võib saada märgatavamalt "süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat.
eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat. Definitsioon:
käiva sõjaga. "Kui Venemaal nimetada sõna "terrorist", siis esimese pildina ilmub paljude kujutlusse pommivööga tsetseen. Need on nagu sama tähendusega sõnad," ütles oma esimest lavastust kokku harjutav Võigemast. Seda hoolimata asjaolust, et näidendis ei ole ühtegi tsetseeni rahvusest tegelast. Näidend räägib terrorismist peenemal ja samas sügavamal moel, arvab lavastaja. "Terroril on palju vorme, mis ei ole üldse verised ja mida me ei oska või ei julge esimese hooga üldse terrorismiks nimetada. See näitemäng räägib tegelikult neist. See terror, mis ületab uudisekünnise, moodustab sellest mõistest ainult murdosa." Näidendi tegevus toimub lennujaamas, päästeüksuse pesuruumis, magamistoas, elurajooni hoovis ja lennukis. Paljusid tegelasi ja erinevaid 6 vägivallailminguid seob kokku nende tegudest sündinud tagajärg võimas elumajaplahvatus, mis toob rohkesti ohvreid.
organisatsioone jms hirmutamise teel millegi tegemisest loobuma või vastupidi, sundida neid midagi tegema, on ilmselt sama vana kui inimkond. Niimoodi on vägivalda kasutanud erinevad riigid ja valitsejad väga pikka aega. Sõna terrorism ise pärineb ladinakeelsest sõnast terrere, mis tähendab hirmutama.Rooma impeerium rakendas vägivalda indiviidide ristilöömisest kuni ulatusliku genotsiidini, et sundida nii üksikisikuid kui terveid rahvaid oma tahtele alluma. Terrere transformeerus terrorismiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. 1794. a, kui Robespierre määratles terrorit järgmiselt ...[T]terror pole midagi muud kui kohene, karm ja paindumatu õigluse kehtestamine ja seega on ta vooruse ilming; see pole niivõrd omaette põhimõte, kuivõrd demokraatia üldise põhimõtte rakendamise tulemus meie maa koheste vajaduste teenistusse1 Seega käsitles Robespierre terrorit kui õigluse ilmingut ja nägi selle rakendamist lausa demokraatia ilminguna(!) .
ja neil, kes kuskil maailma nurgas igatsevad sõja lõppemist? Mis siis, kui olulist ühisosa tegelikult ei olegi? Kogu "terrorismivastase võitluse" doktriin on algusest peale põhinenud rassistlikel, natsionalistlikel, ksenofoobsetel, militaristlikel, usulist vaenu ja kultuurilist sallimatust rõhutavatel ideedel. Ükskõik missuguse "terrorismi" tagamaad ei ole olulised, selle põhjus saab olla vaid arenematute olevuste sõge viha "demokraatlike väärtuste" vastu; ja "terrorismiks" tuleb iga konflikti sümptom nimetada võimalikult ruttu, et keegi ei jõuaks hakata arutama, kust see õieti tuleb. Ja kas ei ole mõnelgi juhul jäetud mõistlikult toimimata palju varem? Kas ehk pole ohtude ärahoidmiseks palju kindlamaid ja efektiivsemaid võimalusi kui mustvalge propaganda, vaenlaste otsimine ja sõjalise ülekaaluga laamendamine? Praegu põhineb kogu ideoloogiline vastandamisvõte ühel lihtsal väljaütlemata eeldusel: iga muslim on potentsiaalne terrorist
"süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat. Eesti õigusruumis on terrorism täpselt defineeritud
rahuliku vestluse teel või vastastikuseid järelandmisi tehes. Kasutatakse ka agressiivset taktikat: tülid lahendatakse karjumise ja füüsilise vägivalla abil. Tuleb ette ka peidetud agressiivsus, mille korral üks abikaasadest tõmbub kõrvale või läheb hoopis minema (Hämaläinen jt 1994). Michael Johnson (1995) väitis, et perevägivald võib olla jagatud kahe tüübi vahel. Esimest tüüpi nimetas ta paari ühiseks vägivallaks, ning teist tüüpi patriarhaalseks terrorismiks. Esimesel koduvägivalla tüübil kasvavad konfliktid ümber kaklustesse. Teine koduvägivalla tüüp kirjeldab situatsiooni, kus mees valitseb oma pere füüsilist jõudu ning teisi kontrollistrateegiaid kasutades, mille tulemusena naise ja laste vigastused või surm. Kokkuvõtteks: naised langevad sagedamini mõrvade ohvriteks kui mehed. Mis puudutab vanemaid inimesi, on nad samuti ohus teiste inimeste poolt tuleneva vagivalla all. Vanade inimeste ahistamise puhul võib kaasa arvata:
haridustasemega. Parem-äärmuslik terrorism pärineb 1980datest Lääne- ja Ida-Euroopast. Eesmärk valitsuse kukutamine ja nende asendamine natsionaalsete või fašistlikega. Tavaliselt antikommunistid, neofašistid, neonatsid ja rassistid, ksenofoobikud. (1995 Oklahoma Timothe McVeigh). Vasak-äärmuslik terrorism: eesmärk kaptalisltliku või konservatsiivse süsteemi kukutamine ja nene asendamine liberaalse või sotsiaalse süsteemiga. Nim. ka Marxist- Leninistlikuks terrorismiks (Markisktid-leninistid: Maoistliku ideoloogia. Nt. Jaapan punane armee, Itaalia 3 punased brigaadid. Revolutsioonilised sõjaväelased Kolumbias jne). Etniline terrorism: rassipõhine, ksenofoobia. Viitab enilisuspõhisele vägivallale. Terroristi grupp: püramiidi skeem- tipus liidrid (väike grupp, otsustajad, mitte effektiivne, puudub kontroll);
hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. ,,Terror" üldisemas tähenduses tuleb ladina keelsest sõnast, tähendades ,,hirmutama." ,,Terror cimbricus" tähendas näiteks Roomas aastal 105 e.m.a sõjaseisukorda või hädaolukorda kui Cimbri hõim ründas linna.
Fenomenoloogiline lähenemine agressioonile Tihti uuritakse agressiooni kvantitatiivselt ent mõned uuriad usuvad, et kvalitatiivne uurimus aitab tajuda paremini agressiooni subejktiivset poolt (struktureeritud intervjuud, case study d, kus inimene kirjeldab oma emotsioone, füüsilisi protsesse jne, mida ta tunneb, kui satub situatsiooni, mis tekitab temas agressiivsust). Agressiooni vormid ühiskonnas Jagunevad: koduvägivallaks, seksuaalseks ahistamiseks, seksuaalseks vägivallaks ja terrorismiks. Ka sport (konspekti autori poolne täiendus). Koduvägivald perekonnaliikme vastu toime pandud verbaalne ja füüsiline vägivallaakt. See on tänapäeva ühiskonnas väga laualt levinud suur probleem. UKs tehakse aastas ligikaudu 570 000 kõnet politseile eesmärgiga raporteerida koduse vägivalla juhtumitest, kusjuures statistika kohaselt jõuab politseini info vaid 40% juhtudest. Uuringute kohaselt saavad inimesed tõenäolisemalt surma või vigastada
annaabi.ee 
