maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus) Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA - füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne) - suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S.Stevens) – tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks - Weber-Fechneri seadus GEŠTALTPSÜHHOLOOGIA -1920-1940 Saksamaal - Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler - korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides VORMITAJU - joontunnustest geoonideni (geomeetrilised ioonid) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele - Irving Biedermann *Läheduse printsiip *Sarnasuse printsiip *Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU - monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused
Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju- Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). MÄLU-Mälu on psüühikanähtus,mis seisneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Operatiivmälu e töömälu- A
vastandvärvi paari: pun-roh, sin-koll, mus-valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. P-rakud-ganglionrakud, mis olulised värvi ja vormi tajumisel M-rakud-ganglionrakud, mis olulised liikumise ja sügavuse tajumisel (värvipimedad) 5.Taju vormitaju algab joontunnuste tuvastamisest. gestaltpsühholoogia teoreetiline lähenemisviis, mis tõhutab korrastatud tervikkujundite rolli tajumises ja testes psüühilistes protsessides. Sarnased koondatakse kokku nt jalkamängus, malemäng Ambivalentne kujutis visuaalne kompositsioon, mis võimaldab rohkem kui üht tõlgendust Mis-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskustest oimusagarasse, oluline objektide tuvastamisel temporaalkorteks visuaalsete objektide kindlakstegemine Kus-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse, oluline objektide asukoha määramisel
nähtusi ning nende neuraalset alust. 2.2. Gestaltpsühholoogia Koolkonna rajaja Lewin Inimese käitumine sõltub peale keskkonna ka iseloomust "Ahaa efekt" Loomi ei uuritud 13 Gestaltpsühholoogia on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane
talitlusvõime taastumist. Kaks peamist baasprotsessi, mis toimuvad närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel, on erutus ja pidurdus. AJUKOORE VASAKUS POOLKERAS on domineeriv loogiline infotöötlus, kõneloome ja –taju ning kõnepõhine mõtlemine, samuti käitumisaktide aktivatsioonimehhanism. AJUKOORE PAREMAS POOLKERAS on suurem osakaal mehhanismidel, mis toiminguid pidurdavad, intuitiivseid otsuseid vahendavad, loometegevust ja loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad. Mitmetest rakutuumadest ja piirkondadest koosnev nn limbiline süsteem vahendab emotsioone. Hüpotalamus tagab siseregulatsiooni, ainevahetust, emotsioone, osaleb seoste kujundamises. Ajus sügaval asuv mandeltuum on väga tundlik ohusignaalidele ja suudab ka teadvustamise-eelselt, pelgalt mõnekümne millisekundiga aktiveeruda, kui keskkonda ilmub loomult ohtlik ärritaja, nt irevil hammastega kiskja. Inimene on valmis reageerimiseks juba
21. Kognitiivne psühholoogia- tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 22. Eksperimentaalpsühholoogia- psühholoogia haru, milles arendatakse psühholoogiliste eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4. Gestaltpsühholoogia- on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk [[gestalt]]ide [[taju]]le ning [[holism|holistlikule]] lähenemisele. Lühidalt öeldes gestaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene tajub tervikut. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast ''Gestalt'' konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses [[Max Wertheimer]], [[Kurt Koffka]] ja [[Wolfgang Köhler]] tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond.
AJUPIIRKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID: ajukoor – kõige ulatuslikum ja kõige hiljem välja arenenud aju osa ajukoore vasak poolkera – domineerib loogiline infotöötlus, kõneloome ja -taju ning kõnepõhine mõtlemine, käitumisaktide aktivatsioonimehhanism ajukoore parem poolkera – domineerivad toimingud, mis pidurdavad, vahetavad intuitiivseid otsuseid, loometegevuse ja -taju vahendus, tervikkujundite abil tegelikkuse tunnetamine kuklasagar – vahendab nägemisinformatsiooni töötlust; nägemisaisting; kuklasagar kaardistab visuaalsed signaalid vastavalt nende asukohale ruumis oimusagar (temporaalkorteks) – keerulisemate visuaalsete kujundite ja kategooriate töötlemise, kuulmissignaalide töötlemise, tekstitööluste keskused ning olulised mälufunktsiooni kandvad keskused kiirusagar (parietaalkorteks) – nähtava maailma ruumisuhete esindamine, asukohtade töötlus,
tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. (Wikipedia) 1920-40ndad Saksamaal Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler (kolm gestaaltpsühholoogia asustajat) Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Geštaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus – kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. sarnasus – kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel suletus(lõpetatus) – objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga.
annaabi.ee 
