Naine aga varsti sunnib teda raamatut kirjutama , kuna aga Sander ei mõista kirjutamisest tegelt midagi siis läheb tal sellega väga raskeks. Ta ajab naisele häma ja teeskleb , et kirjutab pinksalt raamatut , kuigi teeb seda ainult aja võitmiseks. Lõpuks kutsub ta endale appi endise klassivenna Tiit Piibelehe, kes on endaga suht põhjas. Tiit on ennem andnud paar raamatut välja , ning ta oli Sandri ette panekuga nõus , et oma rahalist seisu parandada. Sander maksab Tiidule , selle eest, et tema kirjutab tema eest raamatut. Lõpuks saab ta selle raamatu ka valmis , ja sellest saab kohe suur hitt, pälvib kirjandus seltsi kõige kõrgema auhinna. Vana Vestman , ehk Sandri naise isa ei olnud sellega kohe ültse rahul , et tema tütre mees on mingi liht labane kirjanik. Aga Sandri naine on oma Sandriga väga rahul ja õnnelik, ning Sander naudib oma tähelendu väga ja naudib oma tähelepanu väga. Piibeleht palub Sandrilt varsti abi, aga Sander
Igal inimesel on asju millest ta on väga huvitatud ja on ka asju millest ei taha kohe üldse kuulda ja see väsitab teda.Nii on näiteks mõndade õppeainetega.Toon näite ,mis ei pruugi olla tõene.Näiteks:Sellele samale rõõmsameelsele Priidule meeldib loodus õpetus ja ta saab aru ,mida õpetaja klassi ees seletab.Samas Tiit ei ole sellest huvitatud ja kui ta aru ka ei saa kaob tal igasugune huvi nii tundide kui ka kooli vastu.Kuid ei ole halba ilma heata ja vastupidi.Mis sellest ,et Tiidule loodus õpetus ei meeldi,selle eest meeldib talle hoopis puutöö,mis aga Priidule kohe üldse huvi ei paku.Nii et olgem realistid ja kuuletugem südame häälele. Aitäh!
lubadusest haaras Piibeleht hiljem kinni, et saada Vana Vestmani õnnistust tema teise tütre, Lauraga, abiellumiseks. Esialgu sander keeldus, kuid Piibeleht pressis talt esialgse käsikirja abil temale vajaliku teene välja. Et õnnistust saada pidi Piibeleht aruka ärimehena näima ja lasi Tiit Sandril seetõttu endale maad, mis pidi tegelikult müüdama Vanale Vestmanile, osta. Hiljem oli Vestman Väga pahane, kuid Piibelehe äriplaanidest teada saades ja maha rahunedes pakkus ta Laurat ise Tiidule naiseks. Kuuldes,et Vestmani pärandus läheb vaid Laurale, läks Sander püha viha täis ja lobises välja, et tema ei ole Pisuhända kirjutanud, kuid kuna Piibeleht oli saanud Vestmani õnnistuse andis ta esmase raamatu käsikirja Matildele, kes selle koheselt ära põletas. Kokkuvõtteks väljus ringist suurima võitjana väga kavalalt ja läbimõeldult käitunud Tiit Piibeleht ning suurima kaotajana Ludvig Sander, keda Vestman usaldas nüüd veel vähem kui enne.
E. Vilde ”Pisuhänd” 1. Näidend kajastab 1920. aastate elu. Kirjelda tolleaegset kultuuri- ja kirjanduselu. Too välja ka probleemid. Pere vanem tütar Matilda nõuab oma mehelt, kirjanikukuulsust ja õhutab teda kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Tiidule saabki Sander romaani eest aasta kirjandusauhinna. Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 2. Analüüsi Sandri ja Matilda suhteid. Too näiteid. Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga
tunnistada, et ei ole terve mees - Jakob ja Anna veedavad koos aega, söövad koos - Jakob hakkas käima üle nädala Palukal, vanemaid aitamas - Kui Eeva ja Timo põgeneksid, siis Jakob ei tahaks üksi Võisikule jääda kuna tunneks end võõralt, ka Palukal poleks hea, seal oleks küll parem ja omasem, aga siiski ei tunneks ta end koduselt ilma Timo ja Eevata - Jakob ja Anna sõidavad paadiga - Timo lõi lahingus Tiidule (oma liitlasele, ustavale mehele) kogemata mõõgaga näkku suure madina käigus, Tiidul löödi silm peast, Timo arvas seda prantslaste löögiks, ega saanudki teada, et tegelikkuses oli see tema tegu - Timo tahtis oma kõige armsama hinge õnnelikuks teha, kuid tegi selle õnnetuks, tahtis hävitada alatuse ja ülekohtu nende Vene riigis, kuid hävitas iseenda - Jakob sai kapteniga kokkuleppele, et too neil põgeneda aitaks, 1000 rubla enne
Räägivad veidi oma seiklustest, kui Sander kurdab talle oma muret. Juhtumisi on Tiit samuti kirjanik ning ta on nõus mehe hädast välja aitama. Tal juhtub olema just valmiskirjutatud raamat ,,Pisuhänd". Kuna mehe varasemaid töid väga hästi just kiidetud ei ole, ütleb Sander, et tema nime all leiavad tema tööd kindlasti suurt tunnustust, kuna tal on nii hea nimi. Sander pole tegelikult oma raamatuga algust teinudki, vaid on kokku ajanud rohkesti käsikirja. Sander on nõus jääma Tiidule tänuvõlgu, see tähendab, et Tiit võib paluda tal teha ükskõik mida ning Sander peab selle täide viima. Enne seda laseb Sander Tiidul ,,Pisuhända" kõvasti muuta positiivsemaks ning, kuna jutu süzee oli sellest, et maainimesel sai maal istumisest kopp ette ning kolis linna, kirjutas Sander lõpule lisaks, et maakas kolis lõpuks ikkagi maale tagasi, kuna seal olla palju parem. Sisse kõnnib Laura. Sander kiirelt käsikirja peitma.
Kristiina ja Tiit on abielus ja neil on 2 alaealist last. Perekond elab korteris, mille Kristiina päris oma isalt 1 aasta pärast abielu sõlmimist. Pärast 10-aastast abielu otsustab Tiit, et ta ei taha enam abielus olla. Kuigi Kristiina sellega esialgu ei nõustu, lepivad pooled kokku, et Tiit kolib ajutiselt oma vanemate juurde lootuses, et äkki Tiit otsustab siiski pereeluga jätkata. Poole aastase lahuselu järel astub Kristiina suhtesse oma töökaaslase Urmasega ning teatab Tiidule, et tahab abielu lahutada. Pettunud Tiit räägib lastega ema uuest suhtest. Lapsed otsustavad seejärel, et nad soovivad edaspidi elada isaga. Selle tulemusena palub Tiit Kristiinal korterist välja kolida, Kristiina sellega ei nõustu. Kas ja mida saavad Tiit ja Kristiina teineteiselt nõuda? Millised õiguslikud tagajärjed toob endaga kaasa abikaasade lahuselu? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 Kristiina omandas korteri pärimise teel ning seega see korter kuulub lahusvara hulka
hobusevargaks õppima, kuid Andres vastas, et Indrek ei läinud mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima, ja nüüd kuis Indrek tuli tagasi Vargamäele perele külla ja Pearule hüüdis: „Tere, teisepere isa!“, siis tekitas see Pearus halva tunde, et nii Mäe Andrese poja kohta tookord seal kõrtsis öelnud oli, veel meenutas Pearule see hüüe Krõõda ilusat ja heledat häält * - Indrek läks ka ristiisale, Hundipalu Tiidule külla - rääkisid juttu XIX - Indreku linane särk oli kulunud, ema lubas varutud linast uue teha, Liine kuulis seda pealt, solvus, sest sellest linast pidi tema endale särgi saama, Indrek tundis end pahasti ja minnes hiljem õega rääkima, lubas ta talle, et ütleb emale, et too talle sellest linast särki ei teeks - Indrek hindas väga Vargamäe pühapäeva hommikut ja kirikukelli, mis lõid eriliselt ja ilusti, selliseid kusagil mujal ei olnud
mõne lause, Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli 4. Uue teksti mida laps tajumine soe. Üks poiss püüdis järve ääres kala. kasutas Poisi nimi oli Tiit. Tiidule meeldis kala positiivse püüda. Tal oli hea tuju. näitena, Järku tundis poiss, et miski hakkas mõnd lauset õngekonksu külge. Ta tõmbas õnge veest
Kõige suurem häda oli pisikese Indrekuga, kes oli väga nääpsuke ja virin, ning Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolt kandma. On kasvanud põllu ja heinasaak, siis peab ka loomi juurde muretsema, muretseb ta aga neid juurde, siis tekib ka vajadus suurema saagi järele. 19. Andrese ja Pearu kemplemine kõrtsis (XXV ptk.) Andres ja Pearu proovisid, kummal on rohkem raha. Andresel aga ei olnud raha nii palju kaasa ja ta sosistas Hundipalu Tiidule, et see vaikselt kõrtsiliste käest raha kokku korjaks, et ta pärast annab tagasi. Kui Pearu pani kõrtsiletile järjest sajalisi, siis Andres pani sinna juurde ka järjest sajalisi (ainult võõrast raha). Lõpuks olid Pearul sajalised otsas ja ta hakkas 25-lisi panama. Andresel aga jätkus sajalisi veel küll. Lõpuks ei olnud Pearul enam raha ja ta tõmbus tagasi. Andres aga andis kõigi naeru saatel raha Hundipalu Tiidu kätte ja käskis omanikele laiali jagada
annaabi.ee 
