Kodanike õigused ja kohustused karmuse poolest seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid Ühiskonna- Ateena veelgi demokraatlikumaks, sest korralduse asendasid rahvakoosoleku suguvõsajärgse alus ülesehituse territoriaalsega. Periklese valitsemine (460-430 eKr)- demokraatia lõplik kinnistumine: päevarahad nõukogu ning rahvakohtu liikmetele, aristokraatialt võimu äravõtmine Spartiaadid doorlased, vabad Kodanikud- vabad meessoost täisealised
kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaati. Negatiivne aga selles et kui ühiskonna arenedes tekkib vajadus asendada tavad õigusnormidega.(olles sügavalt juurdunud ja säilides
valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine territoriaalsega oli revolutsiooniline samm. Riigielu seisukohalt polnud enam tähtis, kes on kelle sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi mõttes kaasa käia peeti normaalse kodaniku tunnuseks
kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine 3 territoriaalsega oli revolutsiooniline samm. Riigielu seisukohalt polnud enam tähtis, kes on kelle sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi
Ülekreekaline tõus pärast Peloponnesose sõda Ühiskonnakorraldus alguses aristokraatlik Ühiskonnakorraldus - nn Lykurgose kord. (arhailisel perioodil), hiljem demokraatlik. 594 Pärimuse järgi olevat too elanud juba enne eKr Soloni seadused. Kleisthenese reform 507 Messeenia valutamist. eKr, mis ateenlaste hinnangul pani aluse nende demokraatlikule korrale, sest asendas rahvakoosoleku suguvõsajärgse ülesehitusega territoriaalsega, seega nõrgenes sugukonna mõju. Ta rajas ka killukohtu ehk ostrakismi. Klassikaline demokraatia: regulaarne Aristokraatlik: kaks eri suguvõsadest pärit rahvakoosolek. Õpik 2006: 107. kuningat; geruusia, 5 efoori Orjanduslik nagu ka Sparta. Spartalased olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Helootide haritav maa tagas neile
Pealikul ei olnud ürgühiskonnas väljastpoolt pealesunnitud võimu ning ei olnud tal ka ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Sugukonna käitumist juhtisid tavad ja käitumisreeglid, mis oli sugukonna poolt käitumise aluseks võetud. Need tavad olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste põhjal. Riigi ning riigivõimu tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike protsessidega asendus veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Ei olnud enam sugukondi ning nende pealike. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond, milleks oli rahvas ehk riikkondlased. Riigi tekkimisel oli ühiskonnas tekkinud avalik võim, võim teostati territoriaalses põhimõttel ja võimu kandjana ja selle objektina tekkis uus inimkooslus ehk rahvas. See tähendab seda, et kadus võimu teostamine sugukondlikul alusel ning veresugulus
kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel. 3
kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel. 3
põhjusena tekkivad ülejäägid. Need jäägid jäeti pealiku kätte, mõned protestisid selle üle, olid aga need kes teda kaitsesid ja kujunes välja malev ehk lähikond, nendele inimestele hakati usaldama juhtimise funktsioone ja nii kujunes välja ajaga inimeste grupp kelle ülesandeks ei olnud tootmine vaid hoopis juhtimine. Sotsiaalsete ja majanduslike arengu protsesside mõjul toimus sugukondliku süsteemi lagunemine. Seni verisugulusel rajanev võimu kaaselu vorm asendus tasapisi territoriaalsega ja nii sugukonnast oli saanud riik. Riigi võimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond ehk siis rahvas. 1. Riigi tekkimist iseloomustavad 3 momenti: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava avaliku võimu tekkimine. · Selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. · Veresuguluses oleva sugukonna asemele on tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigil 3 tunnust: · Territoorium: · Rahvas:
annaabi.ee 
