Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Seda saab kasutada ka mõneks teiseks energialiigiks, näiteks elektrienergiaks. Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI KEHAOSALT) KÜLMEMALE KEHALE (KEHAOSALE ) AINEOSAKESTE VASTASMÕJU TAGAJÄRJEL Mittemetal. tahked ained AINE SOOJEMAS OSAS TOIMUVAD SUUREMA ENERGIAGA AATOMITE VÕNKUMISED ANNAVAD SELLE ENERGIA ÜLE
3 1.4 Nafta Joonis 4. Nafta tekkimise protsess Joonis 5. Nafta ja maagaas merepõhjas 1.5 Merevaik 1.6 Ravimuda 2. Merede energia 2.1 Tõusu-mõõna energia 2.2 Hoovuste ja lainete energia 2.3 Temperatuurigradiendi energia 2.4 Soolsusegradiendi energia 3. Bioloogilised ressursid 3.1 Kalad 3.2 Söödavad selgroogsed 3.3 Vetikad 3.4 Imetajad (hülged ja vaalad) 3.5 Kilpkonnad 4. Muud ressursid 4.1 Transpordiks 4.2 Rekreatsiooniks 4 Maailmamere ressursid jagunevad: · Taastuvad o Energia (praktiliselt taastuv) o Paljud bioloogilised ressursid
Atmosfääri alumises osas on õhurõhk keskmiselt 1 atmosfäär. Atmosfääri koostis Peamised atmosfääri koostisosad on dilämmastik (78%), dihapnik (21%), argon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Atmosfääri kihid Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa, mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiirelt. Pool atmosfääri massist on koondunud alumisse 5,5 kilomeetri paksusse õhukihti. Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele. Selles kihis leiavad aset kõik ilmaga seotud protsessid. Troposfääris kõrguse suurenede Tuul on looduslikel põhjustel liikuv õhk. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub paralleelselt Maa pinnaga. Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole seda
täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000 1200 kilomeetri kõrgusel. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Atmosfääri alumises osas on õhurõhk keskmiselt 1 atmosfäär. Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa, mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiiresti. Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige madalamal on troposfäär. See on umbes 10 kilomeetri paksune. Troposfääris leiavad aset ilmastikunähtused. Troposfäärile järgneb osoonikiht. Osoonikihis neelatakse Päikesekiirgus, mis hävitaks elu Maal. Osoonikihile järgnevas stratosfääris ei esine enam ilmastikunähtusi. Selles kõrguses lendavad reaktiivlennukid. Kõige kõrgemal on lonosfäär. Sellel peegelduvad raadiolained ja levivad nii ümber Maa.
mulla õhustatusest ja bioloogilisest aktiivsusest. Reaktsiooni suund sõltub sellest, kui kergesti redutseerija elektroni loovutab ja kui tugev oksüdeeruja seda kinni hoiab. albeedo: näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. soojusmahutavus: nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra soojusjuhtivus: on mulla võime juhtida soojust. Näitab ajaühikus läbi pinnaühiku liikuvat sõõjuse hulka etteantud temperatuurigradiendi juures. Toitereziim: mõistetakse mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastavate toitainetega Taimetoiteelemendid: nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Makroelemendid: on C, O,H, N, P, K, Ca, Mg ja S mida taim vajab suurtes kogustes
Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta on tekkinud kondensatsioonilisel teel. SUDU (SMOG) tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. osakestele. ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral omandavad osakesed molekulaarkineetilise iseloomu ja aerosooli osakesi võib vaadelda kui suuri molekule, millised liiguvad väikeste keskel. Osakesed võivad laaduda ja liikuda elektrivälja toimel. TERMOFOREES aerosoolides. See on osakeste liikumine temperatuurigradiendi väljas. Osakeste sadenemist tahketel pindadel termoforeesi tulemusena nimetatakse termopretsipitatsiooniks. Osakeste liikumine toimub kõrgemalt temperatuurilt madalamale. FOTOFOREES aerosoolides. See on aerosooli osakeste liikumine valgustuse mõjul. Osakeste liikumist põhjustab osakese ebaühtlane soojenemine. Läbipaistmatute osakeste korral esineb positiivne fotoforees, s.o. osakeste liikumine valguskiire suunas. Läbipaistvate osakeste korral
ainetes), siis nimetatakse seda nähtust adsorptsiooniks. Määratakse: ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada TERMO-FOREES aerosoolides. See on osakeste liikumine tahke faasi ja õhu vaheline pindpinevus tv - faasidevaheline kapillaarse tõusu meetod(kõige täpsem meetod), stalagmomeetriline dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline temperatuurigradiendi väljas. Osakeste sadenemist tahketel pindadel pindpinevus Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv meetod(loetakse kindlast ruumalast tekkinud mullide arvu. Vahetult laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline termoforeesi tulemusena nimetatakse termopretsipitatsiooniks. töö pinnaühiku kohta (Wa). Adhesiooni tulemusena väheneb Gibbsi
SUDU (SMOG) tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. osakestele. ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral omandavad osakesed molekulaarkineetilise iseloomu ja aerosooli osakesi võib vaadelda kui suuri molekule, millised liiguvad väikeste keskel. Osakesed võivad laaduda ja liikuda elektrivälja toimel. TERMO-FOREES aerosoolides. See on osakeste liikumine temperatuurigradiendi väljas. Osakeste sadenemist tahketel pindadel termoforeesi tulemusena nimetatakse termopretsipitatsiooniks. Osakeste liikumine toimub kõrgemalt temperatuurilt madalamale. FOTOFOREES aerosoolides. See on aerosooli osakeste liikumine valgustuse mõjul. Osakeste liikumist põhjustab osakese ebaühtlane soojenemine. Läbipaistmatute osakeste korral esineb positiivne fotoforees, s.o. osakeste liikumine valguskiire suunas. Läbipaistvate osakeste korral esineb negatiivne
Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb. Ionosfäär algab 50-80 km kõrguses ja kestab 400 km kõrguseni. Aine on seal plasmaolekus, õhu oskakestel on elektriline laeng. Elu säilimise seisukohalt on eriti tähtis lühilainelist UV kiirgust neelav 20-50 km kõrgusel paiknev osonosfäär e osoonikiht. 19
seotud udud tekivad sageli niiviisi. Kondensatsioonituumadena käituvad meresoola kübemed, tahmaosakesed, bakterid jt hügroskoopsete omadustega aerosooliosakesed. Sellised tuumakesed on väga olulised kondenseerumisel, sest vastasel juhul pilvi ei tekiks, isegi kui õhk oleks üleküllastunud. Oluline on pilvede tekkimisel ka ümbritseva õhumassi temperatuuri muutus kõrguse suurenedes näiteks piisavalt suure vertikaalse negatiivse temperatuurigradiendi puhul on vertikaalsed õhuvoolud soodustatud ja seega samuti pilvede tekkimine. Sel viisil tekivad konvektsioonipilved. 1 On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud mammatus, mis tekib õhuvoolu laskumise tagajärjel, kui pilve alasi jahtub (tegelikult on selle pilvevormi moodustumise teooriaid palju). 4 Kui õhumassid segunevad või õhk tõuseb aeglaselt, tekivad teistsugused pilvetüübid, nagu kiht- ja kihtrünkpilved ja mitmesugused pilvedesegud. 1.2
Kui tõusev õhk jahtub, siis tema suhteline niiskus kasvab, sest temperatuur läheneb kastepunktile. Kui õhk jahtub kastepunktini, siis on tegu küllastusega ning edaspidisel tõusul algab kondensatsioon. Kondensatsioonil vabaneb varjatud soojus (latentne), tänu millele õhk jahtub vähem kui kuiv õhk samades tingimustes. Laskumisinversioonid: Õhukihi laskumine muudab seda stabiilsemaks. Õhukihi tõusmine muudab seda aga labiilsemaks. Segunemine muudab atmosfääri temperatuurigradiendi kuivadiabaatilisele lähedasemaks. Sademed Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Kumeruse efekt aururõhk kumeral pinnal on alati suurem kui sirgel pinnal. Koaleerumine on protsess, mille käigus kaks või rohkem mulli üksteisega kokkupuutudes liituvad üheks suuremaks mulliks. Allajahutatud pilvetilgad vedelas olekus veetlgad, mis on temperatuuriga alla -0oC.
Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta on tekkinud kondensatsioonilisel teel. SUDU (SMOG) tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. osakestele. ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral omandavad osakesed molekulaarkineetilise iseloomu ja aerosooli osakesi võib vaadelda kui suuri molekule, millised liiguvad väikeste keskel. Osakesed võivad laaduda ja liikuda elektrivälja toimel. TERMOFOREES aerosoolides. See on osakeste liikumine temperatuurigradiendi väljas. Osakeste sadenemist tahketel pindadel termoforeesi tulemusena nimetatakse termopretsipitatsiooniks. Osakeste liikumine toimub kõrgemalt temperatuurilt madalamale. FOTOFOREES aerosoolides. See on aerosooli osakeste liikumine valgustuse mõjul. Osakeste liikumist põhjustab osakese ebaühtlane soojenemine. Läbipaistmatute osakeste korral esineb positiivne fotoforees, s.o. osakeste liikumine valguskiire suunas
tõustes (molekulidevahelise kauguse suurenedes) nõrgenevad. Näiteid väärtuse kohta: õhk 20° C juures 1,810-5 N/m2 s, vesi samal temperatuuril 0,010 N/m2 s. Eelkirjeldatud molekulaarsete ülekandenähtuste kõrval esinevad vedelikes ja gaasides konvektiivsed ja turbulentsed ülekandenähtused, mis küllalt suure ruumala korral on palju intensiivsemad kui molekulaarsed. Konvektsioon tekib vertikaalse temperatuurigradiendi olemasolul, kui madalamal on temperatuur kõrgem kui ülalpool. Soojem väiksema tihedusega aine tõuseb üles (Archimedese seadus!), asemele tuleb ülalt külmem aine. Atmosfääris põhjustab konvektsioon õhumasside vertikaalset segunemist. Huvitav on jälgida konvektsiooninähtust tuulevaiksele selgele ööle järgneval hommikul. Öösel jahtub maapind infrapunakiirguse tõttu, maapinnalähedased õhukihid on ülemistest jahedamad, konvektsioon on "lukus"
annaabi.ee 
