Prantsusmaalt võib nimetada näiteks Notre-Dame-la-Grande´i kiriku Poitiers´s, mille fassaad on kaunistatud inimfiguuride ja ülevoolavalt rikkaliku ornamentigaga. Saksamaal on aga väga tuntud pronksikunsti teos nn Kristuse sammas Hildesheimi toomkirikus-tohutu küünlajalg, mille tüvest ümbritsevad spiraalina 28 kujutist Kristuse elust. Gooti ajastul saavutab võrratu täiuslikkuse prantsuse plastika. Prantsuse katedraalides on skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osade sümboolikaga: idaosas asetsev altar oli pühendatud Kristusele, transepti lõunafassaad Uuele Testamendile, põhjafassaad Vanale Testamendile. Läänes asuvale peafassaadile asetati viimse kohtupäeva teemad. Gooti skulptuuri lähtekohaks on Chartres´i katedraali läänefassaadi portaalid, nn Portail Royal ehk kuninglik värav. Chartres´is esinev stiil levis XII saj. Teisel poolel üle kogu Prantsusmaa. Romaani ja gooti ajastu maalikunst
"Kõik on hea, mis tuleb Looja käest". Kui jumal käsiks inimese kirgi hävitada, siis räägiks ta enesele vastu, sest ta ise on nad inimese südamesse istutanud. Psühholoogilise looduse mõiste Selle leiab Rousseau enesevaatluse teel. Pedagoogilised vaated Looduslooline looduse mõiste on aluseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Loodusloolisele ja teoloogilisele loodusolukorrale on ühine see asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Loodusloolises on küll ka lihtsus, kuid mitte "majesteetlik" lihtsus. Primitiivne inimene elab täielikku instinktielu. Pedagoogilised vaated Arenemismõte Rousseaule võlgneme tänu ühe saladuse ilmutamise eest, mis meile tänapäeval on saanud väga omaseks. Igal astmel, igal vanusel, igal eal on omapärane täius, oma küpsus, mis
elu koos Jumalaga võimaldab usk Kristusesse, mitte inimese enda kõlbelised või usulised püüded. Usuküsimusi käsitledes sattus ta vastuollu teoloogidega ning tekkisid vaidlused. Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük, mille vastu ta teravalt välja astus, nimetades valelikuks lootust 5 nende kaudu õndsaks saada. Luther kutsus avalikkust teoloogilisele debatile indulgentside müügi üle, kinnitades ööl vastu kõigi pühakute päeva, 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki pattu, vaid ainult kinnitada Jumala andestust. Trükkalid levitasid teeside koopiaid ilma Lutheri teadmata ning mõne nädala pärast tunti uuendusmeelset Lutherit juba kõikjal. Indulgentside asi, millest kogu reformatsioon algas, oli tugeva rahvusliku värvinguga
· Saksa telliskiviarhitektuuri tippsaavutus · Eeskujuks paavstide loss Avignonis Linnakindlustused · Kesksel kohal väravatornid o Holstentor Lübeckis o Il. Gooti kujutav kunst Prantsusmaal. · Skulptuur o Plastika saavutab võrratu täiuse o Katedraalides skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osadega o Skulptorid hülgavad romaani traditsioonid, lähevad vabasse loodusesse inspiratsiooni otsima o Kulunud akantuselehe asemel hakatakse ehitisi kaunistama naturalistliku taimeornamendiga o Pikkamööda hakkab reljeefist arenema vabaplastika o Ikonograafilise programmi laienemine Kivisse raiutud piibel
Mida lihtsam on teaduse uurimisobjekt, seda kiirem on selle arengukäik. Kuus positiivset teadust, astmeliselt liikudes edasi: 5) 1.Matemaatika 2.Astronoomia 3.Füüsika 4.Keemia 5.Bioloogia 6.Sotsioloogia Iga järgneva jaoks on vaja eelneva teadmisi. 1. lihtsam 6. kõige keerulisem. Mida keerulisema poole, seeda aeglasem on areng olnud. Paljud teadused polegi veel jõudnud positiivsesse staadiumisse nt psühholoogia. Ka ühiskonna areng tugineb kolmele mõtlemistasandile. Teoloogilisele vastab feodaalne ühiskond (Jumal pannud valitsejaks), Prantsuse revolutsioon tõi kaasa metafüüsika võidu teoloogia üle ning positivism keskendub teadlaste kainele mõistusele, riiki peaks juhtima praktiliste elualade inimesed e majandusinimesed. Üksikisik peab end allutama ühiskonna üldisele suunale/tahtele. Kõikehõlmavat vabadust ei saa olla, sest kui me ei talu kõike lubavust teaduses nt 1+1 2 ei võrdu õun, siis ei talu seda ka ühiskonnas
- see on inimese staatuse ja inimeksistentsi lahutamatu osa. Religioosse ilmavaatega inimesed kaitsevad elu pühaduse kontseptsiooni selle alusel, et elu on oma olemuselt jumalik. Kuid ka looja olemasolu eitajad võivad eutanaasiasse sama rangelt suhtuda. Pole sugugi raske konstrueerida utilitaarseid argumente toetamaks arvamust, et kui lubatakse elu võtmist, siis mõjuks see suuremale osale ühiskonnast destruktiivselt (1., lk 139). Eelpool kirjeldatud eetilisele ja teoloogilisele vastuolule tuleb Sootaki arvates lahendust leida teoloogilise ja eetilise aspekti kompromissis - kui me tunnistamegi, et inimese elu on Jumala käsutada, siis toimub see a) osaliselt looduslike, bioloogiliste protsesside kaudu ja b) teisalt inimese mõistusliku vabaduse vahendusel. Seega peab inimene ise lahendama järgmised küsimused: 1 otsustama ise oma elu üle, 2 nõudma oma surma teistelt, 3 jätta oma surm teiste otsustada (2., lk 24). EUTANAASIA MÕISTE
3.Teaduslik ehk positiivne - inimene uurib ja võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi. Samasuguse kolmikarengu teeb läbi ka iga üksikinimene. On 6 positiivset teadust: 1)matemaatika; 2)astronoomia; 3)füüsika; 4)keemia; 5)bioloogia; 6)sotsioloogia. Iga järgmine teadus eeldab eelmist ja iga järgmise teaduse uurimisala muutub keerulisemaks. Areng on olnud kiireim matemaatikas ja aeglaseim sotsioloogias. Igale mõtlemise tasandile vastab teatud ühiskonnatüüp - teoloogilisele tasandile vastab usk jumalikku õigusesse, valitsemisvorm on feodalism. Praktiline valitsus koosneb majandusinimeste kogust: pankurid, ärimehed, vabrikandid ja maaomanikud. Põhimõte: "Armastus kui printsiip, kord kui alus, edu kui eesmärk". POSITIVISM INGLISMAAL Siin on suur mõju Comte'i filosoofial. Inglastel oli vastumeelsus metafüüsikale. Inglismaal oli tol ajal suhteliselt liberaalne konstitutsioon.
ähendab ühtlasi, et tuleb eitada ka looduslike objektide võimet toimida iseenesest tähenduslike, transtsendentaalsete märkidena Kui aga loodust ei saa enam kontseptualiseerida selle koostisosade sümboolsete tähenduste alusel, siis tuleb see taaskorrastada mingil muul viisil Nõnda ongi Looduse Raamat oma varauusaegsete tõlgendajate jaoks tähenduslik hoopis tänu oma taksonoomilisele või matemaatilisele korrastatusele. Ning selle religioosne tähendus taandub üheleainsale teoloogilisele printsiibile looduse jumaliku korrastatuse printsiibile (ingl design) Uusaegse teaduse teke võlgneb suuresti tänu reformatsioonile, kuna just selle kaudu vabanesid loodusobjektid oma rollist Piibli eksegeesimisel Selles uues situatsioonis ei ole 21 loodusobjektidelenam seesmist, sümboolset tähenduslikkust, mida siis nt Piibli kaudu avada. Seega muutub mõttekaks ka loodusobjektide vahetu uurimine ja printsiip "oma silm on kuningas"
annaabi.ee 
