Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 12. PEATÜKK. Valitsus ja riigieelarve Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B F 1. Maksuvõimelisuse A. Maks, mis lisatakse kaupade hindadele nende müügil. printsiip B 2. Kasusaamise B. Maks, mis mõjutab väiksetululisi rohkem kui printsiip suuretululisi rühmi.. D 3
alusel kui väikesetululistelt. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. _b__ 1. Valitsuse osa uurimine arenenud riikide majanduses näitab, et a. riikliku sektori osatähtsus on muutumatu. b. valitsuse kulutused on kasvanud kõikidel tasanditel. c. valitsuse kulutused ei mõjuta erasektorit. d. valitsuse maksu- ja kulupoliitikal on kogu majandusele väike mõju. _a__ 2. Oma kauba- või teenuseostude puhul valitsus a. otsustab, kuidas ressursse jaotada. b. jätab eraettevõtted ilma võimalusest raha teenida. c. piirab võimalikke töökohti majanduses. d. vähendab iseenda rolli majandusotsuste langetamisel. __d_ 3. Valitsuse finantsplaani nimetatakse a. riigivõlaks. b. maksustamiseks. c. riigiplaaniks. d. riigieelarveks. __d_ 4. Riigieelarves tekib puudujääk alati, kui a. makse vähendatakse b. makse suurendatakse. c. kulutusi suurendatakse. d. kulud on suuremad kui tulud.
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliamet
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läh
MAKSUNDUS Õp Arhipov. Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega, 5 vastuse varianti. Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseerit
töö tootlikkusest Õige b. õnnest Väär c. vanusest Väär d. soost Väär Turumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele toota, turu vahendusel. 2.c Question 2 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist Väär b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu Väär c. nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu Õige 3. a ja c Question 3 Olgu meil teada järgmised andmed riigi rahvamajanduse statistika kohta I= 1000 C=2000 G=1000 Eksport=500 Import=1000 I * - investeerimine C * -erasektori tarbimine G * -valitsussektori tarbimine Vali üks või enam vastust. a
kaasneda tööpuuduse suurenemine,et lisab ettevõtluskulusid ja et minimaalpalkade tõus toob kaasa kõrgema hinnatõusu. 73)Konkurentsiturul on palju ostjaid ja müüjaid. 74)Mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad sellepärast,et ainult suured firmad võivad endale sageli lubada seotada vajalikke tehaseid ja seadmeid. 75)Konkurents on turul tähtis,sest see annab tootjale põhjuse olla efektiivsem. 76)Eesti Vabariigi Valitsus ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. 77)Elektrienergia on majandusharu,kus kasutatakse turumajandusriikides riiklikku reguleerimis kõige tõenäolisemalt. 78)Avalike hüviste (ühishüvide) puhul on monopolid sageli lubatud,sest nendes majandus- harudes on kulud ühe suure tootja puhul madalaimad. 79)Autotööstuses domineerivad mõned suured aktsiaseltsid.Selle tulemusel konkurents toob esile teised jooned peale hindade.
tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda? Kuidas finantseerida turumajandusega kaasnevaid programme? TURUTÕRKED: Konkurentsitõrked, positiivsed ja negatiivsed välismõjud, puudulikud turud, infotõrked (tulud ja kulud on ajas eraldatud; tulu olemus ei ole arusaadav), valitsus peab tagama avalikud kaubad ja teenused (ühine tarbimine, erasektor neid ei tooda ega paku) ÜLDKASUTATAVAD KAUBAD/TEENUSED: Omadused: kasutamist ei ole võimalik normeerida; kasutamise normeerimine ei ole soovitav. Turu tingimustes: erakulud ja -tulud; konkureeriv tarbimine, teadmine, makse ja tulu samaaegne, tulu tajutav (nähtav), maksja = tulu saaja. Riiklikes tingimustes: välised tulud ja kulud, ühine tarbimine, teadmatus, makse ja
Kõik kommentaarid