täielikult ümber kogu senise mõisa- ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said nüüd asuda oma majapidamise korraldamisele. See arendas inimestes majanduslikku arukust ja rahaga ringi käimist. Inimesed otsisid võimalust suurema kasu teenimiseks ja maid hakati otstarbekamalt kasutama, mis võimaldas ka renditalude kruntiajamise mõisnike poolt. Kui talupoegadel kujunes piisavalt raha siis nad sait talud ka päriseks osta. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel töötama palgatöölised e mõisamoonakad. Muretseti paremaid põllutööriistu ja hakati tegema maaparandustöid, põldude väetamist ja sordiaretust. Eestimaal võeti sarnased seadused vastu 1856. a. Hiljem keelati ka mõisnike kodukariõigus ja tuli lõpetata talude rentimine teotöö eest. 1866. Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Talude päriseks ostmine: Seaduse kohaselt said mõisnikud müüa maad ükskõik millisele talupojale päriseks
Tehti ühe eesmärgiga, kõige olulisem asi, mida nende seadustega lubati eestlastel talusid päriseks osta. Märgi punktide kaupa, mida kehtestati Liivimaal 1849. ja Eestimaal 1856. aasta talurahvaseadustega. Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile Hakkas toimuma maade kruntiajamine. Eestlastel lubati talusid päriseks osta Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised mõisamoonakad. Mõisnikud olid nõus talude päriseks müümisega seetõttu, et neil oli vaja raha saada. Mõisahäärberid nõudsid mõisnikelt suuri kulutusi ning neil ei olnud selleks piisavalt raha. Teotöö ei olnud enam otstarbekas. Mõisnikud pidid moonakatele ehitama elumajad. Need olid tavaliselt piklikud majad, mis jaotati korteriteks. Ehitati tavaliselt piisavalt lähedale, aga samas piisavalt kaugele mõisadest.
maad. Üle 60 000 inimese vahetas usku. Kui saadi teada,et maad ei saa taheti luteri usku tagasi minna,kuid ei saanud 6)Uuendused Eesti ühiskonnas 19sajandi keskel *Uued talurahvaseadused - Majanduslikde raskuste pärast vaatati talurahva seadused üle.Otsustati teorendi asemele raharent,palgatööliste ksutamine,talude päriseksostmine.Uus Liivimaa talurahvaseadus tegi ümber kogu sennise mõisa-&talumaj,enamustele see meeldis.Mõisas tulis teoorjade asemele palgatöölised-mõisamoonakad.Eestis võeti kasutusele 1856a talurahvas vabanes mõisnike alt ning võisid asuda oma tahte teostamisele *Talude päriseksostmine: Lõuna - Eestis sai alguse see.Hinna&kellele müüa otsustas mõisinik.Raha talu väljaostmiseks saadi linakasvatusest.15-20a hiljem levis see P-E.Seal saadi raha kartulikasvatusest *Laevaehitus&meresõit-19s2poolel oli Eestis laevanduse tõusuaeg.Peamised laevaehituskeskused oli Häädemeestes&Lahemaal
Et otstarbekamalt maad kasutada, viisid mõisnikud läbi renditalude kruntiajamise, mis kaotas senise talupõldude tükeldatuse. Raharendile üleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui mõisnikule. Talupojale: 1) vabanes tööst mõisapõllul ja sai kogu tähelepanu suunata oma põllu harimisele 2) talupoeg õppis majandama ja harjus turusuhetega 3) talupojal kogunes raha, mis võimaldas talu päriseks osta. Mõisnikule: 1) mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle tööviljakus oli suurem 2) mõisa sissetulekud kasvasid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi, taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas 1850-ndail aastail. 1853. aastal müüs Abja mõisnik päriseks kahe küla talud. Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860. aastate lõpul 70-ndate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetulekuallikaks sai linakasvatus. Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks
1849.a Liivimaa: 1849 a. Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised-mõisamoonakad. 1856.a. Eestimaa: Sama mis üleval. 1865.a. Saaremaa: Sama mis üleval. 1863: Sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. 1865: Keelati mõisnike kodukariõigus 1866: Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus.
sajandi keskel (153-157) : 1849.Liivimaa- Korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised: mõisamoonakad. 1856.Eestimaa - sarnased talurahvaseadused Eestimaal. Söörömöö talurahvaseadused - 1865. a, sarnased eelnevatega. 1863- sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. 1865 - keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt
Otsest seaduslikku mõju ülestõusul ei olnudki, kuid on vaieldud, et pärisorjus 14.sajandi lõpus ja 15.sajandil hakkas kaduma. Pärisorjus kadus migratsiooni tulemusena. Asuti ümber teiste mõisate maadele, kus neid võeti hästi vastu ja kus nad enam teotööd ei pidanud tegema. Mõisad hakkavad üle minema rendikohtadele ja renditulule. 15.sajandil on mõisnikud veel taga ajanud oma kadunud pärisorje, reaalselt saadi järjest vähem tagasi. On veel säilinud nimekirjad oma pagenud teoorjade kohta. Pärisorjus suri ise välja. On allikatest leitud, et viimane pärisori suri 1630ndatel aastatel. 17.sajandi alguseks oli sisuliselt mindud üle tavarendile. 16.sajandil oli Inglismaa talurahvas jõudnud jõukamale järjele võrreldes mandri-euroopa talurahvaga, eriti Prantsusmaaga, kus talurahvas oli väga vaene. 16. sajandiks kujunenud talupoegade maa- ja rendisuhted: Freeholders – ida-Inglismaa aladel neid palju. Olid oma maa omanikud, valdajad. Võisid müüa, päranda, osta
Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised- mõisamoonakad. *1856. a Eestimaa- Sellel aastal võeti sarnased talurahvaseadused liivimaaga vastu Eestimaal. *Saaremaa talurahvaseadused- Need võeti vastu 1865. aastal ja olid sarnased eelnevatega. *1863- sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. *1865- keelati mõisnike kodukariõigus
annaabi.ee 
