· Kansas on USA suurim viljatootmispiirkond, kutsutakse ka "maailma leivaaidaks" · Ligi 20% Ameerikas toodetud viljast tuleb Kansasest ja sellest pool eksporditakse. · , we have some of the most productive farmland in the world that provides food to millions of people around the globe. And south-central Kansas has a major role in that production. For example, Pöörlev niisutussüsteem California ümbrus 1 km Terrasspõllud Hiinas Hani terrasspõllud Hani terrasspõllud · Hani terrasspõllud paiknevad Ailao mägedes Yunnan'i provintsi kaguosas. Kohalike elanike poolt loodud enam kui 170 000 mus of terrace in Yuanyang couty, the core region of Hani terraces. Kõrgemad mäenõlvadel paiknevad terrassid koosnevad rohkem kui 3 000 astmest. Tänu sadade aastate pikkusele põllumajandustegevusele selles piirkonnas, on Hani terrassidealast kujunenud tõhus ökoloogiline
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
· Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod · Järsematel nõlvadel terrasspõllundus · Segaviljelusmeetmed, näiteks ribapõllundus · Külvikordade rakendamine · Orgaanilised väetised [1.] · Kaitseribad küngaste nõlvadel [2.] · Vältida raskete masinatega sõitmist nõlvadel · Vee vooluteede kindlustamine [3.] katsevallid Tim McCabe Terrasspõllud [6.] Erosioon Eestis Eesti tingimustes looduslik erosioon väga väike. · Valdav on tuuleerosioon (suurem Lääne-Eestis ja saartel) · Veeerosioon esineb piiratud aladel (Lõuna-Eesti küngastel) [2.] · Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga · Põhja-Eestis ulatuslik mullamassi ümberpaigutamine [4.] Kasutatud allikad: 1. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T. (1996) Globaalsed keskkonnaprobleemid
istandused, teed, rannik, jõeorg, keskkonnakatastroofi koht jm. o Salvesta töösse pilt maastikust ja kirjelda, mis on pildil. Kirjuta iga maastikupildi kohta kirjeldus, kus iseloomustad asula, teede ja põldude kuju, paiknemist, suurust jm. Põhjenda, miks need on selliseks kujunenud. Võid lisada ka fotosid. o Fotode leidmiseks lülita sisse fotode kiht. 1. Foto _Pealkiri o Joonis 3. Vietnami terrasspõllud ja küla Näide: Vietnami põllud on külast kaugemal. Terrasspõllud on mägede nõlvadel. Põllud on kitsad. Jne. 2. Foto Pealkiri 3. Foto Pealkiri 4. Foto Pealkiri Praktiline töö: Google Earthi kasutamine. Riigi maastike uurimine Maastikufotode tegemine o Tähista need kohad leppmärgiga - Ava Add Placemark , kujunda ja lisa joonisele punktobjekt. Pealkirjaks see, mida tahad edasi anda, näiteks ,,Vietnami põllud".
Terrasspõllud Vietnamis Üldilme Mägine Ebakorrapärase kujuga põllud Leidub nii suuri kui väiksed põlde Põllud on astmelised, treppehitus Palju külasid, ümbritsetud suures osas metsaga Hooned asuvad lähestikku Hõre teedevõrk Loomad ja taimed Loomadest kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid Taimedest kasvatatakse riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid II osa Intensiivne ning kaubaline põllumajandus, kuna riisi toodetakse väga suurtes kogustes, seega tõenäoliselt eksporditakse ka mujale. Põllud on ehitatud niiskuse säilitamiseks (kuna riis vajab väga palju niiskust), iga nö. astme peal püsib niiskus paremini kui mäe nõlval. Keskkonnaprobleemid: Puhta joogivee puudus, üleujutused, erosioon Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Vietnam http:// www.seljakotirandur.com/vietnami_ja_kambod%C5%BEa_reis http://en.wikipedia.org/wiki/E...
4 Egiptus Geograafilised ja looduslikud olud, kronoloogia Loodus · Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks o Alam-Egiptus kuni Memphise linnani o Ülem-Egiptus: Memphisest kuni Assuan'ini = esimene kärestik o I kärestikust lõuna poole jäi Nuubia · Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri · Hakati kasutama vaske + kivist tööriistad · Egiptuse ajalugu jaguneb: o Vana riigi periood 2700-2200 eKr, 2600-2500 eKr püramiidid Memphise lähedal Gizas; kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused, riigi eesotsas kuningas + olulisel kohal religioon
Erosiooni käigus mulla pindmised viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute setete alla EROSIOON- mulla ja setete ärakanne tuule ja vee poolt ( suured paduvihmad, mis tekitavad ajutised vooluveed) . 1. VEE - EROSIOON - eriti intensiivne järskudel nõlvadel ( mäestikes) NT. MÄESTIKES ja ka VAHEMERELISE kliimaga aladel, kus erosiooni soodustanud inimtegevus( metsad hävitatud, intensiivne põlluharimine. loomade karjatamine) TAKISTAMISEKS terrasspõllud ja metsade säilitamine ROHTLATES- uhtorgude teke ( ajutiste sadude tagajärjel) 2. TUULE- EROSIOON ehk DEFLASTIOON-tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Intensiivne tasase reljeefiga piirkondades- rohtlates ( stepid, preeria, ) ja kõrbetes. KÕRBETES põhjustab KÕRBESTUMIST- viljatu pinnas kantakse tuule poolt viljakale pinnale peale ( nt. SAHEL ja oaasipindade vähenemine kõrbes) Soodustab ka ülekarjatamine ja taimkatte hävitamine
valmistada sokolaadi (nad kasutasid neid ka narkootikumidena). Ning inkad pidasid ka mesilasi. Inkad ei kannatanud kunagi nälga nad kasvatasid isegi rohkem toitu kui neil vaja oli ja ülejäänud toidu said nad hõlpsasti kuivatada kuna Alpides on selleks head võimalused. Majandus põhines kõplapõllundusel, viljeldi põhiliselt maisi ja kartulit, loodi terrasspõllundus ja niisutussüsteem . Terrasspõllud Inkad leiutasid terrasspõllunduse. Nad elasid mägedes ja seega oli tasane maa haruldane. Nii tegid nad ise maad tasaseks, ehitades mäeküljele astmed. See oli ka heaks niisutussüsteemiks (ka vee ära uhtumiseks). Selle asemel, et vihmavesi mäeküljelt alla jookseks, suunasid inkad vee igalt astmelt eraldi alla. Veel rajasid nad avedukte, et vajadusel vett ühest kohast teise kanda. Inkad ja loomapidamine Inkad pidasid laamasid, biisamparte,
Teeistandus Indias Sveitsis on paljudel lõunasse suunatud mäenõlvadel viinamarjaistandused. http://www.123rf.com/photo_6159274_famouse-vineyards-in-lavaux-region-against-geneva-lake- Isegi järskudele nõlvadele saab põllud rajada Terrasspõllud Hiinas. Riisipõllud Balis Indoneesias. http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photography- it-blows-mind/ 3. Mullad · Mulla viljakusest sõltub taimede saagikus. · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad. · Et säilitada või tõsta mulla viljakust, on oluline kinni pidada õigest viljavaheldusest või mõistlikust väetamisest.
Teeistandus Indias Šveitsis on paljudel lõunasse suunatud mäenõlvadel viinamarjaistandused. http://www.123rf.com/photo_6159274_famouse-vineyards-in-lavaux-region-against-geneva-lake- Isegi järskudele nõlvadele saab põllud rajada Terrasspõllud Hiinas. Riisipõllud Balis Indoneesias. http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photography-it -blows-mind/ 3. Mullad • Mulla viljakusest sõltub taimede saagikus. • Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad. • Et säilitada või tõsta mulla viljakust, on oluline kinni pidada õigest viljavaheldusest või mõistlikust väetamisest.
POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2...
kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja. Oskusi on samuti vaja, eriti masinate käsitlemisel. · Valitsuse poliitika. Tollipoliitika
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.Asend.............................................................................................................. 3 2.Arengutase...................................................................................................... 5 3.Rahvastik ja asustus........................................................................................ 6 3.1. Rahvastiku paiknemine............................................................................7 3.2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.....................................................7 3.3. Linnastumine............................................................................................ 9 4.Majandus....................................................................................................... 10 4.1. Energiamajandus..................
Majandusliku tgevusega seotud muistised Tulekivi, soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo lähedal. Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub. Võib-olla ei lubatud peale Jüriöö ülestõusu 1343-45 enam rauda toota, et ei saaks relvi teha? Peruus võeti 1980. a terrasspõllud taas kasutusele tänus arheoloogide avastatud süsteemile. 1974 leiti Hiina keisri matmispaik koos terrakota sõduritega, siis tuli turiste sadade tuhandete kaupa. Seega arheoloogia toob riikidele kasu!:) Kultusliku tähendusega muistised Ohvrikivid, lohukivid. Ohvrikivisid teatakse rahvapärimustest, registreerituid kive üle 100. Lohk kas kunstlik või looduslik. Ahtsate ohvrikivide lohud on põhjast karedad. Lohukividel on väikesed lohud läbimõõt 5-10 cm -, need siis kuntslikel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
