Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikult, aeglased, mitte korrapärased liigutused. Korea mitte tahtlikud, kiired ja katkentlikud liigutused. Düstoonia sihitu, tahtele mitte alluv liikumine. Kõneadaksia ehk skandeeriv kõne ebanormaalselt muutuv kõne (tugevus, kiirus, hääldus ja selgus). Düslaalia häälduspuue.
· Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise kehapoolega. Hüperkineesid ülemäärased liigutuslikud aktiivsused. Horeaatilised ja atetootilised hüperkineesid, torsioondüstoonia, treemor, tikid.
trauma, kompressioon - neuropaatia, müasteenia, müopaatiad. Põhjused: diski prolaps, motoneuroni haigus. Halvatused jagunevad vastavalt ulatusele: Osalist halvatust nimetatakse pareesiks, täielikku halvatust pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid Eelinfo: basaalganglionite, mis asuvad peaaju poolkerade sees keskel hallaines ja on sellised valgeaine tombid, ülesanne on motoorika koordineerimine lihastoonuse reguleerimine. Eksatrapüramidaalsüsteem: närvirakke ja neid ühendavate juhtteede süsteem, mis liidab üheks basaalganglionid, suuraju koore, väikeaju, taalamuse, retikulaarformatsiooni ja seljaaju.
(peaaju songad – entsefalotseele; seljaaju songad – meningotseele, spina bifida), hüdrotsefaalia. Laste tserebraalparalüüs Laste tserebraalparalüüs (PCI) on püsiv kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus, mille tagajärjeks on füüsilise ja mõnikord ka vaimse arengu mahajäämus. Tserebraalparalüüs lastel (PCI) esiplaanil on motoorse süsteemi kahjustuse tunnused, näiteks alumine paraparees (spastiline dipleegia), tetraparees või ka hüperkineesid või ataksia jm. Lapse arenguga seoses ei ole algselt kõik sümptomid diagnoositavad ning seetõttu võib jääda mulje progresseerumisest. Umbes 30-50% juhtudest esineb vaimse arengu peetus, umbes 15-60% juhtudest diagnoositakse epileptiline sündroom, eriti neil, kellel on spastiline tetrapleegia või vaimse arengu peetus. Sündroomil on suur hulk erinevaid põhjusi, võimalikud on lootekahjustused infektsiooni, toksiliste ainete (bilirubiin) vm põhjustel
Tõsise motoorse kahjustusega ei pruugi kaasneda tõsist kognitiivset kahjustust, ei ole seost. - Sagedased on sensoorsed häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: - Parees osaline halvatus - Pleegia täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70.80% juhtudest) iseloomulik kõrge lihastoonus. Ei saa jäset sujuvalt liigutada. o Spastiline tetraparees o Spastiline diparees o Spastiline hemiparees - Ekstrapüramidaalne vorm (10-20%) kontrollimatud, aeglased või väänlevad liigutused, tekivad iseenesest
10. inkontinents Mille alusel klassifitseeritakse PCI? 1. Liigutuste häire tüübi järgi: • spastiline – kõrge lihastoonus • hüperkineetiline (düskineetiline) – vastutahteliste liigutuste esinemine • hüpotooniline – madal lihastoonus 2. Liigutuste häire vormi järgi: • spastiline dipleegia – kõikide jäsemete, enam väljendunud jalgade spastilisus (lihastoonuse tõus); • spastiline tetraparees – kõikide jäsemete, enam väljendunud käte spastilisus. 3. Liigutuste häire raskuse järgi: 1.- 4. aste, kusjuures 4. aste on kõige raskem. PCI klassifikatsiooni raskusastme järgi. Funktsionaalsed piirangud on raskusastme järgi klassifitseerimise aluseks. 1. kerge raskusaste e. II aste – esineb kerge funktsoonihäire, mis takistab lapse igapäevast toimetulekut vähesel määral; 2. keskmine raskusaste e
PCI klassifikatsioon Kliinilise vormi alusel Ajakadu= “ajukadu”! 1. SPASTILSED SDR. • 1 minutis sureb isheemilise insuldi korral 2 miljonit neuronit – 80 miljr.neuronit inimesel – Spastiline dipleegia (e/a: 45-57%) • täiskasvanul hävib insuldi korral üle 7000 km trakte – Spastiline tetraparees (5-9%) • Hemipareetiline vorm- AJUINSULDIST!! AIS: järsku tekkinud 5“punase lipu” spt: 2. Hüperkineetiline- düstooniline sdr. (6- 10%) 1.Ühe kehapoole jäsemete “suremistunne” või nõrkus 3. Atoonilis-astaatiline sdr 11% (F sagara kahjust.) 2.Kõne ebaselge, ei saa rääkida või ei mõista kõnet
vahel ning teiselt poolt seljaaju ja muude kehapiirkondade vahel Tagajärjed: vereringehäired, termoregulatsioonihäired, tromboemboolia oht atoonilise halvatuse tõttu 38 Neurogeenne – närvisüsteemist lähtuv 39 Lesioon – vigastus, kahjustus 40 Parapleegia – kahe sümmeetrilise jäseme, nt mõlema käe või mõlema jala täielik halvatus 41 Tetrapleegia – kõigi nelja jäseme täielik halvatus 42 Tetraparees – kõigi nelja jäseme osaline halvatus 305 Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja läbivaatus Šoki kahtluse korral on vältimatult vajalik patsiendi anamneesi põhjalik kogumine ja läbivaatus. Šoki keerukate protsesside kiire kulgemise tõttu on vaja otsustavalt tegutseda ja patsient kiirelt hospitaliseerida (Don‘t stay and play, load and go!, s.t „Ära viivita, autosse ja minek!“). Sündmuskoha ülevaade
annaabi.ee 
