tõmbumist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Esimeste fotode tegemisel kasutasid nii Niépce kui ka Talbot ja Daguerre üsna lihtsat camera obscurat, mis ei erinenud kuigi palju Johann Zahni 16. sajandil kavandatud mudelist. Tavalisest camera obscurast erinesid esimesed kaamerad selle poolest, et üks karbi pool pandi teise poole sees edasi-tagasi liikuma nii, et kaugust ühes pooles asuva objektiivi ja teisel poolel oleva fotoplaadi vahel sai muuta. See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu)
· erinevatel inimestel veidi erinev kuju · Kaugelevaatamisel lihason lõtv LÄÄTSE PINGUTAV LIHAS silmaläätsekumeruson · muudab läätse vajadusel väiksem fookuskaugussuureneb kumeramaks · muutub läätse fookuskaugus · Kujutistekibvõrkkestale · võimaldab ühe ja sama läätse ja võrkkesta vahelise kauguse korral teravustada võrkkestale erinevatel KLAASKEHA · läätse ja V Õ R K K EST võrkkesta vah tis ruum on täide eline i a tek i b k uju tud klaaskeha · Si ga tõeline KOLVIKESED ja KEPIKESED ra tud · valgustundlik üm b e rp ö ö
lühema säriaja (nt 1/250) ja suurema avaga (nt f/4) see võrdlemisi terav. Lühike säriaeg eeldab aga häid valgusolusid või suuremat ISO tundlikkust. Kasutades pikemat säriaega (nt 1/30) ja kitsamat ava (nt f/11), võib objekt olla udukogu, kuigi pilt tervikuna on terav (sageli eeldab see aga statiivi kasutamist). Nii võib ühelt poolt aja näiliselt peatada ja teiselt poolt objekti udususega selle liikuvust rõhutada. Kusjuures, mida lähemalt objekti teravustada, seda kiirem peab olema säriaeg. Näide: esimene foto on tehtud kiire säriajaga (1/500), teine foto natukene aeglasema säriajaga (1/160). Mida aeglasem on olnud säriaeg, seda udusem on liikuv objekt. Seda, millist ava ja säriaja suhet oleks pildistamisel optimaalne kasutada, aitab mõõta kaamera valgusmõõtja (light meter). + märk viitab ülesärile ja märk alasärile; kui üle- või alavalgustus ei ole just taotluslik, on valgustus tavaliselt
näitab niitristi kujutist ja nurgamikroskoop 25, mis näitab, kui palju niitristi pööratakse. Peegel 26 suunab valgusvihu läbi kitsa pilu mõõtepeasse. Peeglit reguleeritakse nii, et valgusvihk oleks maksimaalne. Okulaarmõõtepea Niitrist Nurgaskaala Mõõdetav detail asetatakse kas mikroskoobi töölauale või selle kohale, tsentrite vahele. Mikroskoop tuleb mõõdetavale kontuurile teravustada. Selleks tuleb piki- ja ristliikumise kruvikute abil viia mõõdetav koht optilise pea alla, sellega kohakuti, vabastada pidur 8, reguleerida kruvist 7 nõjase kõrgus selliseks, et keerme profiil oleks selgelt nähtav. seejärel nõjas fikseerida. Mikroskoobi teravustamine Nõjase fikseerimine Mikmmmm töölauda koos sellele kinnitatud detailiga saab nihuta- Mikroskoobi a b da rist- ja pikikruvikuga
Kompaktkaameraid nimetatakse tihtipeale seebikarpideks, kuna nad on väikesed ja kompaktsed. Üldjuhul ei ole võimalik nendega pildistamise protsessi ise suunata ning neil puudub ka peegel. Peegelkaameratel on peegel, nagu ka nimetus ütleb. Peegliga kaamerate puhul siseneb valgus objektiivi, kust edasi pääseb ta peeglile, mis peegeldab valgust edasi mattklaasile ja sealt veel erinevatesse kohtadesse, et pildistatavat näeks õigetpidi ja seda oleks võimalik teravustada. Pilt 1. Peegelkaamera erinevad osad. 4 FOTOGRAAFIA AJALUGU Kõik algas sellest, kui Saksa teadlane J.H.Schulze avastas 1727. aastal hõbenitraadi valgustundlikkuse. T. Wedgwoodil õnnestus 1802. Aastal hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise tekitada. 1816. Aastal ühendab Nicephore Niepce Camera Obscura(valgustihe
3. Avada prismahoidja ja puhastada prismade P1 ja P2 diagonaalpinnad ettevaatlikult, kuid hoolikalt bensiini või bensooliga. Hoidudaseejuures prismade pindu käega või mõne kõva esemega puutumast, sest flintklaas on pehme ja kriimustub kergesti. 4. Kanda prisma P2 (P1) diagonaaltahule ühtlase kihina 2-3 tilka uuritavat vedelikku. 5. Sulgeda prismadehoidja ja seada valgusti 1 (joonis 49) nii, et prismasse P 1 tungiks võimalikult rohkem valgust. 6. Teravustada pikksilma niitrist okulaari 8 abil. 7. Pöörates pikksilma vastavast hoovast, leida pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahepiir. Kontrollige, et vaateväljas oleks tõeline üleminekupiir, mitte aga mõne eseme serva kujutis. 8. Reguleerida kompensaatori pööramisega pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahepiir teravaks ja värvituks. Lugeda kompensaatori skaalalt näit Z. 9
3. Avada prismahoidja ja puhastada prismade P1 ja P2 diagonaalpinnad ettevaatlikult, kuid hoolikalt bensiini või bensooliga. Hoidudaseejuures prismade pindu käega või mõne kõva esemega puutumast, sest flintklaas on pehme ja kriimustub kergesti. 4. Kanda prisma P2 (P1) diagonaaltahule ühtlase kihina 2-3 tilka uuritavat vedelikku. 5. Sulgeda prismadehoidja ja seada valgusti 1 (joonis 49) nii, et prismasse P 1 tungiks võimalikult rohkem valgust. 6. Teravustada pikksilma niitrist okulaari 8 abil. 7. Pöörates pikksilma vastavast hoovast, leida pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahepiir. Kontrollige, et vaateväljas oleks tõeline üleminekupiir, mitte aga mõne eseme serva kujutis. 8. Reguleerida kompensaatori pööramisega pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahepiir teravaks ja värvituks. Lugeda kompensaatori skaalalt näit Z. 9
Kaamera areng 19. Sajandil esimeste fotode tegemisel kasutasid nii Niépce kui ka Talbot ja Daguerre üsna lihtsat camera obscurat, mis ei erinenud kuigi palju Johann Zahni 16. sajandil kavandatud mudelist. Tavalisest camera obscurast erinesid esimesed kaamerad selle poolest, et üks karbi pool pandi teise poole sees edasi-tagasi liikuma nii, et kaugust ühes pooles asuva objektiivi ja teisel poolel oleva fotoplaadi vahel sai muuta. See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. 1851- lahendati kahest
Veenide anomaaliad muutused. Mõlemal puhul on veresoonte diameetrid ja seinapaksused korrapäratud. Uudisveresooned Võrkkesta veenidest kasvavad uued väiksed veresooned. Makulopaatia Tursest või isheemiast põhjustatud makula kahjustus. Diabeedi puhkemisel põhjustab kõrge veresuhkur silmaläätse suhkrusisalduse tõusu, mille tõttu lääts tursub ja tema võime vaadeldavaid objekte teravustada muutub. Sel juhul näeb inimene halvasti teatud kaugusele. Enamikul juhtudes halveneb kaugele nägemine ja diabeetik muutub lühinägelikuks. Kui veresuhkur ravi alustamise järel normaliseerub, lähevad ka sellised nägemishäired mõne nädala jooksul mööda. Seetõttu pole diabeedi diagnoosimise ajal ega paari esimese kuu jooksul pärast ravi alustamist mõttekas prille hankida. Lastel ei leita retinopaatiat tavaliselt kunagi, kuid murdeeast alates võib
sootuks. 13 Teravussügavus sõltub kolmest asjast: - Ava suurus - Objekti fookuskaugus - Objektiivi teravustatud kaugus Mida väiksem on ava, seda suurem on teravussügavus. Mida pikem on objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on teravussügavus. Seega laiobjektiiviga pildistased on teravus suurem ja teleobjektiiviga väiksem. Mida lähemale teravustada, seda väiksem teravussügavus. Meeles tuleb pidada, et lähivõtteid tehes on teravussügavus väga väike. 7.4 Diafragma Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ühendav metalllehtedest seadis, millega saab vähendada filmi valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. 14 7.5 Bajonett - Pr k tääk
Nii võib see olla ka pelgalt plekkpurk või karp, kuhu on tehtud imepisike ava ja sisse pandud valgustundlik film või paber. Seda kutsutakse pinhole kaameraks, mida saab hea tahtmise juures ka vabalt ise valmistada. Peegelkaamera ehk SLR (single lens reflex) puhul pääseb valgus läbi objektiivi peeglile, peegeldudes sealt mattklaasile ning sealt omakorda pentaprismale, mis võimaldab pildistatavaid asju õigetpidi näha ja teravustada. Vajutades kaamera päästikule, tõuseb peegel üles ja avaneb katik, et lasta objektiivi kaudu tulevat valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR (twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha. 2. Optiline kiirgus
annaabi.ee 
