ala kolme kuninga vahel: 1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma sissetulekuid suurendada ja viib läbi reduktsiooni ehk riigistab mõisnike maa.
Liivi sõja järel jagunes Eesti ja Läti mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. 1645. aastaks oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all. Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400 000 inimest, suurem osa neist olid talupojad. Rahvaarvu kahanemine mõjutas ka majanudselu. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem ja rohkem. Teokohustused omandasid järjest suurema tähtsuse. Vältimaks tööjõu kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, et kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale, kus teokoormisi polnud või olid need märgatavalt väiksemad. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning enda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba. Aadlikud ühinesid rüütelkondadesse
Madalamasse kihti kuulusid sulased ja teenijad ning kõige madalamasse träälid ehk orjad. Träälideks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärast vallutust kahjuks talupoja seisund ei paranenud sugugi. Nimelt 15. sajandi teisest poolest tekkis arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Seega kujunes välja sunnismaisus. Kasvasid teokohustused, kadus liikumisvabadus, suurenesid ka nõutavad maksud. Kujunes välja pärisorjus. Üldiselt arvan, et eesti talupoegadel on läbi aegade väga raske olnud. Komplikatsioone tekitab juba meie kliima, mis ei lase väga viljakalt saagil kasvada. Küll aga on siin elus alati negatiivsete külgede kõrval ka positiivseid külgi. Kui meid poleks vahepeal vallutatud, mine tea, äkki oleksime ikka veel kirjaoskamatu ja muust maailmast suhteliselt võõrandatud rahvas?
sõjateenistus Keskaja teisel poolel talupoegade seisund halvenes: juurdus arusaam, et talupoeg ei ole mitte isiklikult vaba, vaid kuulub selle maalapi külge, mida ta harib, s.t. kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti rida kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata ima isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. Suurenesid teokohustused ja maksud (10%-ilt 25%-le). Talupoegadelt võeti relvakandmisõigus. Kujunes välja pärisorjus. 3. Esitage näiteid ristiusu möjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: Haridus ja kirjasõna: Kerjusmungaordud pöörasid tähelepanu rahva usulisele harimisele ning rahvuskeelele. Reformatsiooniaegsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat (luterlik katekismus). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks.
- alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid - 1632. aastal asutati Tartu ülikool 8) Millise eesmärgiga rajas Forselius enda seminari? B. G. Forselius rajas oma seminari eesmärgil talurahvakoolidele õpetajate saamiseks 9) Milline oli Põhjasõja tagajärg Eestile? Eesti läks Venemaa kätte. 10)Iseloomusta talurahva eluolu Rootsi ajal (õ lk 23-24) - mõisates hakati rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut - talupoegasi vajati ühe rohkem - teokohustused omandasid järjest suuremat tähtsust. - talupojad muudeti sunnismaiseks - talurahva elujärg oli üsna kasin - elati korstnata suitsutares, kuhu pererahva kõrval pidid talvel mahutama ka loomad -peamiseks toiduks oli rukkileib ja jahukört ning leivakõrvaseks kala - liha ja piim oli laual väga harva -ikaldusaastad -näljahädad -Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba.
Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, ametkonnad aga vakusteks. Eksisteeris vakuse kohus. Talupoegadel olid suuremad õigused kui mandril olevatel talupoegadel. Olid mõisakoormised ja teokohustused. 8.Määratle Rootsi aeg Eesti aladel ja milline oli halduskorraldus? *1629- 1710(1721) * Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa). * Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Saaremaa, Põhja-Läti). * Kõrgem valitsusametnik- kindralkuberner. Allus kuningale, elasid Tallinnas ja Riias. 9.Kuidas oli korraldatud rüütelkondade tegevus? Rüütelkondade ülesanneteks olid kavandada maavaldajast aadlikke, kaitsta aadlike õigusi Rootsi
· 1804 (Liivimaa) Keelustati talupoegade müük, kinkimine ja enam ei lahutatud maast; vakuraamatud; keelati ihunuhtlus, seati sisse vallakohus talurahva tülide lahendamiseks. Eneseteadvuse suuremus, motivatsiooni kasv, kindlustunne · 1804 (Eestimaa) Vakuraamatud (teokoormiste fikseerimine); vallakohus; rahutus Kose- Uuemõisas suruti sõjaväe abil maha, · 1816 (Eestimaa) 1819 (Liivimaa) Kaotati pärisorjus; maa oli mõisnike ainuomand; talude rent (teokohustused säilisid); liikumisvabadus piiratud; isikuliselt vabad; koormised fikseerimata; loodi vallad; perekonna nimede teke 2) uuendused põllumajanduses · 1830. Aastatel hakati mõisates kasvatama kartulit; · 1840 aastatel jõudis kartulikasvatus taludesse; · Hakati kasvatama lina (eriti Lõuna-Eesti taludes), vabrikute jaoks; · Mõisates levis viinapõletamine, tooraineks kartul; · Nuumhärgade kasvatus; peenvillalammaste kasvatus;
Maavabadega samal astmel olid nn. Vabatalupojad, kes olid vabastatud kõigist või osadest koormistest, mille nad lunastasid rahas või vabanesid neist ameti või elukutse tõttu. Need kaks rühma polnud arvuliselt suures, püsisid aga läbi kogu keskaja. Läänimeeste-mõisnike ja talupoegade vahele tekkis osaliselt eestlastest koosnev ,, sundijate" kiht- foogtid, valitsejad, kupjad. Talupoegade enamiku moodustasid adratalupojad, kelle taludel lasusid kõik tavalised maksud ja teokohustused. Nendest alamasse kihti kuulusid mitu liiki väikemaapidajad ( pundenikud, üksjalad ) ja lõpuks maata talupojad ( vabadikud, manulised jt. ). Maata talupojad teenisid ülelpidamist palgalistena suuremates taludes. Väikemaapidajate ja maatute hulka sulandusid orjad, nn. Träälid, sedamööda, kuidas kiriku mõjul endine orjus kadus. Talurahva maksudena nõudis vasall-mõisnik kümnist, eiti viljasaagist, hiljem karjaltki. Kiriku ülalpidamiseks nõuti nn. Preestrivilja. Muude maksude
Pietistid rõhutasid usulisele ,,ärkamisele", peeti moraliseerivaid jutlusi ebausu ja kombelanguse vastu, otsides neist kõigi hädade põhjust. 8. 1739 a. tõlkimise viis lõpuni Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle 9. Pärisorjus kaotati Eestis majandusliku olukorra halvenemise tõttu. Eesti talurahvas kuulutati küll vabaks aga nad kaotasid ühtlasi ka kõik õiguse maale. Selleks, et nad samal maal elada saaksid, pidid nad siiski mõisniku maad rentima, teokohustused jäid alles. Kui neile mõisniku reeglid ei sobinud, võis mõisnik iga kell kellegi teise sinna talusse paigutada. 11. Talurahvas vabastati pärisorjusest 23 mai 1816 Eestis 26. märts Liivimaal Aleksander I kinnitusel. Teoorjusest. 12. Usuvahetusliikumine (selle vallandas 1845 a. usk keisrisse) Lõuna Eesti rahvas astus massiliselt vene õigeusku. Levis kuulujutt, et usu vahetamise eest antakse maad, vabastatakse 13. Talurahvaseadus nägi ette üleminekut teorendilt raharendile