· Aminohappe tähis COOH. · Inimorganismis on umbes 60 aminohapet. · Inimorganism kasutab aminohappeid: ehitusüksustena energeetilise materjalina eelühenditena Süsivesikud Üldvalem: Cn(H2O)n · (3C) Monooside alarühmad: trioosid: C3H6O3 = esindajad: glütseeraldehüüd (4C) tetroosid: C 4H8O4 = erütroos Disahhariidid: (2-10 jääki) 2 jääki on kokku pandud Polüsahhariidid · (5C) Pentoosid C5H10O5 = riboos, desoksüriboos(ilma hapnikuta, DNA) · (6C) Heksoosid C6H12O6 = glükoos, veresuhkur, galaktoos, fruktoos, mannoos · (7C) hektoosid: C7H14O7 = D sedoheptuloos Oligosahhariidid · Sahharoos roo ehk peedisuhkur Sahharoos = glükoos + fruktoos · Laktoos ehk piimasuhkur
vesikeskkonnas Rakkudele: termoregulatsioon, tagab raku stabiilse sisekuju, tagab raku siserõhu (ehk turgori) Organismidele: termoregulatsioon, stabiilne väliskuju, viljastamise keskkond, ainete trantsport (tõusev-laskuvvool, veri), kaitse (lootel, pisarad) 8. Süsivesikud Koostiselemendid: C ; H ; O Monomeerid: lihtsuhkrud (ehk monoosid) 3C trioosid; 4C tetroosid; 5C pentoosid (riboos); 6C heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus
vastavalt RNA ja DNA koostisesse vaheühendid metabolismis Mis on monosahhariidid? Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: vähemalt 3C aatomiga polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid Formüülrühm aldehüüd aldoos Karbonüülrühm ketoon ketoos Vastavalt C arvule: trioosid, tetroosid, heksoos trioos pentoosid, heksoosid, heptoosid jne. ketoos aldoos ketoheksoos aldotrioos Glükoos: aldoheksoos (C H2O)6 Aldoosid ja ketoosid võivad teineteiseks üle minna TEADA: GLÜKOOS; MANNOOS; GALAKTOOS; RIBOOS; GLÜTSEERALDEHÜÜD; FRUKTOOS, RIBULOOS; DIHÜDROKSÜATSETOON, ERÜTROOS
* hormoonid * vitamiinid Enamus orgaanilisi aineid sisaldavad C, H ja O (+N, P). Kutsutakse enamasti süsinikühendikes. * tsüklilised ühendid * a-tsüklilised ühendid * heterotsüklilised ühendid (sisaldavad midagi veel peale CHO) Suhkrud e sahhariidid. sahhariidid - magusad süsinikuühendid. Suhkrut saab jagada: * liht- ehk monosahhariidid (süsinike arv 3-6) - trioosid - tetroosid - pentoosid - heksoosid * oligosahhariidid (2-3 monosahhariidi) * polüsahhariidid (rohkem kui 3 monosahhariidi) * liitsuhkrud (sisaldab mingit muud ainet ka peale CHO) Eluslooduses omavad tähtsust monosahhariididest pentoosid ja heksoosid. Pentoosidest tähtsaimad riboos.. * osaleb pärilikkuse informatsiooni edasikandmisel ..ja desoksüriboos hapnikku oksüdeeriv. * kuulub DNA koostisesse (põhiline)
Nimetuse süsivesikud tingis teatud orgaaniliste ühendite grupi vaatlemine süsiniku hüdraatidena Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12. Suhkrud teatud osa süsivesikutest (magusamaitselised mono-, di-, tri- ja tetrasahhariidid). 13. Süsivesikute jagunemine- monosahhariidid (monoosid), oligosahhariidid , polüsahhariidid (polüoosid) 14. Monosahhariidide jagunemine- Trioosid, Tetroosid, Pentoosid, heksoosid, heptoosid 15. Monooside põhiderivaadid- Fosfosahhariid, glükoos, uroonhape, suhkrualkohol, aminosahhariid 16. Tähtsamad disahhariidid - Suhkur (sahharoos), piimasuhkur (laktoos), linnasesuhkur (maltoos) 17. Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Mõistet suhkur kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki
põhjustaja. Akroleiin-ehk propenaal. CH2=CHCHO. Kergesti elnduv vedelik,tugev lakrimaator(silmi ja nina ärritav,pisaratevoolu lekutsuv aine). Keemiatööstuses tähtis vahesaadus,kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus. Mürgine. 12. Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid _ trioosid, tetroosid, pentoosid, ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid b) kõrgmolekulaarsed polüsahhariididhomo(ühe monosahhariidi jääkidest)- ja hetero(mitme)-polüsahhariidid Monosahhariidid- on ehituselt mitmealuselised alkoholid, millel on lisaks veel aldehüüdi või ketooni funktsioon (aldoosid, ketoosid).
glükogeeni. Süsivesikutel samaaegselt aldehüüdi või ketooni ja alkoholi omadused. Enamik mono- ja disahhariide on kristalsed, magusad, värvustea ja lõhnata. Lahustuvad hästi vees ja halvasti(või mitte üldse) orgaanilistes lahustites. Monosahhariidid e monoosid: Ei hüdrolüüsu lihtsamateks süsivesikuteks, sest nad on juba lihtsüsivesikud. Inimkehas ketoosid ja aldoosid. Süsinike järgi nimetused (trioosid, tetroosid, pentoosid,heksoosid jne). Kõik looduslikud monosahhariidid on optiliselt aktiivsed, sest neil süsinikud asümmeetrilised. Ketooside molekuli oksüdeerimiseks kulub tunduvalt rohkem energiat, käärivad aegalsemalt kui aldoheksoosid. Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab olla väga palju isomeere => mitmekesisus võimaldab täita rohkem ülesandeid. Valdav enamus monoose D-isomeerid (ka nende derivaadid)
Süsivesikutel samaaegselt aldehüüdi või ketooni ja alkoholi omadused. Enamik mono- ja disahhariide on kristalsed, magusad, värvustea ja lõhnata. Lahustuvad hästi vees ja halvasti (või mitte üldse) orgaanilistes lahustites. Monosahhariidid e monoosid: Ei hüdrolüüsu lihtsamateks süsivesikuteks, sest nad on juba lihtsüsivesikud. Inimkehas ketoosid ja aldoosid. Süsinike järgi nimetused (trioosid, tetroosid, pentoosid, heksoosid jne). Kõik looduslikud monosahhariidid on optiliselt aktiivsed, sest neil süsinikud 5 asümmeetrilised. Ketooside molekuli oksüdeerimiseks kulub tunduvalt rohkem energiat, käärivad aegalsemalt kui aldoheksoosid. Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab
3. polüoosid. 1. M o n o s a h h a r i i d i d ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: * 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis * 4C tetroosid C4H8O4 - esindaja erütroos - fosfoderivaat on süsivesikute metabolismi ühe põhiraja vaheühend * 5C pentoosid C5H10O5 - esindajad riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiin- hapete ehitusse * 6C heksoosid C6H12O6 - esindajad glükoos, galaktoos, mannoos, fruktoos * 7C heptoosid C7H14O7 - esindaja seduheptuloos Monoose liigendatakse ka funktsionaalse põhirühma järg: aldoosidel on aldehüüdrühm, ketoosidel ketorühm.
◦ 2. OLIGOSAHHARIIDID (TUNTUMAD ESINDAJAD DISAHHARIIDID), Üldvalem C12H22 O11 ◦ 3. POLÜOOSID. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID (LIHTSÜSIVESIKUD) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: ◦ 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis ◦ 4C tetroosid C4H8O4 - esindaja erütroos - fosfoderivaat on süsivesikute metabolismi ühe põhiraja vaheühend ◦ * 5C pentoosid C5H10O5 - esindajad riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete ehitusse ◦ * 6C heksoosid C6H12O6 - esindajad glükoos, galaktoos, mannoos, fruktoos ◦ * 7C heptoosid C7H14O7 - esindaja seduheptuloos Monoose liigendatakse ka funktsionaalse põhirühma järg: aldoosidel on aldehüüdrühm, ketoosidel – ketorühm. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID
lineaarses kui tsüklilises vormis; võime moodustada polümeere glükosiidsidemete abil; võime moodustada palju vesiniksidemeid nii keskkonna kui naabermolekulidega. Nomenklatuur: Monosahhariidid e monoosid. Lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks (C aatomeid 3...7) C-aatomite arvu järgi: trioosid (C3); tetroosid (C4); pentoosid (C5); heksoosid (C6) jne. Heksoosid on looduses levinuimad. Funktsionaalse rühma järgi: Aldoosid sisaldavad aldehüüdrühma (nimetused lõpevad oos) Ketoosid sisaldavad ketorühma. (vastava aldoosi nimetusele lisandum ul, ntks riboos > ribuloos) Tsükli ehituse järgi
VIII. SÜSIVESIKUD. (Õpik lk 131-146) 1. Süsivesikute definitsioon ja bioloogiline roll. Näiteid süsivesikute multifunktsionaalsusest. Süsivesikute nomenklatuur. Aldoosid ja ketoosid. Süsivesikud ehk karbohüdraadid on koos lipiididega organismi peamiseks energiaallikaks. Osaleb ka muudes olulistes protsessides rakk-rakk äratundmismehhanism, moodustab valkudega olulisi ühendeid (glükoproteiine). Nimetatakse: C-aatomite arvu järgi (trioosid, tetroosid, pentoosid jne); Funktsionaalse rühma järgi (aldoosid aldehüüdrühm; ketoosid ketorühm); Tsüklilise struktuuri aluses (püranoosid 6-liikmeline tsükkel, furanoosid 5-liikmeline tsükkel) 2. Monosahhariidide molekuli ehitus - hemiatsetaalid ja hemiketaalid. D,L- ja S,R isomeeria, anomeersed vormid, teised stereoisomeerid. Molekulide esitamine Fischeri ja Haworth'i projektsioonidena. Monosahhariidide tähtsamad esindajad (struktuurid: glükoos, fruktoos, riboos).
Süsivesikuteks loetakse polühüdroksualdehüüde- ja ketoone või ained, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. · Päikese energia salvestatakse fotosünteesivates organismides süsivesikutesse. · Paljude biomolekulide eelühenditeks. · Struktuuriline roll. · Molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid. Süsivesikute klassifikatsioon · Monosahhariidid (glükoos, galaktoos, fruktoos) o C-aatomite arvu järgi trioosid, tetroosid, pentoosid o funktsionaalse rühma järgi aldoosid, ketoosid o tsüklilise struktuuri alusel püranoosid, furanoosid · Oligosahhariidi 2-10 monosahhariidi (maltoos, laktoos, sahharoos) · Polüsahhariidid ehk polüoosid (tärklis, glükogeen) Monosahhariidide D,L-isomeeria Oligosahhariidid Glükosiidsidemed jagunevad -1,4 ja -1,4 sidemeteks. Redutseerivad oligosahhariidid sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osale glükosiidsideme loomisel.
Lihas koosneb: 100 m diameetriga lihaskiududest e lihasrakkudest, mida katab sarkolemm (= plasmamembraan) Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (diam 1-2 m) Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarko-meeridest Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi pikendus. Sarkomeeride pinda katab sarkoplasmaatiline retiikulum Monosahhariidide klassifikatsioon C-aatomite arvu järgi trioosid (C3), tetroosid (C4),pentoosid (C5), heksoosid (C6) jne NB! Heksoosid looduses kõige levinumad! Funktsionaalse rühma järgi aldoosid sisaldavad aldehüüdrühma ketoosid sisaldavad ketorühma Tsükli ehituse järgi (tsüklilise vormi puhul) püranoosid (formaalne sarnasus püraani tsükliga) furanoosid (formaalne sarnasus furaani tsükliga) Oligosahhariidid on liitsuhkrud, mis koosnevad väikesest arvust (2,3,4...) mono-
D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid. Tähtsamad esindajad (glükoos, fruktoos, riboos/desoksüroboos, galaktoos). Ehitus: vähemalt kolmest süsinikuaatomist koosnev skelett (tavaliselt hargnemata ahel) ning neis on karbonüülrühm (aldehüüdrühm või ketorühm) ja vähemalt üks hüdroksüülrühm Jaotus: Aldehüüdrühm-aldoosid ja ketorühm-ketoosideks. Tsüklilise vormi teke lineaarsest: Lineaarses vormis võivad olla kõik monosid(trioosid ja tetroosid ong). C6H12O6-glükoosi näide. Pentoosid on võimelised andma tsükli. 5 Isomeerid: Etaloni kongiguratsiooni järgi hinnatuna tähistatakse monooside konfiguratsiooni D ja L. D-monosahhariidides on karbonüülrühmast kaugeim hiraalse C-aatomi juures oleva hüdroksüülrühm(OH) paremal, L-monosahhariidides aga vasakul. D- ja L-glükoos on enantiomeerid(teineteise peegelpildid). Kehas on enamikus D isomeerid.
annaabi.ee 
