võivad olla kaugeldki palju tähtsamad kui tavapärane sisse välja suure skaala investeering. Tähtis küsimus on kas need kõik tuhanded pisi strateegia otsused saavad võetud teel mis kindlustab organisatsioonide strateegia või kas neid on võetud rohkemvõi vähem suvaliselt mis puutub strateegiasse. Strateegia eesmärk on olemas sellepärast mitte parimad kavandatud terminid sellest kokkupõrkest ,,otsustav hetk." Selle eest seda saab identifitseerida rohkem operatiiv terminitesse nagu sättida suunda äris ja saavutada konsentreerumine ja järjepidavalt üritada. Sellisel teel vasturääkivus seadistus on lühike võimaluse termin.lühikese võimaluse termin on ära hoitav ja äri kogemused ja juhtimisoskused saab üles ehitada. Lõpuks strateegia eesmärki peab samuti kindlustama teadlikustams kui muutus on vajalik ja seega võimalus olla painduv. Juhtimine eesmärkide kaudu 8 2
vajadustele 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? *Kronoloogiline *Füüsiline asukoht *Probleem lahendus *Põhjus tagajärg *Teooria praktika 12. Miks on kõnes vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus? 13. Millega toetada ja illustreerida oma juttu? Tsitaadid, asjakohased näited, statistika 14. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? *Ära vurista numbreid *Ümarda arvud *Kasuta usutavat allikat *Korda võtmearve *Pane statistika tuttavatesse terminitesse *Loo pilt 15. Miks on kõne sissejuhatus oluline? *Ootuste seadmine *Traditsioonilised funktsioonid 16. Mis peab olema kõne sissejuhatuses? *Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled? *Anna vajalikku taustinformatsiooni *Tee parajalt pikk sissejuhatus 17. Kuidas luua head sissejuhatust? *Materjalil põhinevad avasõnad *Publikule keskenduvad sissejuhatused *Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused 18. Millist sissejuhatust tuleb vältida
mõju kuulajaile, näitab välja ebakindlust. *Päheõpitud kõne - Inimesel puudub oma välja vaade teemale ja ei mõju kuulajale. *Vabalt rääkimine - Formaalse esitusena ei sobi, kuulajatega kõige parem kontakt. 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et võita sümpaatiat ja usaldust 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? - Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Pane statistika tuttavatesse terminitesse, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? - Oluline: Ootuste seadmine, Traditsioonilised funktsioonid. Peab olema: Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled?, Anna vajalikku taustinformatsiooni, Tee parajalt pikk sissejuhatus. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? - Vabandus, Taktitus, Kosmosejuhtum, Reisikiri, Rekvisiidimeister, Ignoreerija. 12
5. Kuidas võita publiku sümpaatiat?*Teadvusta, mida publik tunneb*Leevenda nende hirme*Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida*Ära kurda publikule oma probleeme*Keskendu nende vajadustele 6. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes?Et võita sümpaatiat ja usaldust 7. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel?*Ära vurista numbreid * Ümarda arvud *Kasuta usutavat allikat *Korda võtmearve *Pane statistika tuttavatesse terminitesse *Loo pilt 8. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses?*Ootuste seadmine*Tähelepanu äratamine*Sümpaatia loomine*Edaspidiste teemade kirjeldusOlema peab*Ütle kes sa oled ja milleks siin oled*Anna vajalikku taustinfot*Tervitused ja tänusõnad 9. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? *Vabandus*Klisee*Petekas*Taktitus*Kosmosejuhtum*Reisikiri*Rekvisiidimeister *Ignoreerija 10. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokk uvõttes
8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et muuta kõne huvitavamaks kogu publikule, sest erinevatel inimestel on erinevad lähenemisviisid. 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? · Ära vurista numbreid · Ümarda arvud · Kasuta usutavat allikat · Korda võtmearve · Pane statistika tuttavatesse terminitesse · Loo pilt 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? · Ootuste seadmine · Tähelepanu äratamine · Sümpaatia loomine · Edaspidiste teemade kirjeldus · Ütle kes sa oled ja milleks siin oled · Anna vajalikku taustinfot · Tervitused ja tänusõnad Tavaliselt kasutatakse: Materjalil põhinevad avasõnad Publikule keskenduvad sissejuhatused
kus omandatakse hingeelu omandatud seos (tunnetussubjekti kujunemis/konstitueeriv sfäär). Arusaamad on pärit tunnetussubjektist (tema on loonud objektiivne vaim). Ta ise on objektiivsest vaimust pärit ja seega on see objekt talle mõistetav. Loomisakt seisneb selles, et ta loob uue seose objektiivses vaimus mingis kultuurises keskkonnas eesolevate tähenduste seas. Analüüsida kirjandusteadlasena tähendab seda, et tehakse jälle uus seos ja asendatakse ta terminitesse (kust need seosed on pärit). Mõista autorit paremini kui autor ennast ise mõistis. Paremini tuleneb – sest kirjandusteadlane tunneb paremat ülevaadet objektiivsest vaimust ja sellest keskkonnast. On raske objektiviseerida seda, millesse olema „kastetud“ ehk kus keskkonnas ise oleme, s. t. oma tööd on raske analüüsida. Elu objektivatsioon: väliseks tegemine; intersubjektiivselt ligipääsetav; üldine (jagatud
sellega. Ehtsus ei nõua terapeudilt enesepaljastusi, kliendile teatab ta üksnes neist oma tundeist, mis ravile kasuks tulevad. Need kolm ravitegurit on omavahel seotud. Ehtsus omab ravitoimet juhul, kui terapeudil tõesti on olemas heatahtlik suhtumine oma klienti ja empaatiline arusaamine oma kliendi isest, mida ta siis kliendile siiralt teada anda võib. Nende kolme teguri tähtsust raviprotsessis tunnistavad selgesõnaliselt või teistesse terminitesse ümbersõnastatault kõik olulisemad teraapiavoolud. C. Rogersi järgijad on need ka operatsionaalsele tasemel viinud - käitumuslikud vaadeldavad kriteeriumid sõnastanud ning kliendile täitmiseks küsimustikud koostanud (Truax & Carkhuff, 1967; Bergin & Lambert, 1978). II. GESTALTTERAAPIA. Fritz Perls. Fritz, õige nimega Frederick S. Perls (1893-1970) on karismaatiline isik. Hariduselt nii arst kui psühholoog (PhD, MD), tunnistas ta üksnes tiitlit Fritz, oli selle all väga kuulus,
Teooriaid saab liigitada terminite kasutuse järgi, mis viitavad maailmavaatele. Nende valik võib olla alateadlik. Tavaliselt erineb uuritava teksti keel kriitika keelest. Kirjandusteaduses on nii objekti- kui ka metakeeleks loomulik keel. Kirjandusteooria on hinnanguline ja subjektiivne. Teose kriitika on teos, kuid kui kunstiteose keel on pidev ja mitmetähenduslik ning teos lõpmatu, siis teooria keel on pidetu, ühetähenduslik ja lõplik (terminitesse suletud) ning teooria ei hõlma teost tervikuna. Kriitika objektiks on kaasaegne kirjandus. Kriitik on vahendaja lugeja ja autori vahel. Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku, teoreetiku ja autori rollid sulandunud ja nii on ka kriitika ja kirjanduse vaheline piir hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja ebaprominentseks. Kriitika võib olla tekstikeskne (kirjandusteaduslik) või vahend
(OTTO 1992: 6) Seega loob ta oma kontseptsioonide paremaks väljendamiseks uue sõna - numinoosne. ,,Ma võtan kasutusele sõna, mis on loodud ladina sõna numen põhjal. Omen on andnud meile sõna ,,ominoosne" [kurjakuulutav - A. L.] ning pole mingit põhjust, miks me sõnast numen ei võiks samal moel moodustada sõna ,,numinoosne"." (OTTO 1992:7) Otto selgitab, et tegemist on unikaalse kvaliteediga, mis on just seetõttu raskesti defineeritav ehk muudesse terminitesse ümberpandav. Jungi jaoks on numinoosne üks ta lemmiksõnu, mida ta kasutab rangelt otolikus kontekstis. Ainuke vahe on vahest selles, et kui Otto määratleb numinoosset psüühikavälise fenomenina, mis tekitab vastukaja psüühikas, siis Jung kasutab seda sõna vahel ka psüühikasiseste usuliste kogemuste iseloomustamiseks. Siiski on Jungil kõik numinoossed nähtused kollektiivsest alateadvusest ehk teadvustamatusest pärinevad - seega
annaabi.ee 
