· Tekkisid uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid. · Esimesed metallrajatised olid sillad. Esimesed malmsillad ehitati Inglismaal. ( 1779.a. Coalbrookdale 30,4 m pikkune kaarsild üle Severni jôe; Sunderlandi 72 m sild üle Weari jôe). Sillad · 1825.a. avati Inglismaal esimene raudteeliin Stocton-Darlington. · 1830. alates algas raudteevõrgu väljaehitamine ja järgneva tel aastatel ehitati arvukalt raudteesildu, millest hilisemad olid juba terassillad. · Metalli omaduste uurimine, arvututeooria arenemine, tarindusviiside täiustumine lubas inseneridel hakata rajama suure sildeavaga sildasid. · 1850.a. rajati Britannia sild üle Menai väina. Selle talasilla kogupikkus oli 350m. (insenerid W.Fairbain ja R.Stephenson). · 1873-91.a. rajati Shotimaal algupärase konsoolsôrestikuga · Forthi sild; kolme 521m laiuse avaga ja kogupikkusega 2528 m, sõidutee kõrgus merepinnast oli 46m.
20.sajandi alguses (pärast esimese maailmasõda) arhitektid loobusdi ajaloolistes stiilides ornamentaalsetest kaunistutest. 20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud Kristallpalee koosnes peaaegu ainult klaasist ja rauast ning mahutas endasse ka suured pargipuud, mis kasvasid ehituseks planeeritud kohal. Üllatusi pakkus ka 1889. aasta Pariisi
o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane niinimetatud manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Rahvast kutsuti üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult kõige selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futurism kujutavas kunstis Futuristid taotlesid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Päris õigusega pidid futuristid uue ajastu oluliseks osaks elutempo kiirust, liikumist
itaaliakeelsest sõnast futuro, mis tähendab tulevikku. Noored kunstnikud, olles tüdinud oma maal üha kestvast minevikukunsti jumaldamisest, püüdsid luua uut, ,,tuleviku kunsti", nagu nad ütlesid. Nad avaldasid oma seisukohti nn. futuristlikes manifestides, kutsudes üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Üldiselt võttes tõid futuristid eredalt esile tegelikkuse tähtsa, alalõpmata inimest ja kunsti võluva iseärasuse liikumise. Maalijate püüdlused kujutada kehade liikumist ja liikumise ideed ennast pole uued. Juba renessansiaja kunstnik Leonardo da Vinci,
Vabastada kaasaegsed ehitised hilisematest lisanditest, otsis geomeetrilistest põhivormidest visuaalset võrdkuju reaalsuse mõistetele. Futurism on kubismi sugulasnähtus Itaalias. Itaalia ühtne rahvusriik 19.saj lõpul, provintsides poolfeodaalsed traditsioonid, terav vastuolu uue elulaadiga, mis tormiliselt arenes tööstuslinnades. Futurismi esindajaid, noori kunstnikke vaimustasid teaduse edusammud, tehnika areng – raudteevõrgud, ookeaniaurikud, lennumasinad, terassillad, autod, suurlinnad. Nad paigutasid samale maalile üheaegselt toimuvaid erinevaid liikumisi, mis väljendas elutempo kiirust, liikumist. Eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnitsistlikku ühiskonda, kaasaegset suurlinna. Liikumise eestvedaja Filippo Tommaso Marinetti (1876- 1944), kelle algatusel avaldati rida manifeste, hiljem läks kaasa Mussolini režiimiga. Esmakordselt eksponeeriti töid Milaanos 1911
· Verstapostid · Teekattemärgistus TEEDELIIGID: · Jalgrada · Ratsarada · Rööbastee · Tolmava kattega tee · Tolmuvaba kattega tee · Kivitee · Asfalttee (1801. aastal leiutati) SILDADE LIIGID: KONSTRUKTSIOONI JÄRGI: · Talasillad · Konsoolsillad · Rippsillad · Kaarsillad · Vantsillad MATERJALI JÄRGI: · Puitsillad · Kivisillad · Malmsillad · Terassillad · Raudbetoonsillad SILDADE ARENGULUGU · Esimesed suuremad sillad Eufrati, Tigrise ja Niiluse jõgedel. · Roomlaste Pont du Gard kiviplokkidest sild Rhone lisajõel 41-54 a. · 1779. a esimene raudsild Severni jõel Inglismaal. · Sillad tänapäeval: Akashi Kaikyo (1998) kõrgeim 283 m, Suure Belti sild (1998) 6,8 km pikk. TUNNELITE ARENGULUGU · Esimesed arvatavasti Babüloonias. · Samose saare veetunnel (Roomlaste). · 1679
Sillaehitus on kallis ja raha leidmiseks lisati inimestele igasuguseid koormamisi. Tänini on alles vanim Prantsusmaa sild 17 saj. Pont Neuf. 1716 asutatakse teedeinseneride korpus tänu millele Prantsusmaa sillaehitus püsib kaua esimeste seas. 1747 organiseeritakse Prantsusmaal esimene spetsiaalne inseneriteadust õpetav kool maailmas (vilistlane Eiffel). 9. Metallsildade areng mis ja millal hoogustas nende arengut. Esimene metallsild. Kuulsamad terassillad Insenerihariduse arenemisega 18 saj. Prantsusmaal alustati ka metallkonstruktsioonist sildade kavandamist. Esimene projekt olevat olnud 1719 Prantsusmaal, kui ei teostunud kalliduse tõttu. Terassõrestike töötamist harjutati alguses puidust sõrestikega. Esimene Coaldbrookdale`i malmsild ehitati Inglismaal 1779 Severni jõel 5 kaarega ja 30,4m avaga kaarsild. Ühendused olid poltliidetega. Esimene malmsild Saksamaal 1796. Ameerikas hakati metalli kasutama rippsildadel.
Külmpainutatud profiilid ja profiilplekk - osa 1.4: Roostevabast terasest konstruktsioonide projekteerimine - osa 1.5: Teraskonstruktsioonid. Lisanõuded põiksuunas koormamata tasapinnaliste plaatkonstruktsioonide projekteerimiseks - osa 1.6: Lisanõuded teraskoorikute projekteerimiseks - osa 1.7: Lisanõuded põiksuunas koormatud tasapinnaliste terasest plaatkonstruktsioonide projekteerimiseks - osa 2: Terassillad - osa 3.1: Tornid ja mastid (valmib 2000. a.) - osa 3.2: Teraskorstnad - osa 4.1: Terassilod ja -punkrid - osa 4.2: Reservuaarid ja mahutid - osa 4.3: Terastorustikud - osa 5: Terasvaiad - osa 6: Kraanade tugikonstruktsioonid (kraanatalad?) - osa 7: Mereehitiste teraskonstruktsioonid - osa 8: Põllumajandusehitiste teraskonstruktsioonid Kursiivkirkas toodud normid ei ole veel avaldatud. Püstkirjas toodud
Seejärel (õigemini selleks ajaks) tuleb võtta kasutusele uued Eurokoodeksid. Eurokoodeks 3 ,,Teraskonstruktsioonide projekteerimine" Eurokoodeks 3 ,,Teraskonstruktsioonide projekteerimine" koosneb järgmistest osadest: EN 1993-1 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Üldeeskirjad ja eeskirjad hoonete jaoks. (Meie kursuses olulisim!) EN 1993-2 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Terassillad. EN 1993-3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Tornid, mastid ja korstnad. EN 1993-4 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Silod, reservuaarid ja torustikud. EN 1993-5 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Vaiad. EN 1993-6 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Kraanade kandekonstruktsioonid. Osades EN 1993-2 ... EN 1993-6 viidatakse osa 1 üldeeskirjadele. Osade EN 1993-2 ... EN 1993- 6 eeskirjad täiendavad EN 1993-1 üldeeskirju.
annaabi.ee 
