Hüvasti kollane kass Autor: Mati Unt Käes oli viimane suvepäev. Aarne valmistus kooli minekuks. Viimasel õhtul ei suutnud ta kuidagi kodus olla ning läks välja värsket õhku hingama. Väljas kohtus ta sõpradega ning nad läksid koos kinno. Sprade seltsis oli ka Eda, kes Aarnele väga meeldis, kuid Eda ajas liini juba Tiiduga. Tädi Ida juurde jõudes soovis ta esimese asjana välja minna. Värsket õhku hingama. Aarne kurvastas üsna tihti tädi Idat. Kord oli Aarnel tüdrukutega jama ja koolis probleemid. Ta ei õppinud koolis. Klassijuhataja Karneliga oli neil konflikt. Koridori peal vastu tulles ei teretanud nad kordagi. Aarnele hakkas ka Maia meeldima. Tüdruk joonistab väga hästi, kuid tal pole seda julgust nii palju. Kord võtab Aarne ta käeotsa ning viib oma sõbra juurde näitama
Piibeleht palub Sandrilt varsti abi, aga Sander ei taha teda väga aidata, nimelt oli Tiidule väga meeldima hakanud Vana Vestmani teine tütar, aga kuna Vestman ei oleks sellega elu sees nõus, et tema teine tütar peaks ka kirjanikule mehele minema. Tiit ähvardab Sandrit , et kui ta ei aita teda siis ta valikustab nende saladuse , et tema raamatu autor on tegelt Tiit, mitte Sander ise. Sander ei oleks sellega kohe kindlast nõus ja nad mõtlevad Tiiduga plaani välja kuidas Vestmani mõjutada , et too oma tütre Tiidule naiseks annaks. Nad leppisid kokku , et Tiit peab ära ostma krundi mida Vana Vestman tahtis , et see kindlasti nende perre jääks ja kui Tiit selle ära ostab , siis on ta nõus oma tütre tallle andma, et maa nende perre jääks. Krunt osteti Vestmani enda rahade eest, ja nende plaan õnnestuski , Vana Vestman palust Tiidult , et too võtku tema teine tütar omale
otsa üles ning pani ühe saapa alla ja ta lohistas ennast mööda tänavat üles, Vaike jälle mööda tänavat alla. Nii kulus mõlemal ühe saapa tald ja vanemad ei osanud seda kuidagi seletada. [13] Lapsepõlves oli Arvol ka sõber nimega Tiit Varts, kes elas Lasteaja tänaval. Nad veetsid koos palju aega. Nad käisd koos teiste poistega suvel ujulas , mängisid palli ja tegid muid poiste tegusid. Arvo oli nagu iga teinegi poiss. Ta ei erinenud teistest omavanustest poistest. Tiiduga käidi ka koos keskkoolis.[11] Lasteaia käis Arvo samuti ning rühmakaaslaseks ol tal seal Vaike Kalda ja Käsu Vello, kellega tehti lasteaias palju tempe. Nimelt olid nad ühed kõlavamad kisajad terves rühmas ning nende kasvataja Linda, kes oli ühtlasi ka Arvo ema, pidi neid tihti karistama.[3] Kooliajal tegeles Arvo ka igasuguste muude tegevustega, peale muusika loomise, nimelt oli üks juhtum kus Arvo kõndis peale tundi klassi ette ning hakkas pallidega zonglöörima nagu
Taata oli juba 14- ndl aastal endale tare Rückeri kirikumõisa maa peale rajanud. Eeva oli vanemad juba Võisikule kolides sinna kaasa kutsunud aga nad olid vastu olnud. Kui Eeval rasked ajad olid Timo kinni võtu aastatel siis toetasid ka vanemad saates Timole sinna sooje susse. Jakob ise oli Palukal juba nädal ja aitas isal leivaseemet mulda panna. Pühapäeval, 19-ndal augustil 1828 Jakob avastab endale jõe ja selle lõbud. Teeb tutvust Tiiduga , kes Timo läbi oma silma on kaotanud. Jakob hakkab Anna juures tihedamini käima aga, et külamutti Lotet ei oleks läheduses mõtles Jakob välja , et ta teeskleb , et läheb kalale aga võtab anna peale võsikust.;) 21. Augustil 1828 Kahetseb oma eelmist kirjapanekut. Esmaspäeval, 3-ndal septembril 1828 Homme asub ta Pärnu teele. Jakob jutustab Timo sangarlikest tegudest Prantsusma rünnaku ajal , kui nad kolmekesi mitme tosina vastu võitlesid
Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll! Marc: Sul jah hea öelda ise samahästi kui Tiiduga kihlatud! Aga minul pole isegi...ma ei teagi! Mul pole naissõpragi! Alexa: No kuule! Vaata ennast! Kas sellise mossis näoga saabki üldse õnnelik olla? Marc: Õnn? Mis on üldse õnn, Alexa? Ma ei usu, et see seisneb vaid täispugitud kõhust igal õhtul ja pingul rahakotist...Sa naerad? Aga see on ju tõsi! Alexa! Marc tõuseb püsti Marc: Alexa...Kas sa tõesti ei mõista mind? Mu armas pisike õeke...Miks küll? Kuidas saab olla nii, et inimesed muutuvad? Milleks
Järgmisel hommikul enne linna tagasi minekut õnnestus siiski Indrekul tüdruku juukseid puudutada. Milli juuste lõhn ja pehmus jäi talle igaveseks meelde. Milli saatis Indrekule linnast kaardi tekstiga ,,mäestuseks M". Peales seda kui tüdruk oli linna naasnud hakkas Indrek taas hoolega õppima. Kolmandal aastal võeti ta kirjutaja juurde prooviks kirjutama. Andres ei suutnud otsustada, kas lubada poega kirjutaja juurde või mitte. Ta käis sel teemal Hundipalu Tiiduga rääkimas. XXXVIII Noor Andres oli nüüd 19, Ants 13, Liine 11, Tiiu 8 ja Kadri kuuene. Andres oli nii tugev, et leeris oli vaid üks poiss, kellega jõud enam-vähem võrdne oli. Ülejäänud olid Andrese jaoks könnid. Kolmandat aastat leeri jäänud Eedile see ütlemine ei meeldinud ning nende vahel toimus seetõttu kaklus. Peale seda said poisid hästi läbi. Ükskord oli Oru talu peremees hädas hobuse rautamisega. Nagu keegi jalast kinni võttis niikohe ka hobuse juurest minema lendas
kohta pärima, kuid hiljem pettusid selles. Soos kõndides nägi Indrek Pearut ja läks teda tervitama ja ka Pearu võttis ta naeratusega vastu. Kuid nad ei osanud midagi erilist rääkida. Kuid Indrek kohtas Pearut hiljem veel baaris, kus Pearu rääkis, et kuidas ta pidas Indrekut ennem hobusevargaks, kuid enam ei pea, kuna too oli teda ,, teise pere isa"-ks kutsunud. Indrek jõudis veel kohtuda ka ristiisa Tiiduga, kes tahtis temaga poliitikast ja isamaalisusest rääkida, kuid põhiliseks rääkijaks jäi Tiit ise. XIX Indrek jõudis õhtupoolikul,enne päikese loojangutkoju. Siis juhtus ka ema teda nägema ja ütles et tal tuligi just meelde, et pidi uuest linasest riidest Indrekule särgi tegema, kuid seda kuulis pealt Liine, kes hakkas kurtma, et see riie pidi jääma temale leeri minekuks. Kuid ema seletas talle, et Indrekul on neid särke rohkem vaja kui Liinel, selle peale Liine
10. Uus pere saabub Võisikule. Uus peremees pole rahul, et peab teise mehe koju elama minema ja Timo järel nuhkima, aga keisri käske tuleb täita. 11. Jakob kirjeldab minevikku. Timo vanglas viibimine. Georg teavitab Timot, et Eeval sündis poeg. Jakob ja Eeva käivad keisri ema jutul, et veenda naist Timot vabastama. 12. Jakob kirjeldab olevikku. Timo räägib Jakobile saunas, kuidas tal vanglas hullushood olid. Jakob armub Annasse. Jakob tutvub Tiiduga. 13. Jakob kirjeldab minevikku. Aleksander I sureb, võimule tuleb tema vend Nikolai. Eeva saadab Nikolaile kirja, et ta Timole armu annaks. 14. Jakob läheb Pärnusse Rosenplänteri juurde, kes suunab Jakobi kapten Snyderi juurde, kellega lepib kokku laevasõidu aja, et aidata Timol ja Eeval põgeneda. Kuigi kõik on valmis, ei põgeneta, sest poeg haigestub. 15. Keiser kutsub 9-aastast Jürit Peterburgi lütseumisse. 16. Võisiku uus peremees peab keisri käsul ära kolima
Uus peremees pole rahul, et peab teise mehe koju elama minema ja Timo järel nuhkima, aga keisri käske tuleb täita. 11. Jakob kirjeldab minevikku. Timo vanglas viibimine. Georg teavitab Timot, et Eeval sündis poeg. Jakob ja Eeva käivad keisri ema jutul, et veenda naist Timot vabastama. 12. Jakob kirjeldab olevikku. Timo räägib Jakobile saunas, kuidas tal vanglas hullushood olid. Jakob armub Annasse. Jakob tutvub Tiiduga. 13. Jakob kirjeldab minevikku. Aleksander I sureb, võimule tuleb tema vend Nikolai. Eeva saadab Nikolaile kirja, et ta Timole armu annaks. 14. Jakob läheb Pärnusse Rosenplänteri juurde, kes suunab Jakobi kapten Snyderi juurde, kellega lepib kokku laevasõidu aja, et aidata Timol ja Eeval põgeneda. Kuigi kõik on valmis, ei põgeneta, sest poeg haigestub. 15. Keiser kutsub 9aastast Jürit Peterburgi lütseumisse. 16. Võisiku uus peremees peab keisri käsul ära kolima
katsuda - kui Milli emaga linna lahkus, saatis ta Indrekule kaardi, mis lõhnas nagu tema juuksed - koolis hakkas Indrekul veel paremini minema, köster tahtis poissi isegi linna kooli saata kui isa talle järele tuli, seda aga ei lubatud ja nii jäi Indrek veel aastaks köstri juurde, talle pakuti vallakirjutaja abilise kohta, Andres mõtles, kas annab pojale loa selleks saada või mitte, arutas seda Hundipalu Tiiduga, kes arvas, et nende lapsed nii kui nii Vargamäele jääda ei soovi, et las Andres laseb pojal minna, nii kui nii ta tallu jääda ei taha, nende lapsed unistavad nüüd linnaelust XXXVIII - Andres lubas siiski pojal vallakirjutaja abiliseks minna - Terve pere töötas, Mari tegelikult häiris, et Andres lapsi nii varakult tööle sunnib, kuid Andrest Mari arvamus ei kõigutanud - Noor Andres oli nüüd 19, Ants 13, Liine 11, Tiiu 8 ja Kadri kuuene
saaks linna kooli minna. Andres ei saanud talle aga seda võimalust pakkuda, otsustati siis et poiss jääb veel üheks aastaks köstri juurde. Vallakirjutaja otsis endale abilist ja pöördus köstri poole. Too pakkus kohe välja et Indrek saaks sellega hakkama. Poiss käis katsetel nädal aega ja sai sellega hakkama. Asi jäi ainult Andrese taha et kas lubab pojal minna või mitte. Mees pidas nõu Hundipalu Tiiduga. Too rääkis et nende lastest ei taha keegi Vargamäele jääda, nii on see lihtsalt loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne. Nende
köster rääkis et poisile oleks hea kui ta saaks linna kooli minna. Andres ei saanud talle aga seda võimalust pakkuda, otsustati siis et poiss jääb veel üheks aastaks köstri juurde. Vallakirjutaja otsis endale abilist ja pöördus köstri poole. Too pakkus kohe välja et Indrek saaks sellega hakkama. Poiss käis katsetel nädal aega ja sai sellega hakkama. Asi jäi ainult Andrese taha et kas lubab pojal minna või mitte. Mees pidas nõu Hundipalu Tiiduga. Too rääkis et nende lastest ei taha keegi Vargamäele jääda, nii on see lihtsalt loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne
köster rääkis et poisile oleks hea kui ta saaks linna kooli minna. Andres ei saanud talle aga seda võimalust pakkuda, otsustati siis et poiss jääb veel üheks aastaks köstri juurde. Vallakirjutaja otsis endale abilist ja pöördus köstri poole. Too pakkus kohe välja et Indrek saaks sellega hakkama. Poiss käis katsetel nädal aega ja sai sellega hakkama. Asi jäi ainult Andrese taha et kas lubab pojal minna või mitte. Mees pidas nõu Hundipalu Tiiduga. Too rääkis et nende lastest ei taha keegi Vargamäele jääda, nii on see lihtsalt loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne
Sest ta ei jaksanud nii kiiresti sõita. Mida Tiit siis tegi? Ergutas Piiat. Mis sa arvad, miks ta tahtis, et sõber Sest ta tahtis koos kiiremini sõidaks? Piiaga finišisse jõuda. Mis Tiiduga juhtus? Ta kukkus. Miks Tiit kukkus? Sest ta sõitis kivi otsa. Mida Tiit siis tundis? Ta oli õnnetu. Mis sa arvad, mida Piia tundis? Tal oli sõbrast kahju.
annaabi.ee 
