Vana-Rooma keisririik Võime öelda , et keisririigile panid aluse kodusõjad provintside juhtide vahel . See tõstis omakorda esile võimuka ja rahumeelse juhi Augustuse , kes pani rahva ennast usaldama. Nii sai ühtlasi areneda ka ainuvalitsus ja tekkida keisririik . Kuid millised olid keisiriigi omapärad ja mida mina sellisest korraldusest arvan , kirjutan ma teile järgnevas arutluses. Keisririigi põhiliseks omapäraks oli ainuvalitsus , mis andis üksikisikule järk järguliselt vabad käed teha otsuseid ja viia täide enda ideoloogiat. See sai toimima hakata tänu sellele , et keisril oli mitu ametit .Tooksin välja mõned valitsejad keisririigi ajajärgust , kes olid kontrastsemad ja tõid välja enda valitsusajal just endale omase ideoloogia. Varajase keisririigi imperaator Augustus sai tuntuks, olles lepitajaks ainuvalitsuse ja inimese vahel . Tema perioodil lõppesid ka k...
oli juba suur pingitus meie väsinud jalgadele ning siis veel torni tippu. Seal selgus , et me ei näegi kaugemale kui 30 meetrit mis oli kõigile suureks pettumuseks. Siis tulime jälle alla tagasi. Teel alla nägime üht huvitavat majakest koos puust kujutistega see oli väga huvitav ja mõtlema panev. Seejärel sõidsime Võru linna poole , möödusime Kuperjaanovi sõjaväe pataljonist , kui samal ajal oskas meie kaasõpilene Janno Sonne rääkida selle sõjaväe teritooriumi plaanist ning autodest mis seal õue peal seisid. Jõudes Võrru Külastasime sealset F.R.Kreutzvaldi kodu muuseumit. See oli tõesti põnev, ta oli pidanud mitmeid ameteid nt: arsti- ja kirjaniku ametit. Tema kodu kujundus ja sisustus olid väga huvitavad. Seal ekskursiooni läbi viies saime me teada et meie õpetaja on töötanud teatris vanemuine mis on arusaadavalt huvitav. Mulle väga meeldis see reis ,see oli kohat õpetavam kui kooli tund.
lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi keskpaigaks.Tallinn kasutas Lübecki õigust, Tartu aga Riia õigust.Linnaõigus eristas linna teritooriumi maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele staatuse. Samuti muutus tänu linnaõigusele paremaks ja kergemaks linnade vaheline läbikäimine ja sidus neid omavahel.Nii näiteks oli Tallinnale tihe läbikäimine Lübeckiga kogu keskaja vältel. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust. Kuna neil oli hea geograafiline asend siis oli seda ka kergem arendada. Tartul jäi Novgorodi ulatuvale maa- ja
rahvaastest kes ei olnud ristiusku pööratud. Kui 1193 kuulutati välja ristisõda Ida-Euroopa paganate vastu siis hakkasid ristisõdijad koos nende alistatud liivalste ja latagalitega tegema risti- ja rüüsteretki Eestlaste teritoorimile. 1217 peetud Madisepäeva lahinul langes Eesti järk-järgult võõrvallutajate kätte. 1227 vallutasid Lindanise linnuse Taanlased Samal ajal teutsesid venelased ka eestlaste liitlastena aga kui oli võimalus siis rüüstasid ja pületasid ka ise Eesti teritooriumi. Peagi oli kogu Eesti ristisõdijate käes ja kui 1343 toimus Jüriöö ülestõus siis löödi segamini senine kord ja paljud piirkonnad langesid Eestlaste kätte. See aga suruti paari aastaga maha 1346 müüs Taani kolme tonni hõbeda eest põhja- eesti teritooriumi Saksa ordule maha. Riia kaudu 1520. aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas Eestis sisevastuolusid. Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid
Ungari (kuhu minek oli lihtne) kaudu Läände tormama. Honecker blokeeris peagi edaspidise põgenemise Ungarisse. Meeleheitel idasakslased pöördusid Tsehhoslovakkiasse ning kogunesid Prahas asuva Lääne-Saksamaa saatkonna ette. Põgenikud keeldusid lahkumast kuni Honecker nõustus sõlmima kokkulepet,seda tegi ta Nõukogude liidu ja Lääne-Saksamaa survel. Kokkulepe kohaselt võisid põgenikud minna Länne-Saksamaale ainult siis kui nende rong läbis Ida-Saksamaa teritooriumi eelnevalt. Siis sai Honecker väita et ta saatis nad riigist välja ja tühistas nende kodakonsuse. 1989 külastas Gorbatsov, kes üritas reformide «glasnosti» ning «perestroika» abil päästa NSV Liitu kokku kukkumast, Lääne-Saksamaad ning teatas, et NSV Liit on loobunud Breznevi doktriinist ehk NSV Liit on otsustanud, et ei kasuta jõudu takistamaks oma satelliitriikide demokraatlikku arengut. Põgenikele lisandusid üleriigilised demonstratsioonid,
sõja eest) ja Elsass ja Lothring idaosad. 19. saj lõpul tekivad imperialistlikud vastuolud NN vanade koloniaalriikide(Prantsusmaa, Hispaania, Suurbritannia) ja noorte kiitesti arenevate tööstusriikide(Saksamaa, USA, Jaapan) vahel. 1894 saavtab USA tööstustoodangu mahult esikoha maailmas . Viimati nim riigid hakkavad taotlema Esimesed imperialistlikud sõjad Need on sõjad, mida suurriigid peavad väljaspool oma teritooriumi. Hiina-Jaapani sõda 1894-1895 Võiduks sõja tulemusena sai Jaapan Hiinalt Taiwan ja Penghu saared ning Hiina pidi tunnustama Korea iseseisvust. Hispaania USA 1898 Sisetülidest vapustatud Hispaania kaotab kontrolli oma asumaade üle Vaikses ookeanis ja Kariibimeres ja USA omandab Kuuba Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Ülejäänud saared müüb Hispaania Saksamaale (1899). Inglise Buuri 1899 1902 19. ja 20. sajandi vaheldusel alustavad koloniaalrahvad kolonistidele vastupanu.
Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vaid tehti laenu naaberriikidele või anti raha et naaberriigis firma teha ja olla seal firmal kaasosaline. Prantslased tegid Venelastele laenu, siis purunes Venemaa suhteliselt kiiresti aga kui tuli võimule kommunistid siss ei makstud võlga tagasi. Vastuolud teritooriumi jagamisel imperialism. Inglismaa kolooniad: Kanada, Austraalia, India. Prantslaste kolooniad asuvad põhiliselt Aafrikas ja siis oli vietnam. Saksamaal olid kolooniaid suhteliselt vähe Saksamaa soovis kolooniaid ümber jagada, konfliktid tekkisid kolooniate pärast Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, üks vastuolu koht oli Elass-Lotring, Maroko pärast 2 kriisi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Olid ka uued vastuolud Venemaa ja Austria-Ungari märksõnaks Balkani poolsaar. Venemaa
juhtumite arv ja kui palju ollakse valmmis nende eest maksma. Kontrolltöö küsimused! Riiklik järelvalve Töö keskkonna alase koolituse korraldamine Õnnetuste maksumus Töö õnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvele võtmise kord. Uurimesele ja arvelevõtmisele kuuluvad kutsehaigused ja töö õnnetused mis leidsid asset: 1.ettevõtte teritooriumil tööajal, enne ja peale töö lõppu,töövaheaegadel ja ka väljas pool ettevõtte teritooriumi tööandja huvides tegutsemise ajal. 2.Praegu kehtiva Eesti seadusandluse järgi kuuluvad uurimisele ka teel tööle ja ka tagsi teel toimunud õnnetused.(varem nõukogude ajal kuulusid õnnetused teel tööle arvele võtmisele koos olme õnnetustega kuigi nende puhul maksti haigus toetust 100% palgast kui inimene oli kaine).Õnnetus juhtumi korral tuleb õnnetuse pealt nägijal: 1.teatada tööandjale 2.anda kannatanule esmaabi, vajadusel korraldada tema transport ravi asutusse. 3
sees. Sama on ka reklaamiga, teid kõnetatakse selle reklaamiga. Inimene on ideoloogiline loom. Temalt saime päranduseks selle kuidas toimib sümtomaatiline lugemine. Inimesed pöördusid teiste alternatiivsete tegevuste poole- eht teiste teoreetikute poole- Gramsci. Gramsci- tema keskne huvi ole hegemoonia- riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida uskumusi ühiskonnas. Ühiskonnas käib võitlus hegemoonia pärast. Võitlus teritooriumi pärast. Tsiviilühiskond- kogu hegemoonia toimub seal. Ta kirjeldab seda kahe mõistega manöövrisõda- on relvastatud ehk otsene võimuvõtmine, positsioonisõda on hegemoonia. Hegemoonia ei saa olla täielgi, peab saavutama nö kriitilise piiri. Kultuuriteoorias toimub sama asi- väitlused võimu pärast. Kaks mõistet: Resitentsus ja inkorporatsioon. Mõiste mida kasutasid Laculau ja Mouffe on Diskursus- asjadest rääkimise viis, maailmast rääkimise viis
liiduga * Nsv liit kohustus mitte sekkuma eesti riigi sise asjadesse * Asemele valiti uueks peanimistriks Jüri Uluots * 1939 toimus suur palti sakslaste ümber kutsumine * Balti riigid olid okupeeritud * Soome lükkas nsv liidusõjaväebaasi nõudmise tagasi * 1939 algas talve sõda lõppes 1940 märtsis, oli lühikene * Staalin loobus edasisest rünnakust soomele * Soome sõilitas iseseisvuse ja loovutas osa teritooriumi karjale Iseseisvuse kaotamine · 1940 saavutas saksa armee suure edu lahingutes · Nsv liit kasutas ära tekkinud segatust et likviteerida baltiriigid · Nsv liit süüdisatas baltiriike nõukogude vastases koostöös · 17 juuni 1940 algas eestis nõukogude okupatsioon · K Päts ja J. Laidoner sunniti alla kirjutama dokumentidele · Keelustati rahva kogunemised · Kaitseliidult ja eraisikutelt eemaldati relvad
annaabi.ee 
