaladest toituvatel lindudel ja nii edasi. Targalt toimime me siis, kui püüame kala just niipalju, et need jõuaksid paljuneda ja end taastoota. Nii saame garanteerida tiigi kui toiduallika pikaks ajaks. Samuti on kõikide teiste loodusest saadavate ressurssidega. Välja arvatud taastumatud loodusvarad. Näiteks nafta, maagaas, kivisüsi ja mitmed sarnased toorained on taastumatud loodusvarad ja ühtlasi energiaallikad
hooldamine on kulukaks. Muud tingimused Tiik peaks olema ohutus kauguses olemasolevatest insenerivõrkudest – maa-alustest telefoni- ja elektrikaablitest, veetorustikest ja õhuliinidest. T I IG IGII KUJ KUJUU N DA M I N E Suurus Liikidele pakub elupaika iga veesilm, ka väga väike. Mida suurem see aga on, seda suuremaks muutub elukeskkondade vahelduslikkus, liikide arv ja tiigi väärtus. Kaldajoon Kaldajoon võiks olla võimalikult liigendatud. See annab tiigile loomuliku väljanägemise ja suurendab kaldataimestiku kasvukohti. Kaldapiirkonna vahelduslikkus pakub paremaid pesitustingimusi lindudele. 5 Kaldad Kaldad tuleks kujundada lauged. See tekitab head tingimused veetaimestiku kujunemiseks madalasse vette. Samuti on see ohutum näiteks lastele. Veesügavus Tiigi sügavus peaks kaldalt keskosa suunas astmeliselt suurenema. Sobivad sügavuste
Nad püüavad toitu vaid mõnekümne cm kõrgusel veepinnast ning hoiduvad lähestikku, esinedes sageli suuremate gruppidena. Aeg-ajalt tõusevad nad 1.-2 m kõrgusele ja siirduvad ka veest eemale, puude vahele. Veelendlaste lend on hääletu ja kerge, nad teevad sageli pöördeid ja tiirutavad veepinna kohal. Suuremate järvede puhul hoiduvad nad kalda lähedusse, kuid nad ei pelga lennata ka vaiksete ja varjuliste merelahtede kohal. Veelendlase toitumispaigad on püsivad ning samale tiigile või järvele võivad nad truud olla aastaid. Päeval otsib koloonia varju peamiselt puuõõntest. Öine toitumislend algab üldiselt tund peale päikeseloojangut, kuid väljalend võib toimuda ka üsna valgel ajal ja siis hoiduvad loomad puude lähedusse. Talve veedavad veelendlased talveunne suikunult. Talvituspaikadesse - peamiselt suurtesse tehiskoobastesse, mida inimesed ei kasuta - siirduvad lendlased juba septembri lõpupoole ja lahkuvad sealt märtsis-aprillis, kui algab putukate lend
Kohtu hirmus suundus Euroopasse elama Viljakaim kirjanik Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades ,,Sõber" : rida on raha... I töödega saadab juba tohutu menu, klassiku staatuses, ühiskonnas kõrgelt hinnatud Keeruline isiksus I periood nalja Vilde periood, põnevus ja naljajutud ,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid
Võtab osa ülestõusust ja karistushirmus põgenjeb Euroopasse. Kirjutanud 33 köidet, väga produktiivne. Palju kirjutas loomingu esimesel perioodil kui ajalehes töötas. Kirjutas ajalehte lehetäite juttu. Juba nende töödega saatis teda menu. Abiellus, aga omas palju armulugusid. I periood nalja vilde. Kergesisulised põnevus ja naljajutud. ,,Minu esimesed triibulised" lapsepõlve meenutused. Mõisa noorhärraga pidi mängima, aga talle oli kõik keelatud. Läks mõisahärraga tiigile purjetama ukse ja tõrre kaanega. ,,Musta mantliga mees" efektne algus. Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas. Tapetud oli juudist liigkasuvõtja, kes nõudis krahvilt võla tasumiseks tema tütart Laurat. Arst lubas, et ei räägi kellegile, kui rahaga, mille oli liigkasuvõtjale võlgu, aitab vaeseid ning ehitab koole. Arsti nimi oli Medig, kes oli sama küla vaene kerus poiss olnud, aga nüüd aitab tasuta vaeseid
annaabi.ee 
