" Kaks peenikest preilit said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Kaks julget sõdurpoissi said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Kaks lõbusat koolipoissi said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Kaks pisikest beebit said kokku teel, nad teretasid: ,,Tere, tere!" Diskussioon Arutelu teemal kuidas saab ,,Tere" veel teistmoodi öelda. Miks mulle meeldib/ei meeldi teretada. 6. Rakendamine Hommikuti rühma tulles lapsed teretavad. 7. Iseseisev harjutamine Lapsed teretavad teisi kaaslasi ning õpetajaid, lapsevanemaid. 8.Jätkuvuse kindlustamine Õpetaja näitab eeskuju, teretades hommikuti lapsi rõõmsalt. 4 5
meeldib õlut juua ta alustab joomist juba lõunal. Käib tööl mõni päev ja siis looderdab jälle. Ühe korra lärmas ta öösel ja ei lasknud naabritel magada, siis kutsusime politsei ja olukord lahenes. Teised naabrid on natuke rohkem haritud ja oskavad vaikselt olla öösiti ja lugupidada teistest. Ühel naabril on kaks siiami kassi, käib ilusti tööl ja aitab koridori koristada. Meie trepikojas elavad paar armeenlast ka, nad on päris toredad ja teretavad ikka Eesti keeles. Üldjuhul on minu naabrid üsna sõbralikud ja me teretame üksteist igakord kui vastukõnnime üksteisele. Aitame üksteist hädast välja ja pakume abi. Trepikojavanem hoolitseb, et kõik oleks korras ja ei oleks midagi katki. Vahepeal toimuvad ka koosolekud, kus me arutame, mis tuleks ettevõtta, et kortermaja turvalisemaks ja ilusamaks muuta. Juba vanast ajast on inimesed kokkuhoidnud, et ellu jääda, kuna siis olid palju raskemad elu tingimused
Mida vanemaks ma saan, seda rohkem on mul tahtmine minna maale, nautida loodust ja selle huvitavaid hääli, elada iga päeva nii nagu see oleks viimane. Igatsen maale, sest tahaks nii väga ärgata hommikul linnulaulu või kuke kiremise peale, tunda ennast värskena ning rüübata hommikukohvi vaadates, kuidas päike tõuseb ning pärast pikka ja tegusat päeva, kuidas päevatäht langeb, et tulla järgmine hommik meid taas paitama. Käies küla vahel ringi, on tore, et sind teretavad ka inimesed, keda sa näed tõenäoliselt esmakordselt. Maal olles unustad kõik oma mured ning saad keskenduda kõigele sinu ümber. Kui linnas peaks aju ära kärssama, on viimane aeg minna vahelduseks maale. Värske õhk parandab su mõtteid ning puhastab sind igakülgselt. Usun, et iga inimene peaks kordki nädalas viibima maal, kus on hoopis teistsugune atmosfäär, mitte häälekas linnamöll. Maal viibides, oled
Me ei ole mitte ainult tänulikud, vaid meis areneb empaatiavõime. Reisimine aitab teiste inimestega paremini suhelda. Me õpime, kuidas saada sõbraks võhivõõraste inimestega ning kuidas lihtsalt suhelda uute inimestega. Eestlased on tavaliselt väga kinnised, kuid välismaal olles õpime teistelt inimestelt abi küsima ning märkame, et välismaalased võivad aidata rohkem kui su enda tuttavad. Vahel kui ma tulen reisilt tagasi, olen nii harjunud sellega, et täiesti võõrad inimesed teretavad üksteist igal pool ning on tahtmine ka siin kodumaal samamoodi teha, kuid siis tuleb meelde, et see on siiski Eesti ja sind võidakse vaadata lihtsalt imelikult. Ma olen alati leidnud välismaalt endale tuttavaid, kellega koos aega veeta, mistõttu on muutunud minu puhkus huvitavamaks. Kokkuvõtteks tahan ma öelda, et tänu reisimisele olen muutunud kogemuste võrra rikkamaks. See on andnud mulle väga palju ning ka eluks ette valmistanud. Reisimine on miski, mida peaks iga
Kuulge, kudas kaasik kahab lehkavates lehtedes! Vaatke, jõed, järved läikvad metsas virvendusega! Ja siis hüüdke hõisktes metsa: ilus oled, isamaa! KODUMAA Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! ISAMAA Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad, kus vennad venda vihkavad,
Teeninduse osas olen ise kogenud halba maxima teenindust. Kassaidajad on halvas tujus, teretades ei vaata otsa ja on kogaeg mornide ning t8linud n2gudega. Teenidusese kiirus on aeglane, tavaliselt on 8ks kassa lahti ja iad j2rjekorrad. Kui oodi siseneda siis ei ole miljoo kutsuv, seal ei teki minul sellist tunnet, et tahaksin seal ikemat aega veeta. Selveris see eest on ositiivsemad kliendi, naeratatakse rohkem ja teenindus on ikka mitu korda kiirem. Teenindajad teretavad viiskalt otsa vaatades, k8sivad alti artnerkaardi ja saadvad kliendi ka viisakalt 2ra. Kaulus on ise v2ga hubane, lastakse muusikat ja tundub uhtm kui Maxima. Kaubavaliku osas on Selver pühendunud toidule rohkem kui tstuskaubale. Maximas on tööstus ja toidukaua ooleks . Selveris on saiakeste, salti ja kala valik suurem.Usun et mõlemast poest saab tänapäeval kõik vajaliku kätte . Reklaami hindan samaväärselt . Nii telekas kui raadios võib kuulda, mis on nädalalõpu pakkumises ,
Parem oleks, et nad enne oma emakeele ära õpiksid ja siis, oma keele sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid. 17. (1.tüdruk) Nõnda kui noor õunapuu vana õunapuu soo pärast, kelle seemnest ta üles kasvas, peab olema: nõnda peame meie, kui jumal on ja kui meie jumalast oleme, tema soo pärast olema ning elama. See on: ole hea inimene. 18. (poistegrupp koos) Ja su nime on kiitmas Meri, kui tulises, Toredas koidupiirdes Tema lained tulevad, Taeva sülesta päeva Kulda teretavad. 19. (1.poiss) Siis ma võtan teid, Selge, sinise taeva Tähed, maa pealt Kõrge isamaa poole Rõõmuga vaadates laulda. 20. (2.poss) Kui minust ükskord kuulukse: ”Ta elas ammu!” - Siis püha laulupikse heidan teie hinge, Mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja. Kristjan Jaak Petersoni “Laulud. Päevaraamat” põhjal
keksu moodi, kuid see toimus õhus, nimetasin selle õhukeksuks. Jõudsin suure hoone juurde, milles askeldas mitmeid öölasi. Nad meisterdasid auto moodi sõidukeid, mis lendlesid õhus. Tundus, et olin jõudnud bussipeatusesse, kus minu ette õhku ilmus koheselt buss. Bussis oli mitmeid öölasi, nad kutsusid mind sõitma ning ma astusin bussi peale. Seal kuulsin ma esimest korda nende jutuajamist. See oli minule mõistmatu keel, kuid sain aru, et nad teretavad mind, see tere kõlas umbes nii „ööta“. Noogutasin neile vastu ja sõnasin tere. Öölaste lapsed kihistasid naeru, mina naeratasin neile vastu. Otsustasin aknast välja vaadata, kuhu me teel olime, aga minu üllatuseks ei olnudki bussil aknaid vaid oli klaaspõhi. Sealt paistsid öölaste majad nagu taevasse kõrguv trepp ja neid oli seal palju. Tundsin, et oleksin nagu sattunud muinasjuttu. Ühel hetkel käis kriiskav krigin ning buss pidurdas järsult, tundsin, et kukun kuskile maha
et selle keele oskus on äärmiselt oluline, sest kui mõistetakse ainult oma emakeelt, siis on väga keeruline sellistest tehnoloogilistest asjadest aru saada. Võib öelda, et teinekord on isegi siin, meie kodumaal, raske hakkama saada, kui vallatakse ainult eesti keelt. Enamasti nõutakse küll teenindajatelt mitme võõrkeele oskust, kuid tihtipeale ei suuda vene müüja eesti keeles isegi paari lauset ära õppida. Eriti ebameeldiv on käia Maxima poes, kus kõik letitöötajad teretavad ja tänavad vene keeles. Mingigi austus võiks ju selle maa vastu olla, kus parasjagu elatakse ja töötatakse. Muidugi on vene rahvusel mugavam just sellises poes käia, kuid kui mõni eestlane sinna satub ja soovitud kaupa üles ei leia, siis tuleb abi küsida saaliteenindaja käest. Enamasti nad aidata ei oska, kuna ei saa lihtsalt küsimusest aru. Ja kui ostja ka võõrkeelt ei mõista, siis jääbki ost sooritamata. Keelteoskus on väga oluline
Ma palju armast pean jätma ja palju kannatama ka, kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö... Kodumaa Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! On hädaohus isamaa Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv,
Ta keskendus pisikestele suhtlusdetailidele, mis võisid esmapilgul tunduda ebaolulised, ent mis tegelikult struktureerivad käitumist ja käitumuslikke norme. Nii uuris Goffman näiteks zeste nagu käepigistused ja käe panemist kellegi õlale, samuti näoilme muutumist vestluse käigus. Ehkki vahetu inimeste vaheline suhtlus varieerub kultuuriti, esinevad siiski üldised ettenähtavad viisid, mis iseloomustavad suhtlust, näiteks seda, kuidas inimesed teretavad või hüvasti jätavad. Seeläbi muudab sotsiaalne suhtlus maailma üsnagi etteaimatavaks kohaks. Tema järgi on vahetu suhtlus rituaal selles mõttes, et see toimub kindlas korras (''interaction order'') sotsiaalses korrastatuses. Kui me lõhume seda korda, siis me tegelikult omal moel lõhume ühiskonda või ühiskondlikku gruppi. Goffmani järgi annab sotsiaalne suhtlus meile sotsiaalse kuuluvustunde ehk kuuluvuse inimkonda. ((Wikipedia 2012)
ebamaine, sest ta sai alguse imest. Laura segab vahele. Ta uurib, et kas see on tõepoolest tõsi. Seda võimalust ei saa käest lasta. Tahab hakata kohe raha lugema, et saaks Rolandi osa kätte ning mehe hommikul kohe ära saata. Laura hakkab kohe skeemitama, et pangad ei tohi sellest midagi kuulda ning et peaks alustama mingit äri, kuhu sisse vaikselt raha panna. Osvald avaldab korduvalt Laurale armastust. Naine on aga liiga elevil. Embab Osvaldit. 9. stseen Roland siseneb. Teretavad. Osvald vabandab ning väljub. 10. stseen Roland ja Laura asuvad rääkima nagu kohtuksid esimest korda. Jutu seest tuleb välja, et Laura on Osvaldi vanaema ning Roland on naabrimees, kes elab üle jõe ning otsib nüüd oma kaduma läinud lehma. 11. stseen Osvald tuleb tuppa ja võtab sahtlist uue tualettpaberi rulli. Ütleb ,et nad püüaksid hakkama saada ning et ta tuleb kohe ragasi. 12. stseen Laura ja Roland jätkavad hullujuttu. Roland tõmbab Laura juurde, Laura pidurdab teda.
Seal on väga abivalmis ja toredad teenindajad, viskavad nalja ja on sulle igati abiks omale sobiva asja leidmises ning ei vihasta isegi siis, kui oled valiv klient. Minule väga meeldib sealne teenindus, kuid on ka üks miinus. Ruum on hästi väikene, et kui peaks seal korraga mitmeid inimesi olema, siis sinna vist ei mahukski ära. Analüüs: Poes töötavad viisakad ja abivalmid teenindajad Teenindajad teretavad ja ütlevad headaega Ettepanekud: Pood võiks olla suurem Kauplus võiks asuda paremas kohas Võiks olla kauem avatud, et ka peale kooli ning tööd saaksid inimesed poodi külastada Asukoht, kättesaadavus: Asukoht on Paide Pitsakioski kõrval vasakulpool Kauplusel on suhtleliselt väike silt uksel Lapsevankri ja ratastooliga ei pääse Avatud T-P 10:00-15:00
kogu vajalik informatsioon asukoha, transpordi, sissepääsude, kontaktide, hindade, teenuste ja muu vajaliku kohta. Lisaks on olemas koduleheküljel lihtne, kõigile arusaadav borneerimissüsteem, mille juurde on lisatud ka õpetus ja kui kellelegi peaks ikkagi probleeme tekkima on alati võimalus helistada ettevõttesse ja sooritada broneering telefoni teel, täieliku kindlustundega. Ettevõttesse minnes tekib kohe tunne, et iga klient on oodatud, kuna teenindajad naeratavad ja teretavad viisakalt. Sisekujundus on väga meeldiv. Olles ettevõttes esimest korda on klienditeenindaja valmis näitama, kus asub riietusruum, pesemisruum, treeningsaalid ja lisaks pakub võimalust kohtuda treeneritega, kes on valmis aitama leida sobivat treeningut, selleks, et inimene saaks alustada oma treeninguid vaikselt, ilma ülepingutusteta. Üks kõige ebameeldivamaid kogemusi võibolla spordiklubis õhtusel tipptunnil viibimine, mil pesemisruumid kipuvad olema suhteliselt mustad, seda
veere-veere-veere (palliveeretamisliigutus kätega) vups ahju (kook mängult ahju) vups välja (kook mängult välja) oi kui kuum (puhume peale) mämm-mämm-mämm (kook mängult suhu) oi kui hea (hõõrud kätega kõhtu). Kaks kõhukat härrat kord kokku said teel. Nad ütlesid tere! Ja veel ja veel ja veel. (pöidlad kumerduvad vastastikku) Kaks saledat daami... kaks politseimeest... kaks pisikest poissi... kaks väikest titat... (Iga kord ise sõrmed teretavad üksteist) 1.7. Turvalaule lastele Eesmärgid: arendada/õpetada sõnavara, peen motoorikat, häälimist ja foneemiteadlikkust Oktoober Külm näksib lehti vahtrapuult (kikivarvul seistes näpitakse kord ühe, kord teise käega ülalt alla) Neid keerleb, keerleb alla ( kätega ees ülalt alla spiraalikujulised liigutused) Vihm rabistab ja tõstab tuult ( käed ees ülal, sõrmede rippes liigutamine, siis käte paralleelsed lainetused ülal)
seletust. «Nüüd, mu kallis Athos, olge nii kena ja ütelge, kuhu me läheme?» küsis ta. «Te näete ju, et läheme bastioni,» vastas Athos. «Ja mis me seal tegema hakkame?» «Läheme einetama, nagu te teate.» «Aga miks me ei teinud seda Parpaillot' juures?» «Sellepärast, et meil on vaja rääkida väga tähtsatest asjadest ja selles kõrtsis polnud võimalik viit minutitki vestelda nende tüütute tõttu, kes tulevad, lähevad, teretavad, kõnetavad. Siin,» jätkas Athos, näidates bastionile, «ei tulda meid vähemalt segama.» «Mulle näib,» ütles d'Artagnan ettevaatusega, mis oli tema juures nii loomulikus kooskõlas äärmise julgusega, «mulle näib, et me oleksime võinud leida mõne kõrvalise koha mere ääres luidete vahel.» «Kus oleks nähtud meid nelja koos jutlemas ja veerand tunni jooksul oleks kardinal oma spioonide kaudu teada saanud, et pidasime nõu.» 478 «Jah, Athosel on õigus,» ütles Aramis
kui paistis päikene?" ,,Sellepärast, et ma ei olnud hobusevaras," vastas Indrek naljatades. ,,Õige!" hüüdis Pearu, ,,sa polnud hobusevaras. Ja ega sust suagi. Aga kui sa vahel Vargamäele tuled, siis tea, terve mu krunt on sinu ees lahti. Ja kui sa mind kusagil näed, mind vaest vanameest, eemal kaugelgi, siis ära mine minust mitte mööda, vaid ikka tereta. Hüüa eemaltki mulle: ,,tere, teispere isa!" ja ma tahan oma poegadele-tütardele öelda, et ka nemad sinu isa nõnda teretavad. Ja sest ei pea midagi olema, et tema ei võta minu poegade-tütarde tervist vastu, sest neil pole nii heledat jaalt, kui on minu vänge nuabrimehe tütardel-poegadel. Sest ainult kadunud Krõedal oli niisuke hele jaal, kui ta oma suu lahti tegi ja..." Kirjutaja viis Pearu minema, sest muidu ei saadud sel teisel kohtamisel jutule kuidagi lõppu. * Pärast lõunat läks Indrek Hundipalule, sest ristiisa oli tahtnud teda näha, kui ta peaks linnast välja ilmuma.
annaabi.ee 
