Vesi pinnases Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul mõjutab pinnase omadusi ja käitumist pinnase poorides olev vesi. Vesi mõjub: Pinnase mahukaalu Tugevust Vundamendi vajumise ajalist kulgu. Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu Vee kõlmumine põhjustab külmakerkeid. Vesi võib pinnases liikuda ka kapilaarsel teel pindpinevuse mõjul; Kapilaartõusu kõrgus sõltub eelkõige pinnas terastikulisest koostisest ja pooride suuruse jaotusest; Vundamendi materjalid. Looduskivi Tehiskivi Betoon Raudbetoon Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi. Lintvundamendid. Postvundamendid Vaivundamendid Plaatvundamendid Lintvundamendid Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. Lintvundamente võib valmistada:
Savi ja liiv 3. Kuidas jaotatakse kivimeid veejuhtivuse alusel? Vettpidavad kivimid ja vettjuhtivad kivimid 4. Millest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand? pooride arvust ja suurusest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand 6. Millest sõltub massiivsete kivimite poorsus? Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 7. Miks määratakse kivimite ja setete terastikulist koostist? Kuna kivimite terastikulisest koostisest sõltuvad nii vee liikumise kiirus, kui ka veeand, siis on sageli vaja võimalikult täpselt kindlaks teha selliste kivimite terastikuline koostis (lõimis). 8. Mida loetakse kivimi täielikuks veemahtuvuseks? Täieliku veemahtuvuse puhul on kõik kivimi poorid täitunud veega 9. Mida loetakse vee kapillaarseks tõusuks kivimites, kui suur see võib olla? Kapillaarne veemahtuvus on kivimi omadus vett kinni hoida kapillaarpoorides. Mida
..C4; suurem nr, plastsem valguvuse määramine valguvuslaual(kaldlaud, 15 tõstmist ning mõõtmed risti kahes suunas); suurem nr, plastsem Isetiheneva betooni jaoks on eraldi katsed: J-ring; V-lehter ning L-Box katsed. Betoonisegu konsistentsi saab määrata veel Kelly kera abil( agregaat asetatakse vormi peale ning mõõdetakse läbitungivust betooni sisse). Konsistents sõltub ka: tsemendi liigist täitematerjali terastikulisest koostisest täitematerjali maksimaalsest terasuurusest täitematerjali kujust jämeda ja peene täitematerjali suhtest segus liiva peenusest liiva tolmu- ja savisisaldusest temperatuuri mõjust lisanditest 19. Betoonisegu etteantud konsistentsi saavutamiseks vajalikku vee kulu mõjutavad faktorid, betoonisegu konsistentsi muutumine ajas Aja jooksul betoonisegu konsistents väheneb, kuna betoon liigub plastsest olekust tahkesse
w – vundamendi välisseina paksus, m; λ – pinnase soojuserijuhtivus, W/(mK); Rf – põranda soojustakistus, (m2K)/W. Põranda ääreala mõju – ääreala soojustuse mõju arvestatakse külmasilla joonsoojus- läbivusega. Vertikaalne soojustus: Horisontaalne soojustus: Rn - täiendav soojustakistus ääreala soojustusest; dn – ääreala soojustuse paksus. Külmakerked – külmudes vee maht suureneb, mille tagajärjel pinnas kerkib. Külmakerked sõltuvad: pinnase liigist, terastikulisest koostisest; pinnasevee tasemest; kapillaartõusu kõrgusest; pinnase omdustest; väliskliimast; hoone omadustest. Pinnase külmakerke isolatsioon – Isolatsiooni kalle 1/20...1/10 hoonest eemale. Isolatsiooni kihi all 200mm killustiku- või kruusapadi. Isolatsioonikihi peale 100mm kruusa või liiva ning sellele 300mm pinnast. Isolatsioonmaterjali veeimavus peab olema väiksem kui 2%, kui see paiknev vundamendi välisküljel. 31. Mõisteid
heitmed, aherainekogumid, looduslikkust materjalist koosnevat täitepinnast loetakse looduslikuks pinnaseks Head ehitusaluse pinnased on kalju, paerähk, kruus, jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas. Halb pinnas on tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas, muld turvas, muda, mis tavaliselt püütakse eemaldada. 9 Pinnase külmakerkelisus sõltub pinnase terastikulisest koostisest, pinnase veesisaldusest, pinnasevee tasemest, kapillaartõusu kõrgusest, külmumissügavusest. Pinnase külmumissügavust mõjutavad väliskliima, pinnase omadused, eelkõige soojajuhtivus, hoone omadused, maapinna omadused (lumikatte paksus, taimestik maapinnal) Geoloogiline uuring - uuritava maaala andmed, töömetoodika - pinnase tüüp ja kihilisus, mahumass ja suhteline tihedus või tugevus - pinnasevee tase või poorivee profiil
(9,81 m/s2) ja märgamisnurk. Arvestades, et vee pindpinevus on 0,073 N/m ja märgamisnurk puhta klaasi puhul 0, on kapillaartõusu kõrgus meetrites toru läbimõõdu puhul millimeetrites 0,03/d. Pinnase poorid on enamasti küllalt peened, et vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta. Kuna pooride mõõted on sama suurusjärguga 8 kui teradel, siis on ilmselt tõusu kõrgus sõltuv terastikulisest koostisest. Kapillaartõusu ligikaudseks hindamiseks kasutatakse valemit Kus h on kapillaartõusu kõrgus mm, e on poorsustegur, d10efektiivdiameeter ja C empiiriliselt määratav tegur, mille suurus on enamasti vahemikus 10 kuni 50 mm . (LK 37, loeng 1) 2 On teada, et vee maht külmudes suureneb ligikaudu 9%. Seetõttu suureneb ka pinnase maht ja
Nihe toimub seal, kus kõige suuremad nihkepinged on saavutanud piirväärtuse. Nihketegevus sõltub peamiselt kahest tegurist: 1.pinnaseosakeste omavahelisest hõõrdumisest; 2.pinnaseosakeste kohesioonist ehk nidususest. Vastupanu, mis takistab seejuures osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Nidusus sõltub eelkõige molekulaarjõududest pinnaseosakeste vahel, pinnase mineraloogilisest koostisest, veesisaldusest ja terastikulisest koostisest. Hõõrdumine pinnaseosakeste vahel sõltub osakeste karedusest ja kokkusuruvast jõust. Tasapinnaline nihe Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks
Sellega võib kaasneda pinnase struktuuri rikkumine ja naaberhoonete täiendav vajumine. Enamasti on vajalik sulundseinte rajamine. Agressiivse pinnasevee korral on vajalik konstruktsioonide kaitsmine. Allapoole pinnasevee taset ulatuva keldri puhul on vajalik hüdroisolatsioon või veetaseme püsiv alandamine. Kõik see suurendab ehitise maksumust ja pikendab ehitamise aega. 4.3.4 Pinnase külmumise arvestamine Pinnase külmakerkeoht sõltub väga paljudest teguritest: - pinnase terastikulisest koostisest, - veesisaldusest, - kapillaartõusu kõrgusest, - pinnasevee tasemest, - külmumissügavusest, Külmakerke suurust mõjutab suhteliselt vähe vee jäätumisel tekkiv mahu 9 protsendine suurenemine. Näiteks 100 0,5 m paksuse veega küllastunud kesktiheda 80
kus Ts on pindpinevus (N/m), r toru raadius (m), w vee tihedus (kg/m3), raskuskiirendus (9,81 m/s2) ja märgamisnurk. Arvestades, et vee pindpinevus on 0,073 N/m ja märgamisnurk puhta klaasi puhul 0°, on kapillaartõusu kõrgus meetrites toru läbimõõdu puhul millimeetrites 0,03/d. Pinnase poorid on enamasti küllalt peened, et vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta. Kuna pooride mõõted on sama suurusjärguga kui teradel, siis on ilmselt tõusu kõrgus sõltuv terastikulisest koostisest. Kapillaartõusu ligikaudseks hindamiseks kasutatakse valemit C h= , (3.13) e d10 kus h on kapillaartõusu kõrgus mm, e on poorsustegur, d10 efektiivdiameeter ja C empiiriliselt määratav tegur, mille suurus on enamasti vahemikus 10 kuni 50 mm2. Pinnaste poorid ei ole ühtlase läbimõõduga
Külmudes vee maht suureneb, mistõttu suureneb ka pinnase maht. See põhjustab külmakerkeid. 3...4cm meetri paksuse külmuva pinnasekihi kohta. Külmakerked ja ebaühtlased vajumised võivad enesega kaasa tuua vundamentide pragunemist. Kõige külmakerkeohtlikumad liiva ja savi vahepealsed pinnased ehk möllpinnased. Pinnase külmakerkelisus sõltub: 24 Pinnase terastikulisest koostisest Pinnase veesisaldusest Pinnasevee tasemest Kapillaartõusu kõrgusest Külmumissügavusest. Pinnasekülmumissügavust mõjutavad Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Isolatsiooniplaatide kalle 1/20...1/10 hoonest eemale, isolatsioonikihi all 200mm
Kuna pooride mõõtmed on sedimentatsiooni käigus tekkinud osakeste vahelistest sidemetest. Nende 1.3.2 ERIMASS (pinnaseosakeste mahumass mahuühikus) s s= gt / sama suurusjärguga kui teradel , siis on tõenäoliselt tõusu kõrgus sõltuv sidemete rikkumine pinnasproovi võtmisel ja teimimisel moonutab oluliselt Vt (kg/m3), kus Vt-terade maht, gt-terade mass. Kvartsi mahumass 2660- terastikulisest koostisest. Kuna pinnase poorid ei ole ühtlase läbimõõduga, võib pinnase mehaanilisi omadusi. Terzaghi - efektiiv- ja neutraalpingete 2670, savimineraalidel 2700-2850 kg/m3. Juhul kui pinnases leidub teisi vesi sellises torus tõusta ainult esimese laienduseni. Teatud kõrguseni üle kontseptsioon ja konsolidatsiooniteooria. ISSMGE - alates 1992 aastast on mineraale või orgaanikat, tuleb osakeste mahumass määrata katseliselt
kus Ts on pindpinevus (N/m), r toru raadius (m), w vee tihedus (kg/m3), raskuskiirendus (9,81 m/s2) ja märgamisnurk. Arvestades, et vee pindpinevus on 0,073 N/m ja märgamisnurk puhta klaasi puhul 0°, on kapillaartõusu kõrgus meetrites toru läbimõõdu puhul millimeetrites 0,03/d. Pinnase poorid on enamasti küllalt peened, et vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta. Kuna pooride mõõted on sama suurusjärguga kui teradel, siis on ilmselt tõusu kõrgus sõltuv terastikulisest koostisest. Kapillaartõusu ligikaudseks hindamiseks kasutatakse valemit C h= , (3.13) e d10 kus h on kapillaartõusu kõrgus mm, e on poorsustegur, d10 efektiivdiameeter ja C empiiriliselt
annaabi.ee 
