*Käbi kõverdunud, kaetud valge vaiguga, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga. Kitsad seemnesoomused 22) Pinus cembra subsp. Sibirica siberi seedermänd *Võrse karvane(tihedad punakas-pruunid karvad), jäme. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, jämedad, okka servas hambad (kare), kinnituvad võrsele tihedalt. *Käbi(5-10) tömpmunajas. Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva. Perekond hiibapuu (Thujopsis) 23) Thujopsis dolabrata harlik hiibapuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohalised, all valged õhulõhe laigud.*Käbi(1,2-1,8) võrsel püstiselt, piklikult kerajas, pruun. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Perekond elupuu (Thuja) Ühekojalised, lehed okkataolised või soomusjad. 24) Thuja occidentalis harlik elupuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohelised, alt kollakas-või helerohelised
TINGIMUSED huumusrikkaid muldi. Väga varjutaluv. Pikaealine, saab kuni 4000 aastaseks. KASUTAMINE Puit on hinnatud, kuid areaal on tunduvalt vähenenud ja enamus kasvukohti on kaitse all. Talub hästi kärpimist, kasutatakse väga laialdaselt haljastuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Areaal Harilik jugapuu Taxus baccata Harilik jugapuu Taxus baccata Talub kenasti lõikust Hiibapuu Thujopsis dolabrata AREAAL Jaapan SUURUS 15-35 m VÕRA Esineb kaks võravormi - kitsas horisontaalsete okstega või laikoonusjas mitme tüvega. Võib kasvada ka põõsana. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepunakaspruun, õhuke ja eraldub peente ribadena. Võrsed ererohelised, tugevad ja läikivad. LEHED Soomusekujulised. Lamedad, pealt läikivad rohelised, külgmised soomused
1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota c) Jugapuulised Taxaceae 1) Perek. jugapuu - Taxus Eesti looduslikus flooras on esindatud 3 okaspuude sugukonda: männilised 2 liigiga (harilik kuusk ja harilik mänd), küpressilised i liigiga (harilik kadakas) ning jugapuulised 1 liigiga (harilik jugapuu). Seega esineb meil looduses vaid 4 okaspuuliiki, kuid võõrpuuliikidena kasutatakse haljastuses ometi sadu erinevaid taksoneid.
valge hangunud vaiguga, tipust vaadates on erinevad värvid , helepruun ja tumepruun ) Pinus cembra subsp. sibirica siberi seedermänd (okkad 5 kaupa, jämedamad, võrse on jäme ja kaetud roostepruunide karvadega, pung on väike ja päkapikumütsi kujuga) Käbid (väga imelikud, ebasümmeetrilised , korrapäratud, suured soomused, beezikaspruun värvus) Praktikum4 Cupressaceae- Küpressilised Thujopsis dolabrata hiibapuu (nagu kunst, tagant on enamjaolt valge ,koos rohelisega, tugev lõhn, võrseid katavad soomusekujulised lehed) Thuja occidentalis harilik elupuu (soomusetaolised lehed, võrsed on pruunid, lehtede peal on õlinäärmed , sellised pallikesed) käbid (hästi pisikesed, pehmed mingi 0,5 cm, pruunid) Thuja plicata Hiigelelupuu (nagu soolikas, pikad lehe, lapikud, tagant heledam
leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju Haljastusväärtus- Puu võra- Okkad/Soomused- Külgmised soomused Kolmnurksed, väljaulatuvad. Soomuste alumised küljed muutuvad talvel pronksjaks Käbid- ovaalsed või laimunajad, noorena sinihallid, vanana pruunid Kodumaal Jaapanis on liik looduskaitse all MIKROBIOOTA Microbiota decussata 2
Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond (Cupressaceae) ja hiibapuu (Thujopsis dolabrata) Cupressaceae - sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga, nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus.
nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 36 harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekond Thujopsis Sieb. & Zucc. HIIBAPUU Perekonnas 1 liik. Thujopsis dolabrata Sieb. & Zucc. hiibapuu Võrsed (väga) laiad, lapikud, lehed (okkad) soomusjad, lamedad, laiad, pealt (tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad. Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasi- pöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga.
ning hambapastades. Kasutatakse ka haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond ja hiibapuu Küpressiliste sugukond: Küpressiliste sugukonda kuulub 20 perekonda 130 liigiga, nad on ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad. Perekondadeks eraldatakse lehtede, käbide alusel vist (pk elupuu käbisoomused avanevad, pk kadakas käbisoomused lihakad ega avane). Lehed on soomused või okkad, käbid väikesed. Kasutatakse haljastuses, puitu ning kadaka marju. Hiibapuu Thujopsis dolabrata Pärit Jaapani mägedest. Eestisse sissetoodud. 1-3,5 meetrine põõsas. Eelistab niiskemaid muldi ja suurt õhuniiskust, tahab poolvarju. Ei talu avapäikest. Võrsed laiad, okkad soomusjad, lamedad, läikivad rohelised. Käbid võrsetel püstised, pruunid, kerajad, 1,5 cm pikad. Kasutatakse haljastuses alusrinde põõsana. 16. Perekond elupuu Lehed soomusjad, emas- ja isasõisikud võrsete tipus. Käbid väikesed, ovaalsed. Igihaljad, ühekojalised puud ja põõsad
annaabi.ee 
