(3) Tööandja annab isikukaitsevahendid ning korraldab nende hoolduse ja puhastuse oma kulul. (4) Tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend: 1) vastaks täielikult kaitsevajadusele; 2) ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; 3) sobiks kasutajale; 4) sobiks kasutada kindlates tööoludes; 5) vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga. (5) Kui töökohal toimib mitu ohutegurit, mille tõttu on töötajal vaja kasutada rohkem kui ühte isikukaitsevahendit, peavad need vahendid omavahel sobima.
Tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend: 3 · vastaks täielikult kaitsevajadusele; · ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; · sobiks kasutajale; · sobiks kasutada kindlates tööoludes; · vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga. Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine (1) Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. (2) Pärast ohutegurite selgitamist hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused.
Põhja- Eesti elanikud peavad teistest enam arstiabi kättesaadavust pigem halvaks või halvaks. Viimane on seotud asjaoluga, et just pealinna elanikud hindavad enam kättesaadavust halvaks ning annavad positiivseid hinnanguid vähem. Väikelinnade ja maapiirkonna inimesed annavad teistest enam positiivseid hinnanguid. Hinnangud arstiabi kättesaadavusele on seotud ka sellega, kuivõrd inimene ise seda arstiabi vajab. Kehvema terviseseisundiga ja rohkem tervishoiuteenuseid kasutanud inimesed annavad ka arstiabi kättesaadavusele pigem negatiivsemaid hinnanguid. Arstiabi kvaliteeti hindab positiivselt 78 ja negatiivselt 19 protsenti elanikest. Teistest oluliselt enam annavad kõige positiivsemaid hinnanguid noored vanuses 15-19, veidi skeptilisemad on 50-59 aastased. Kehvema terviseseisundiga ja inimesed annavad veidi enam halvemaid hinnanguid arstiabi kvaliteedile. 23
3. isikukaitsevahendit valides jälgitakse, et isikukaitsevahend: 1) vastaks täielikult kaitsevajadusele; 2) ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; 3) sobiks kasutajale; 4) sobiks kasutada antud tööoludes; 5) vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga; 6) põhjustaks võimalikult vähe kandmisest kaasneda võivaid ohte ja mõjusid. Hindamist korratakse, kui töökeskkonnas või hindamist mõjutavates muudes tegurites on toimunud muutused. Isikukaitsevahend peab sobima kasutaja kehaehitusega, olema varustatud sobivate reguleerimis- ja kinnitusvahenditega ning vastama kasutaja suurusele. Kui töökohal toimib mitu ohutegurit, mille tõttu on töötajal vaja kasutada rohkem kui ühte isikukaitsevahendit, peavad
Tähtajatu töölepingu korralisel ülesütlemisel töötaja põhjendusi esitama ei pea. Kui töötaja soovib lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, peab ta esitama tööandjale tõendid, mis kinnitavad mõjuvate põhjuste olemasolu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Selleks võivad olla nii tööandjapoolsed kohustuste olulised rikkumised, kui töötaja enda isikust lähtuvad asjaolud, mis seonduvad eelkõige tema enda terviseseisundiga või perekondlike kohustuste täitmisega. Üksnes juhul, kui töötajalt ei ole kuidagi mõistlik nõuda töösuhte jätkumist tööandjaga, on mõeldav selle kohene lõppemine. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud 46 etteteatamistähtajaga. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku
elluviimist; 3) koguda ja analüüsida andmeid töötajate kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumiste kohta; 4) korraldada töötervishoiuspetsialistide täienduskoolitust; 5) anda hinnanguid töötervishoiuga seotud küsimustes; 6) registreerida töötervishoiuteenuse osutajad. (3) Töötervishoiu Keskuse moodustab ja tema põhimääruse kinnitab sotsiaalminister. [Lõige 4 jõustub alates 1. 07. 2003] (4) Töötervishoiu Keskus peab töötajate terviseseisundiga seotud andmeid andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud korras ja töötleb neid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387). [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 21. Töökeskkonna Nõukoda
ARST (eriarst) Hindab tervislikku üldseisundit (psüühikahäirega isikutel ka lisa nr 2), määrab vajadusel eriarsti konsultatsiooni või ravimeetodi (taastusravi vajadus); abivahendi soovitamine, töövõimaluste hindamine. ÕDE Hindab toimetulekut terviseseisundist lähtuvalt (haigusteadlikkus ja kriitika, raviplaani täitmine, stress ja selle mõju tervisele, piirangud terviseseisundiga kohanemisel jm). Teiste spetsialistide töökohustused: PSÜHHOLOOG (psühholoog-kutsenõustaja) Hindab klienti käitumuslikust/arengulisest seisukohast (sh kutsevalik, alates 15.a) Käitumise, emotsionaalse seisundi, suhtlemis- ja koostööoskuste hindamine, probleemsed valdkonnad, õpioskused, kutsevalik, töötamise perspektiivid ja töötamine lähtudes erivajadustest. LOGOPEED/ERIPEDAGOOG
· Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale või linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni 3 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud 2-8 aastat, ja kuni 6 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastavalt ametikohal rohkem kui 8 aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. Hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a ülalnimetatud p 2 juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale või linnapeale makstakse ametist vabastamisel hüvitist 6 kuu ametipalga ulatuses,
Nüüd on kõ- nealune diagnoos lisatud siia, et inimestel oleks võimalik see üle vaadata ning ot- sustada, kas panna see pärast täiendamist taksonoomiasse tagasi. Peamine põh- jus, miks diagnoos taksonoomiast kustutati, oli seonduvate tegurite puudumine. Tervisele suunatud käitumine (00084) Eemaldatud 2009–2011 (1998) 1. valdkond: tervisedendus 2. klass: tervisejuhtimine Definitsioon Stabiilse terviseseisundiga inimeste aktiivne otsing, et leida viise, kuidas muu- ta isiklikke tervisetavasid ja/või keskkonda, et jõuda kõrgemale tervisetase- mele. Määravad tunnused Ilmutabȱpuudulikkeȱteadmisiȱ OnȱtäheldatudȱasjatundmatustȱterȬ tervisedenduslikustȱkäitumisestȱ vistȱjaȱheaoluȱpakkuvateȱpaikkondȬ MuretsebȱkeskkonnatingimusteȱmõȬ likeȱressurssideȱalalȱ
annaabi.ee 
