Tunnikonspekt Tunni teema: hüpped, kõrgushüppe juurde viivad harjutused Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal Vahendid: matid, kõrgushüppe plats, sammumärgid, õhupallid, nöör Tunni osa Harjutuse Harjutuse/tegevuse Doseer Org.-met. märkused toime kirjeldus ing/aeg Soojendus Kogu keha 1. Rivistus ringselt 1 min 2. Sörkjooks soojenduseks 1 min
kehalisteks harjutusteks. Liigutustegevused kui õppetreeninguülesannete lahendamise vahendid on oma tähtsuselt, kas peamised või abistavad. Peamisteks on enamasti oma valitud spordiala harjutused. Abistavad aga srtuktuurilt lihtsamad, ettevalmistavad, juurdeviivad, spetsiaalsed ja imiteerivad harjutused. Peamised harjutamise meetodid: kordusmeetod - ühe ja sama tegevuse mitmekordne kordamine puhke pauside järel, mis kindlustavad optimaalse valmisoleku järgnevaks tegevuseks; tervikmeetod - harjutuse õppimine ühtse tervikuna; osameetod - tervikliku tegevuse jagamine osadeks Liigutusoskuste õpetamisel tuleb otsustada, kas õpetada oskust tervikuna või on see liiga komplitseeritud. Komplekssete tegevuste õppimine on kergem, kui tegevused osadeks jagada. Nii aidatakse sportlasel vältida mitmeid raskusi, mida algajad kogevad komplekssete tegevuste sooritamisel. Väheseid oskusi saab õppida täpselt võistlustegevusele vastavates tingimustes
võimelisus vajaduse korral taastada seda mälus. Seos praktikaga – aine omandamise efektiivsuse seos praktilise kasutusvajadusega. Treeneri juhtiv osa õppeprotsessi läbiviimisel. 1.2. Sporditehnika õpetamine ja omandamine (2 tundi) Tehnika õpetamise eeldused – kehalised ja koordinatsioonilised, motivatsioon. Liigutusvilumuste omandamise staadiumid – ettekujutus, oskus, vilumus, variatiivne vilumus. Õpetamise meetodid- kordus-, osa- ja tervikmeetod. Tehnika vigade tekkimise põhjused ja nende kõrvaldamine. 1.3. Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid (2 tundi) Vastupidavus, jõud ja kiirus. Põhimõisted, arendamise üldised põhimõtted ja nn. rusikareeglid. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (4 tundi) 2.1. Motivatsioon spordis (2 tundi) Motivatsiooni olemus, sportimise motiivid. Mis motiveerib lapsi ja täiskasvanuid spordiga tegelema? Sisemine motivatsioon: spordi tegemise nauding. Väline
nukunurga muutmine uute mänguvahendite sissetoomine; kirjanduspala esitamine; õpetaja jutustamine; pildi vaatlus, diapositiivide või videode vaatamine; samasisuline õppemäng; õpetaja soovitused ja ettepanek. Mängu juhendamine on edukas, kui õpetaja on: painduv; demokraatlik, avatud; rahulik ja vaikse häälega. Õpetaja põhiline eesmärk on jälgida ning suunata iga üksiku lapse mängu ja mängivat kollektiivi tervikuna. Varajases eas mängu juhendamisel kõige edukamaks osutunud tervikmeetod. See soodustab etapiviisilist üleminekut üldistatumale mängulisele toimingule. See ühendab endas eluvaldkondade erinevad tahud, nii elulisele kui mängulise kogemuse, erinevate mänguvahendite kasutamise, mängulise suhtumise täiskasvanute ja laste vahel. Tervikmeetodile tuleb läheneda eri vanuserühmades erinevalt. 13.Mäng õppemeetodina. Õppetegevuses kasutatavad mänguliigid. Õpetaja osa mängude loomisel eelkooli- ja koolieas.
2 Treeningu vahendid ja meetodid: Treeningvahenditeks on igasugused kehalised harjutused. Jaotatakse 2 rühma: Võistlusharjutused- terviklikud tegemised, mis viiakse läbi kooskõlas võistlusmäärustega. Ettevalmistavad harjutused- üldettevalmistavad ja spetsiaalettevõtvad harjutused. Sporditreeningu meetodid: Sõnalised- selgitus, loeng, vestlus, arutelu, analüüs. Praktilised- tervikmeetod, osameetod. Kehaliste võimete arendamise meetod- rangelt reglementeeritud, ühtlusmeetod, vahelduvmeetod, intervallmeetod, kordusmeetod, võistlusmeetod, mängumeetod. Näitlikud- ettenäitamine, video. Ühtlusmeetod: Pikka aega kestev konstantse iseloomu ja intensiivsusega katkematu tegevus. Kasutatakse aeroobse võimekuse tõstmiseks, organismi ökonoomsuse tõstmiseks, energeetilise potentsiaali parandamiseks. Vaheldusmeetod:
teerivad jt harjutused (jooksjal jalgpall, jalgpalluril jooksmine jne). sportmängud jt) Õpetamise meetod spordis on harjutamise meetod süstemaatiline ja sihipärane õpitava kordamine. Peamised harjutamise meetodid on: kordusmeetod ühe ja sama tegevuse mitmekordne kordamine puhkepauside järel, mis kindlustavad optimaalse valmisoleku järgnevaks tegevuseks; tervikmeetod harjutuse õppimine ühtse tervikuna (kaugushüpe, odavise, tõstekan- gi rebimine); osameetod tervikliku tegevuse jagamine osadeks (osad, faasid, elemendid), mis hõlbustab harjutuse sooritamist, võimaldab vältida vigade kinnistumist ja vä- Komplekssete hendab jõukulu. tegevuste õppi- mine on kergem,
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3
(suunatud põhiliselt tehnika omandamisele) ja arendavateks (suunatud kehaliste võimete arendamisele) harjutusteks, 2. Üldarendavad harjutused (siia kuuluvad harjutused, mis tagavad sportlase üldettevalmistuse). Sporditreeningu meetodid võib sõudmises põhiliselt jagada tinglikult kahte rühma: 1. meetodid, mille eesmärgiks on peamiselt sõudmistehnika, s.o. sõudmisele iseloomulike liigutusoskuste ja liigutusvilumuste omandamine (tervikmeetod ja osameetod); 2. meetodid, mille eesmärgiks peamiselt kehaliste võimete arendamine (rangelt reglementeeritud harjutamise meetodid, võistlusmeetod ja mängumeetod). Rangelt reglementeeritud harjutamise meetodite alla kuuluvad ühtlusmeetod, vaheldusmeetod, intervallmeetod ja kordusmeetod. Sporditreeningu koormus on kehaliste harjutuste mõju organismile, mis kutsub esile organismi funktsionaalsete süsteemide aktiivseid reaktsioone
annaabi.ee 
