Keskkõrv: õhuga täidetud õõs-trummiõõs, milles 3 kuulmeluud: vasar(trummikilega koos, ühendatud alasiga), alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid moodustusi- keelenäsasid. Nende tipus ja külgedel mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles tunderakud e retseptorid
Kuulmetõri kaudu vahetub trummiõõne õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. Seetõttu tuleb plahvatuste jmt tugevate helide korral suu lahti hoida. Osa inimesi tajub lennuki maandumisel ja õhku tõusmisel välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele (kõrvad lähevad lukku). Nendel soovitatakse sageli neelatada. Sisekõrv on lisaks kuulmiselundile ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokujuline luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid. Helilained panevad vedeliku võnkuma. Need võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. mööda närve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusse. Inimene säilitab tasakaalu silmade, sisekõrva ja kehas leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, milles on vedelik. Keha asendi
Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse
VÄLISKÕRV · Kõrvalest koondab väliskk helid ja suunab kuulmekäiku. · Väline kuulmekäik algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane.
kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse
(Väliskõrv) Trummikile õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas.
Alasi seotud jalusega, see toetub esikuakent katvale membraanile,selle taga algab sisekõrv.Keskkõrvast algab ligikaudu 3-4cm pikkune kitsas kanal,kuulmekõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühneduses välisõhuga. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Sisekõrvas õhku ei ole,erinevalt välis ja keskkõrvast Sisekõrva kuulmiselund on tigu-teokujuline luustunud spiraal. Selles vedelikuga täidetud kanalid, membraanidega erldatud. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega, tipuosas teol on pikemad, all kümme korda lühemad. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõik ja kotike on poolringkanalitega seotud kotikujulised moodustised,karvaste meelerakudega. Seal on sültjas aine, kristallid, liiguvad vastavalt pea liikumisele
Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv 0 Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained need panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole - teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid - need omakorda kuulmisrakkude kiud - helivõnked muutuvad närviimpulssideks - kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. Helilained
(Väliskõrv) Trummikile õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas.
asuvad pihusti peas. Otsevoolu mehaniline pihusti on toodud joonisel 34 positsioonil "a". Ka tsentrifugaal judude abil saab toimuda, kui juhtida see ktus pletisse tangentsiaalselt (vaata skeem "b"). Ja kolmas pihustite tp on rotatsioo pihustid (joonis "c"). Pihustatava keskonnana kasutatakse, mille abil toimub pihustmina kasutakse kas hku vi veeauru. "D" on pihustamine kas hu vi veeauru kineetilise energia arvel. Teine variant on, kus on teokujuline karp. Kombineeritud pihusti. Positsioonil (joonis 35 lk.5) "a" on nidatud mehaanline pihusti. Poisitisoonil "b" siseneb masuut ja sealt tuleb hk vi aur. hk vi aur siseneb dsi (kinenendu ossa), hk vi auri kiirus liigub. Kui liigub avadest tekkib hredus. Suunatakse ktusesse koos pirmaar huga ja pleti sees toimub primaar hu ja tolmu segunemine lejnud hk ka (sekundaarhk) antakse siis pletisse erinkanatlise kaudu. Igal katlal on omaette ssteem. Trummelkuul veskitega
annaabi.ee 
