Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mine...
Teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus) Mis see on? Mahepõllumajandus taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime ja loomakasvatus. Viljavaheldus kasvatatavate kultuuride vahetamine. Ei kasutata herbitsiide. Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudav...
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kui...
Taeravilju võib kasvatada kõikide kultuuride järel, vältida tuleb monokultuuris kasvatamist. Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine, väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine Väetamine Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti
milliste ühendite koostisse C kuulub. Näiteks orgaanilise aine, mis sisaldab palju ligniini, mineralisatsioon on palju väiksem. Sellest tulenevalt kasutatakse vahest orgaanilise aine lagunemise iseloomustamiseks ligniini lämmastiku suhet. 50. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. 5 tonni põhku tagastab ca 1 tonn huumust. Põhumajandus – nii kündi kui ka mullaharimise minimeerimist kasutades tuleb korda seada põhumajandus. Enne kündi peab teraviljapõld olema kooritud, mis tagab põhu lagunemisel otsatarbekama lämmastiku kasutamise ning soodsama vee- ja õhurežiimi. Koorimata põldu kündes võib tekkida põhukiht, mis häirib kappillaarset veetõusu Põhk tuleks võimalikult vara lagunema jätta. Teravilja põhk 50...70:1 51. Humifikatsioon sõltuvalt mulla lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, orgaanilise aine kogusest. Et humifikatsioon ja mineralisatsioon oleksid tasakaalus, peab mulda jõudma 5...6 t/ha
Teravili 0.5-1 t/ha huumust läheb ära C : N suhe Kanasõnnik 10 : 1 Veisesõnnik 20 : 1 Puulehed 35 : 1 kuni 85 : 1 Ajalehed 170 : 1 kuni 800 : 1 Saepuru 500 : 1 Eelistada tuleks lehtpuu saepuru; okaspuude saepuru ei ole hea! Kui C : N suhe orgaanilises aines on alla 50 : 1, siis mikroorganismid saavad sealt piisavalt lämmastikku. Kui orgaanilises aines on vähe lämmastikku, siis mikroorganismid kasutavad elutegevuseks mullalämmastikku. Põhumajandus Enne kündi peab teraviljapõld olema kooritud, mis tagab põhu lagunemisel otstarbekama lämmastikukasutamise ning soodsama vee- ja õhureziimi. Koorimata põldu kündes võib tekkida põhukiht, mis häirib kapillaarset veetõusu, hapnikuvaeses kihis põhu lagundamisel otstarbekama lämmastiku kasutamise. Sõnniku humifikatsioonikoefitsent on seda suurem, mida kuivainerikkam on sõnnik. 5 tonni põhku tagastab ca 1 tonn huumust. Mida kõrgem on mulla huumusesisaldus ja väiksem sõnnikukogus, seda suurem on orgaanilise
Paremad on väljendid nagu „orgu sisse“, „mööda jõge allavoolu“, „piki raudteed kuni X-ni“, „Teie poolt vasakul pool tänavat“, „poolel teel X ja Y vahel“ jne. Kui väljakutsekoht asub asulas, andke oma asukohast teada silmapaistvate ehitiste suhtes (1 km kirikust paremal, 2 km enne rongijaama jne). Mainige sihtobjekti: talumaja või ühepereelamu, firma territoorium, spordiväljak, vabaõhuujula, metsalagendik, teraviljapõld jne. Kui kohapeal on kiirabibrigaadi, politseipatrulli või päästeteenistuse auto, on väga hea meetod teha väljakutsekoht kopterile nähtavaks siniste vilkurite kasutamise abil. Kontrollige, kas kopteri meeskonnal on võimalik teie sõidukit õhust märgata. Selleks on oluline, et see poleks läheneva helikopteri vaatevälja eest majade, puude või teiste objektidega (nt elevaator, sisehoov jne) varjatud. Maandumiskoha omadused, juhendamine käemärkidega