· viski, nisuviin, kodukali, · linnased, pilsner. · Ravi alguses ei soovitata: · Pulbritest valmistatavatel Kakao, oakohv, gaseeritud kakao- ja joogid sokolaadijookidel ning spordijookidel kontrollidae koostist! Maitseained ja lisandid lubatud keelatud · Till, petersell, sidrunhape, · Teraviljajahu sisaldusega kartuli-, maisi- ja aroruuttärklis, · salatikastmed, · tapiokk, jaanileivapuu jahu, · pakisupid. · sool, sooda, pipar, Maitseainesegudel, · tofu, pähklid, sinep,rosinad, · martsipanil, pärm. · koogikaunistustel, · Ravi algul ei soovitata: · ketsupil, tomatipastal, Tomatipasta, ketsup, · küpsetuspulbril kontrollida seened · koostist!
50 kg, suuremad lehmad isegi kuni 60 kg. Jõusöödad on vajalikud suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Tavaliselt arvestatakse jõusööta 200-500 grammi 1. kg piima kohta. Jõusöötadeks on tavaliselt hein, põhk, silo, praak või juurvili. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. Kui söödaratsioonis on rohkesti liblikõielisterikkaid rohusöötasid, tuleb lehmadel puudu fosforist, kui aga söödetakse rohkesti teraviljajahu ja kõrrelisi rohusöötasid, siis ka kaltsiumist. Põhisöödaline söötmistüüp - sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Pooljõusöödaline söötmistüüp - selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250…360 g jõusööta. Jõusöödaline söötmistüüp - sel puhul 3 kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest
sobiksid ka mahetootjatele.. On arvestatud ka seda, et mahetootmise korral peab rohusöötade kogus moodustama ratsiooni kuivainest vähemalt 60%. Suvisel karjatamisperioodil on kitsede põhisöödaks karjamaarohi. Tabelis 4 on esitatud soovituslikud suvised söödaratsioonid suurema liikumisaktiivsusega 50 kg raskustele kitsedele. Lisaks karjamaarohule vajavad kitsed keedusoola ning suurema piimajõudluse tagamiseks ka teraviljajahu (kaerajahu, odrajahu) või mõne muu jõusööda lisasöötmist. Mineraalsöödasegu päevased kogused sõltuvad piimatoodangu suurusest. Talvised näidisratsioonid piimakitsedele Söödad Ühik Vabad algtiined Lõpptiined Piima andvad (EKM piima, kg) 0,5 1 2 3 4 Siloratsioonid, kitse kehamass 50 kg, väike liikumisaktiivsus Kõrreliste hein kg 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5
tsöliaakiahaigele keelatud teraviljatoitude/toodete/jookide söömine/joomine ei ole tsöliaakiahaigele lubatud. Kui tsöliaakiahaige aga dieeti rikub, kahjustub varem või hiljem tema peensoole limaskest uuesti. Tsöliaakiahaigel on lubatud riis, tatar, hirss, mais, soja, liha, kala, kana, aedvili, juurvili, puuvili, marjad, kompotid, mahlad, moosid, muna, juust, kohupiim, koor, või, keefir, kakao, tee, oakohv, mesi, jäätis (vahvlita!) jm., mis ei silsalda keelatud teraviljajahu. Toiduainete tööstuses toodetakse ka spetsiaalseid gluteenivabu toiduaineid (leib, sai, küpsised, jahud jne.). Kui sageli esineb? Tsöliaakia on üks sagedamini esinevaid kroonilisi haigusi enamikes Euroopa maades. Keskmine esinemissagedus on 3-5 uut juhtu 1000 elusalt sündinu kohta. Soomes esineb tsöliaakiat aga keskmiselt 1%-l elanikkonnast. Eestis on aastatel 1990-2000 tsöliaakiat diagnoositud 0,4 uut juhtu
· Äge vatsa atsidoos tekib korraga suure koguse, kergesti seeduva, süsivesikuterikka sööda söömisel, mille tulemusena areneb süsteemne dehüdratatsioon ja raske toksikoos. Kalduvus söötmise vigadest tekkiva piimhappelisele atsidoosile on siis, kui sööt sisaldab piimhappe prekursoreid. Ägeda vatsa atsidoosi põhjustab teraviljadest jahvatatud jõusööda liigne söötmine või juhtumid, kus lehm pääseb ketist lahti ja sööb iseseisvalt suuri koguseid teraviljajahu. Vatsa atsidoosi risk tekib ka suurte koguste peedi, õunte ja kartuli söötmisel. Vatsa atsidoosi tüsistustena tekib äge laminiit, sest vatsast imendub vereringesse histamiin, mis põhjustab sõraseina kapillaaride kokkutõmbumise. · Vähendavad atsidoosi esinemissagedust Pärmi eluskultuurid Naatriumbikarbonaat (söögisooda), Korall-lubi Magneesiumoksiid Laminiit · Laminiit ehk kabjajooksva ehk kabjanaha
· Vatsa võtavad mäletsejalistel seedimisest osa mikroorganismid, mis lõhustavad tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70% ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s .Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) 9. Lammaste karjatamine Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100% ulatuses lambafarmidest. Paljudes farmides on
mittestandardset toidunisu või mitmesuguseid jahutööstuse jääke. · Nisu energia- ja valgusisaldus on suuremad kui odral ja kaeral, MP = 91 g/kg ja VPB = -20 g/kg kuivaines. · Soomes soovitatakse jõusööta segada kuni 50% nisujahu. · Rukis jõusööda koostisosaks hästi ei sobi, suhteliselt madala söödaväärtuse ja halva maitse tõttu. · Pealegi sisaldab rukis veiste seede seisukohast ebasoovitavaid keemilisi ühendeid · Teraviljajahu kasutamisel jõusöödana tuleb olla tähelepanelik selle kvaliteedi suhtes, sest hallitanud vilja korral võib sellesse sattuda tugevaid mürke (aflatoksiine), mis põhjustavad lehmadel tõsiseid tervisehäireid. · Teraviljajahu kõrval on hakatud kasutama ka muljutud ja seejärel konserveeritud teravilja. · Konserveerimise eeliseks on suhteline odavus võrreldes traditsioonilise kuivatamisega.
tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70 % ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s.Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) Võimalikud näidisratsioonide variandid uttede söötmisel (sööda kogus kilogrammides ute kohta päevas)
· Head toitumustingimused tiinuse 1.kuul parandab embrüote elujõudu · Tiinuse keskel (2.ja 3. kuul) võib sööta madalama toiteväärtusega rohusöötasid, sest kehamassi ja toitumuse langus ca 0,5 palli ei tekita probleeme · Tiine ute söötmine · Tiinuse 4. ja 5. kuul peab ratsiooni toiteväärtust tõstma, sest loode kasvab viimasel 6 tiinusnädalal 2/3 sünnimassist · Ratsiooni vaja lisada teraviljajahu või jõusööta, et muuta ratsiooni energiarikkamaks · Vaid rohusöötadest koosnev ratsioon võib tekitada tervisehäireid (ketoos ehk kaksiktallehaigus, tupe väljalangemine) · Ratsioonide koostis sõltub põhisöötade kvaliteedist, toiteväärtusest · Tiine ute söötmine · Hea kvaliteediga heina või silo puhul piisab teraviljade söötmisest (kaer, oder või nende segu 250-350 g ute kohta) tiinuse viimasel 4 nädalal
seisma 48 tunniks) Pärast vaageldakse kui palju jäi seedumata ja siis "pannakse pärismakku". c. Indikaatormeetod d. In sacco vatsakotikese meetod. Riidekoti sisse pannakse 50 mg kuivsööta ja lastakse nööriga vatsa Söötade energeetiline hindamine 1) heinaekvivalent ja heinaühik 2) vilise ühik aluseks on jõusöödasegu (1/3 teraviljajahu, 1/3 õlikooki, 1/3 kliisid) 3) Wende analüüsiskeem ja seedekatsed 4) Seeduvate toitainete summa 5) Tärklisväärtus 6) Skandinaavia odrasöötühik 7) Rauasöötühik 8) Metaboliseeruv energia 23 KALAKASVATUSE ERIALA 9) Netoenergia Proteiini hindamine Proteiini iseenesest loomale vaja pole, looma vajab aminohappeid, millest sünteesida kehavalku.
annaabi.ee 
