%. Pinnaste katsetamised nii laboris kui ka välitöödel. Pinnaste põhiomadused ja liigid. Pinnaste liigitamine. Savidele tehtavad katsed. Puurimised, proovide laborisse toimetamine, penetratsiooni katsed. Geotehnikas ja ehitusgeoloogias pinnaseid liigitatakse koostise, tekke ja omaduste järgi. Põhiomadused: Eritihedus Ps; Tihedus Pn; Kuivtihedus Pd; Veesisaldus/Niiskus W; Poorsus n; Poorsustegur e; Plastsus ----- Tihendadatustegur It; Tihedusaste Id; Küllastusaste Sr; Plastsuspiir Wp; Voolavuspiir W(väike L); Konsistentsinäitaja I(väike L). Savidele tehtavad katsed: Proctor teim (suhteline tihedus); Rullimismeetod? (plastsuspiir); Vassilijevi koonus (voolavuspiir); Rootsi koonus; Casagrande aparaat; Ödomeeterteim; Pinnaste omaduste parandamine erinevate meetodite abil. Milliseid masinaid saab kasutada? Milliseid pinnase omadusi tasub kindlasti parandada? Kuidas seda saab teha? Tuntumad meetodid:
on tegemist keskmise või raske liivsaviga; kui mõrasid üldse ei teki, siis on lõimis savi. PH märamiseks kasutatakse portselankaussi, kuhu pannakse mulda ja lisatakse universaalinidkaatorit, saadud värvust võrreldakse ette antud skaalaga. Keemise välja selgitamiseks kasutati 10 %-list HCl, mida pritsiti süstlaga sügavkaeve seinale, mullikeste tekkimisest võib järeldada, et mullas esinevad karbonaadid. Täiendavalt tehti kindlaks ka mulla tihedusaste, juurestatus ja pooride suurus. Tihedusastme leidmiseks kasutati kühvlit, millega katsuti, mitme sentimeetri sügavuselt on tunda, et muld on muutunud tihkemaks. Seejärel võeti nii sügavkaeve igast geneetilisest horisondist ja huumushorisondist kui ka poolkaevetest iga 5 cm kihist mullaproovid isetehtud paberümbrikutesse, millele märgiti peale vajalik informatsioon, et hiljem oleks võimalik muldi tuvastada ja valmistada neist
4.6 Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid “lubatud” surve qu väärtusi. qu suurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Lähtudes eesti geotehnika kogemusest ja mõningate teiste riikide normidest (SNiP, DIN) on tabelis 4.1 esitatud lubatava surve 26 suurused eesti põhilistele pinnaseliikidele. Tabel 4.1 Lubatud surve suurused 2 Pinnase liik qu (kN/m )
vundamentide rajamisel. 40. Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid "lubatud" surve qu väärtusi. qusuurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Lähtudes eesti geotehnika kogemusest ja mõningate teiste riikide normidest (SNiP, DIN) on tabelis 4.1 esitatud lubatava surve suurused eesti põhilistele pinnaseliikidele. 39 Märkus: suuremad arvud kehtivad tihedama või kõvemapinnase kohta, samuti laiema ja suurema süvisega vundamendi puhul.
otseselt V1 h(1,5c´1+(h´1h+2d´1d)Kstan´1) B = (2+)cu2 + q´- dkk h´1h 4.2.3. Talla mõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. Lihtsate ja väikeste ehitiste vundamentide projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid "lubatava" surve q u väärtusi. qu suurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad jne) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Neid lubatud surveid võib kasutada juhul, kui vertikaalselt koormatud vundamendi süvis on vähemalt üks meeter (keldri põrandast vähemalt 0,5 m. Lubatud surve järgi ei tohi projekteerida vundamenti, kui: - talla pinnas mõjub horisontaaljõud, mille suurus on üle 10% vertikaaljõust, - sügavusel kuni 2B tallast on vahetult tallaalusest pinnasest nõrgem pinnas.
seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Analoogselt siis ka kuivmahukaal d = dg ja terade mahukaal ehk erikaal s = sg. Sobiv ühik mahukaalu jaoks on kN/m3. 2.11.5 Liivpinnase tihedust iseloomustavad näitarvud Liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks kasutatakse mõistet tihedusaste ID (suhteline tihedus Dr), mis leitakse seosest e max - e ID = , (2.18) e max - e min 24 Joonis 2.14 Traadist kobes- taja pinnase suurima võima- liku poorsuse saavutamiseks kus e on uuritava pinnase poorsustegur, emax on pinnase poorsustegur maksimaalselt kohevas olekus,
Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks. Pinnased, mille koosseisus on suur hulk suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi, nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnaste olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Savimineraalide tihendus näitab millised osakesed on omavahel seotud ja kui tugevad sidemed nende osakeste vahel on. Tihedusastet kasutatakse liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks. Tihedusaste savipinnaste jaoks ei kõlba, kuna savi kohevust ei saa määrata. Plastsusdiagramm Plastsus on pinnase omadus vastava veehulga puhul muuta välisjõudude mõjul oma kuju ja säilitada seda pärast välisjõu mõju kõrvaldamist.Teatud vee sisalduse piirides muutuvad kõik savid plastseks. Seega on pinnaste plastse oleku määramiseks vaja teada, millise vee sisalduse korral pinnas muutub plastseks või voolavaks
efektiivpinge on järelikult wh. Veepinnal, sügavusel h, on poorivee rõhk 0 ja orgaanilise päritoluga teradest nn pinnase skeletist ja teradevahelistes poorides N:w=45%, savierimass=2,75, veeerimass=1,00, leian poorusteguri: efektiivpinge = kogupingega h. Efektiivpinge vähenemine vähendab ka olevast vedelikust (enamasti vesi) ja gaasist (õhk) kolmefaasiline pinnas. e=w*s/w=0,45*2,75/1,00=1,24. Tihedusaste Id=(emax-e) / (emax-emin), pinnase tugevust. Kui h1 on piisavalt suur, kaob pinnaseosakeste vaheline Kahefaasiline pinnas kui puudub 1 komponent. Olulisem osa pinnase kus euuritava pinnase poorsustegur, emax-pinnase poorsustegur max-lt efektiivpinge täielikult ja pinnas muutub tugevuseta vedelikuks, milles omadustele on skeletil osakeste suurus, kuju, mineroloogiline koostis
Visuaalne tagasiside aitab beebidel stabiliseerida tüüpilisi „motoorseteks verstapostideks“ nimetatud kehaasendeid. Kehaasendite kontrollimine võimaldab õppida valdama käe ja silma koostööd. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja mineva dünaamilisele tasakaalule. Staatiline tasakaal on eelduseks ka nägemise poolt juhitud sirutamisfunktsiooni tekkimisele. Kuju ja suuruse püsivus: *Objektide omaduste suhted teistesse objektidesse. *Tausta tihedusaste e. tekstuurigradient. *Elukogemus ja õppimine Keele omandamine . Keele omandamise staadiumid 1. Varajased häälitsused (alates 3-5 nädal); nutt, koogamine, lalisemine, häälemäng 2. Ühesõnaliste lausungite periood (8.kuu) 3. Kahesõnaliste lausungite periood e. telegraafistiil (18. kuu) 4. Keerulisemate lausungite periood (2-2,5); miks? 5. Edasine areng (2-5.a.) . sõnavara ja lauseehitus;
Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Analoogselt siis ka kuivmahukaal d = d g ja terade mahukaal ehk erikaal s = sg. Sobiv ühik mahukaalu jaoks on kN/m3. 2.11.5 Liivpinnase tihedust iseloomustavad näitarvud Liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks kasutatakse mõistet tihedusaste ID (suhteline tihedus Dr), mis leitakse seosest e max - e ID = , (2.18) e max - emin kus e on uuritava pinnase poorsustegur, emax on pinnase poorsustegur maksimaalselt kohevas olekus,
annaabi.ee 
