Kunstiteraapia psühhiaatrias V. Karkou ja P. Sanderson defineerivad oma raamatus ,,Arts Therapies" kunstiteraapiat kui uute seoste, uute suhete ja tähenduste avastamist turvalises ja eelarvamustevabas keskkonnas, mis võimaldab kliendil leida alternatiive elus ja teistega suhtlemise võimalusi. Kunstiterapeudi roll selles on luua alus protsessi alustamisele ja toetada jätkamist. Kunstiteraapia mõjutab inimest tervikuna, kaasates sensomotoorikat, taju, kognitiivset, emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja vaimset aspekti. Areng kunsti läbi on isiksuse areng tervikuna. Kunstiteraapiat hinnatakse kui tervendavat potentsiaali omavat tegevust, mis võib mõjuda elumuutust vallandava kogemusena. Osteri (2004) järgi annab kunstiteraapia võimaluse sekkuda pehmelt, mitte konfronteerival moel, annab võimaluse probleeme visualiseerida tuua nähtavaks, eksternaliseerida vaadata probleemidele kõrvalt, annab võimaluse fokuseerida teema arutlusel...
muusikalisi oskuseid. [5] 1.2 Kuidas toimib muusikateraapia? Muusikateraapia näol on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad vähemalt kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ning muusika. Antud teraapias kasutatakse muusika poolt esilekutsutavaid reaktsioone, et kaasata klient sügavasse ning aktiivsesse emotsionaalsesse protsessi, mis omakorda on suunatud terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks. Muusikateraapia seansi pikkuseks on tavaliselt 1- 1,5 tundi. Teraapiaprotsessi kogupikkus sõltub ennekõike kliendist. Kui motiveeritud on klient tulemuse saavutamisel ning kui raske ja/või laialdane on kliendi probleem. Olenevalt asjaoludest või teraapia kesta mõnest kuust kuni mitmete aastateni.[4] Muusikateraapias on muusikal keskne roll. Et panna teraapia toimima, peab klient olema ka ise aktiivne. Lihtsalt unelemisest ja ootamisest ei piisa. Tihti annab terapeut kliendile mõne eesmärgi, milleni jõuda või ülesande, mida kuulamise ajal täita
Paljud psühholoogid alustavad õppejõuna ja pole praktikat, aga tal on kõik etapid läbitud. Elu lõpul, 87ndal külastab Moskva riiklikku ülikooli (NL aeg). Tema on liberaalne ja vabameelne. Vabaduseidee ja valikute toetajana võetakse teda vastu kui jumalat. Põhitoes ongi see kliendikeskne... seal ütleb välja uudsed käsitlused nii isiksuse kui teraapia kohta. Kliendikeskne teraapia- pöörab vana traditsioonilise suhte vastupidideks. Enne oli nii, et terapeut juhib teraapiaprotsessi ja klienti (küsimuste jms). Temal aga klient määrab suuna, tempo jms, terapeudi ülesanne on sellega kaasa minna, ei tohi olla direktiivne ja suruv oma ideedega. Inimesel saab alguse eneseteostus, mis tema meelest kaasasündinud tung, paratamatu osa inimese iseloomus. Elu mõte on pidev isiksuseareng. Nt tammetõru- võib kasvada suureks tammeks, kui viljakas mullas. Et ka inimene võib areneda heaks jms, kui saab korralikult areneda. Inimene väärtustab
Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid
Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid
isiklikke vajadusi, julgustab väljendama oma emotsionaalseid probleeme, stimuleerib loovust, soodustab killustunud minapildi ühendamist uueks tervikuks. Muusikaline improvisatsioon või muusika eesmärgistatud kuulamine nõuavad patsiendilt enesekohaste otsuste langetamist, mis teeb temast aktiivse osaleja raviprotsessis ja välistab ravi passiivse vastuvõtja rolli. Teraapias rakendatavad muusikalised dialoogid lisavad kindlustunnet ja soodustavad suhtlemist ka väljaspool teraapiaprotsessi. Muusika toob leevendust haiglaravile sattunud lastele. Uuringud on näidanud, et operatsioonieelsed muusikateraapiaseansid vähendavad oluliselt laste ärevust ja protseduuride ebamugavust, vastsündinute puhul soodustab muusika lõõgastumist ja uinumist. Muusika mõjub valuvaigistajana, muusikaga saab juhtida liigutuste kiirust, stimuleerida aktiivsust või soodustada lõõgastumist, mis teeb füsioterapeudi ja patsiendi koostöö lihtsamaks ning toimib positiivselt mõlema meeleolule
Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid
Ühe elustiili osana inimene loob alati kujutluse iseendast ja maailmast. Näiteks kui nurgas on lõngakera, tuba on pime ja ma kardan, et seal on madu, siis ei ole oluline, kas seal on tegelikult madu või mitte, sest tunne on tõeline. Inimese ettekujutus maailmast on märksa tugevam kui reaalsus ise. Selle pärast ütleb Adler, et tihtipeale meil ei ole võimalik reaalsust muuta, kuid me võime alati proovida muuta seda ettekujutust reaalsusest. See on selline teraapiaprotsessi põhiidee. Oma suhtumist saab muuta. Elustiili ja elu eesmärkide kujunemist peab Adler loominguliseks protsessiks. Inimene ühtedest tegevustest hoidub, teisi ta valib. Inimestel on tähtis valikute küsimus. Nende valikute kaudu me nagu loome iseennast kui isiksust. Adler ütleb, et isiksuse kujunemine ongi loov protsess. Me oleme ühteaegu nii kunstnikud kui ka kunstiteosed. ???Sotsiaalne huvi / ühiskondlikkuse tunne Sellest hakkab Adler rääkima oma elu lõpul. Selle all peab ta
annaabi.ee 
