Balti (põlevkivi) bassein · Ordoviitsiumi selfimeres kujunenud orgaanikarikas savikivim · Mineraalosa: karbonaatne (15-70%) ja terrigeenne (15-40%) · 10-65% OA (orgaaniline aines kerogeen, mis on tekkinud sinivetikalaadsete Gloeocapsomorpha prisca jäänustest
Mis on (liiva)kivide jt. murenemises on märkimisväärne osa Eestis on see valdavalt liivakivi, sest Baltica terrigeensete setendite biogeensetel protsessidel. Seda murenemise asus devonis juba suurtel põhjalaiustel (60 sorteerituse aste? Kuidas tema tüüpi iseloomustab poorivete happeline vist?), kus oli valdavalt terrigeenne settimine. tekib? reaktsioon ning intensiivne leostumine (lahustuvate komponentide ärakanne) . Devoni ajastul taandus Paleobalti meri Eesti aladelt, Kui settes on osakesed kõik enamvähem sama 16. Aga kui settekivimis esineb
TÄHTSUS: Siluri ladestu karbonaatikivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, Jaagurahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid, mille hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid. Lubjavalmistamiseks on sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja biohermsed lubjakivid. Devoni ladestu – siluri ajastu lõpul toimus mere regressioon ning Eestis valitses terrigeenne settimine. Siluri lõpu-devoni alguse terrigeensed setted – liiva, aleuriidid ja savid – kuhjusid L-E tunginud mere rannalähedastes tingimustes siluri karbonaatkivimite pinnale (need ei paljandu meil kuskil). 405 kuni 350 milj a tagasi, vara-devonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Kesk- devonis ulatus meri Pärnu ja Peipsi põhjakalda jooneni ja hakkas siis kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna
allikaks on põlevkivis mikroskoopilised vetikad. KVARTSIIT Metafoorne kivim. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel. Nad on väga kõvad ja vastupidavad murenemisele. Kuulsamaks on Soksa (Karjalas, Onega järve ääres) kvartsiit, mis on hinnatav tumepunase värvuse tõttu. LUBJAKIVI Karbonaatne kivim (settekivim). Tekivad enamasti meredes ja laguunides, harvemini magedates veekogudes. Suuremalt jaolt koosnevad nad kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Lisanditena võivad esineda terrigeenne materjal, dolomiit, kips, glaukoniit, opaal, kvarts, savimineraalid jne. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivimid. Jagatakse kahte rühma: organogeensed ja pelitomorfsed. Esimesed koosnevad peamiselt kaltsiidsetest organismide jäänustest. Need võib omakorda jagada organismide iseloomu järgi korall-, karp-, vetiklubjakivideks jne. Teised koosnevad väikestest kaltsiidi homogeensetest agregaatidest, millede läbimõõt ei ületa 0,01 mm. Lubjakivide hulka kuulub ka kriit.
puudega kaetud • Kõdusoomets-kõdusoometsad on tekkinud sügava turbaga soode kuivendamisel Soo tekketüübid •Mültumine e. terrestrialisatsioon - veekogu kinnikasvamine •Soostumine e. paludifikatsioon - maismaa (mets, niit) soostumine Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline - Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) - Terrigeenne - Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised - Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo Siirdesoo
Soost valguva vee ja niiske kliima tõttu levisid niiskuslembesed taimed sooservast iga aastaga ikka kaugemale, põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline •Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) •Terrigeenne Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo Siirdesoo - rohu- siirdesoo - õõtsik siirdesoo - siirdesoomets
Ookeanide punased savid on tekkinud ookeani põhjas väga aeglase protsessi tulemusena. Esineb ka piirkondi, kus on suurenenud raua ja mangaani sisaldus põhjas. Maateaduste alused I (13.okt) Järved. Mittesoolasus pole niivõrd oluline, esineb ariidses kliimas ka soolajärvi (või riimveelisi). Järved on mageda, riimi või soolaseveelised siseveekogud, milledel puudub väinaline ühendus maailmamerega. Üldiselt suhteliselt madalad, väikese pindalaga, valdav terrigeenne sedimentatsioon, eutrofeerumine (soostumine), väga erinev teke ja arengulugu. Järvenõgude teke. Tektoonilised nt alangulised struktuurid. Surnumeri ~300m a.m.p Kontinentaalsed riftid Baikal, Ida-Aafrika järved. Väga vanad ja sügavad. Ookeanilised reliktid Kaspia meri Erosioonilised mandriliustike või vooluvete nõod. Peipsi, Võrtsjärv. Akumulatiivsed paisjärved, sulglohud. Tihti ajutised. Karstijärved karstinõod, langatuslehtrid
toorainena. Valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel Devoni ladestu lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Siluri lõpu mere regressioonile järgnenud devoni ajastul (405-350 milj.a. tagasi) Värskas mineraalvett. valitses Eesti alal terrigeenne settimine. Varadevonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-Eestis kuni 450 m. Ordoviitsiumi ladestu Varadevoni terrigeensed setted - liivad, aleuriidid ja savid - kuhjusid Lõuna- Ordoviitsiumi ajastu (480-435 milj.a
· Lubjakivid · Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga · Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART! · Siluri pangad Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis · Näha enim Saaremaal Panga pank Suuviku pank Salevere Salumägi Matsalus Üugu pank · Lubjakivimaardlad Orgita Kalana Kaarma dolomiit populaarseim · Karstivormid ja allikad KAART Devoni ladestu · Terrigeenne settimine · Devoni settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti ka Ordoviitssiumi kihtidel · Liivakivid peamiselt · Klaasiliiv (Piusa) ja sulav savi. Telliste valmistamiseks sobivat savi on leitud. · Devoni savisid kasutatud telliste põletamiseks ja Devoni lubjakive ehitusmaterjalina · Oluline osa Lõuna-Eesti varustamisel põhjaveega · Piusa · Koopad tekkinud sufosiooni tulemusena peamiselt Devoni liivakivis. Nt Neitsikoobas Taevaskojas
annaabi.ee 
