,,Carmen" Prosper Merimee Dramaatilise konflikti arenemine läbi pingestatud piirolukordade. Tegelased Novelli peategelased on temperamente ning veidi isekas neiu Carmen, sihikindel don Jose, Garcia ning Lucas. Peategelaste iseloomustus CARMEN- Vägagi isekas, temperamentne kuid samas väga kaunis neiu. Ta tegeles nõidumisega ja salakaubavedamisega ning meeste südamete võtimisega. Ütles alati kõikidele meestele, et armastab neid, kuid tegelikult pettis neid. Ta armastas ülekõige vabadust ning tahtis olla vaba. Mehed arvasid, et ta on ilus ning eksootiline. Carmen oskas kõige paremini
võtta oli. Peategelased Markus endast väga heal arvamusel, laisk ning omakasupüüdlik. Elas vennaga linnas, vanemad pidasid maal talu. Suhteliselt rikas, sai lubada endale mis tahtis. Olari tagasihoidlik, armas ja väga sõbralik. Andekas kirjutas bändile lugusi. Peres polnud asi kõige parem , ema oli joodik,kuid töötas raamatupidajana, isa kodust lahkunud. Esso aktiivne ning armas. Mõtles kõik enne tegemist läbi. Vladi temperamente, tõmmu, arukas ning aktiivne. Väga hea huumorimeelega, järjekindel. Janek mängis jalgpalli, oli lõbus ning hooliv. Kuidas raamat lõppes ? Algas jõuluvaheaeg. Koolis toimus viimane üritus, kus klaariti tülisid ning saaditõeteri teada. Kes leppisid, kes läksid hoopis veelrohkem tülli. Kooli juhtkond oli otsustanud poistele anda võimalus teha koolihümn ning see ka stuudios ära salvestada. Selle uudise peale hõisati vaid: ,,Teeme ära!" .
see elu ju kord selline olegi. Peategelased Markus- endast väga heal arvamusel, laisk ning omakasupüüdlik . Elas vennaga linnas, vanemad pidasid maal talu. Suhteliselt rikas, sai lubada endale mis tahtis. Olari- tagasihoidlik, armas ja väga sõbralik. Andekas- kirjutas bändile lugusi. Peres polnud asi kõige parem , ema oli joodik,kuid töötas raamatupidajan a, isa kodust lahkunud. Esso- aktiivne ning armas. Mõtles kõik enne tegemist läbi. Vladi- temperamente, tõmmu, arukas ning aktiivne. Väga hea huumorimeelega , järjekindel. Janek- mängis jalgpalli, oli lõbus ning hooliv Vladi e. Vladmir Soolokitarr. Lisaks oli tema ülesandeks otsida omale bändikaaslased ja saada rebastepeoks 7 lugu selgeks. Ta sai omale liikmeteks: Janeki trumm; Esso bass, Markus Laul ja Olari-helimees. Makaagid ja majad räägib viiest kümnenda klassi poisist Esso-Richardis t, Janekust, Markusest, Olarist ja Vladimirist
Probleemseks peetud õpilased olid mõjutatavad, kuid mitte õpetajate poolt, sest vastase juhul nad poleks jäänud silma negatiivselt. Kokkuvõttes selgus, et probleemseks peetud õpilaste seas domineerivad poisid. Kelle puhul fikseeriti rohkem temperamendiprobleeme kui tüdrukutel. Õpetajaid häiris eriti poiste ülemäärane aktiivsus, millest järeldub, et õpetajatele ei meeldi äärmuslikud temperamendijooned. Üliõpilaste ja probleemseks peetud õpilaste temperamente võrreldes ilmnes neli erinevust. Tudengistaatusesse jõudmist soosib: · madal rütmilisus, · kõrge optimism, · kõrge püsivus, · madal intensiivsus. Kirjeldatud uurimustulemused panevad mõtlema ja võiksid jõuda lastega kokkupuutuvate inimesteni. Kelle temperamenditeadlikkuse suurendamise kaudu saab vähendada probleeme tööl, kodus ja puhkehetkel. KOKKUVÕTTE Leian, et uuring on hästi põhjendatud ja vajalik Eesti ühiskonnale, eriti just õpetajatele ja
tema ,,progressiivset tonaalsust", mis viitab sellele, et helilooja alustab teost ühes võtmes ja lõpetab teises. Esimese sümfoonia kirjutas Nielsen samal ajal kui Holstein kirjutas oopuse nr 10. Sümfoonia nr.2(1901-02)- seda sümfooniat inspireeris kirjutama maal, mida Nielsen nägi ning mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik, melanhoolik, sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime ,,Neli temperamenti". Sümfoonia on justkui neli erinevat teost, mis kajastavad erinevaid temperamente. I osa- allegro collerico(algab B-mollist G-duur E-bemoll minoor) II osa- allegro comodo e flemmatico III osa- andante malincolico IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D-minoori põhiakordiga) Flegmaatilise ehk teise osa kirjutamisel visualiseeris Nielsen teismelisest, keda kõik armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest. Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile,
Valsis, aga eriti viini valsis, kuna see on kiire tants, on eriti oluline see, et paar püsiks kindlalt koos. Partnerid peavad ümber üksteise pöörlema. Oluline on valsi juures ka jalgade asend- kuidas partnerite jalad üksteise jalgade suhtes asuvad. Mehe rolliks ongi kõike seda kontrollida. Mees peab liikuma täpselt ning järgima mängitava muusika taktimõõtu. Mõlema valsi puhul on selleks ¾. Võistlustantsude kavas olev kolmas tants on tango. Temperamente, dramaatiline ning kirglik. Need on parimad omadussõnad iseloomustamaks seda Argentiinast pärit tantsu. Tangoga seostuvad ajaloost noavõitlused ning seksuaalne ergutus, tantsu saatis tavaliselt kitarr, viiul ja flööt. Tango on tugeva rütmiga ning energiline. Argentiinas arvatakse, et tangot ei saagi tantsida väljaspool tema õiget kultuurilist tausta, sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse.
Kuni ta lõpuks suri haigusesse. Miranda suhtus kõikidesse enda ümber olnud inimestesse eelarvamusteta ega häbenenud enda sõpru teiste ees, olgu nad kui imelikud tahes. Ta armastas elu ja iseennast. Ta arvas enda vaateid ja arvamusi olevat väga palju kujundatud G.P poolt. Talle ei meeldinud kurjus ja see mis Frederick temaga tegi, polnud kindlasti tema arvates õige. Ta arvas, et kui inimene teist inimest armastab, siis ta ei tohi niimoodi teda kohelda. Ta ei olnud väga temperamente inimene, kuigi tujutses küll, see väljendus isegi tema söömisstreikides. Mõnikord olid tal emotsionaalsed puhangud, kohati ta isegi karjus ilma põhjuseta. Kuigi alati oli temas mingi kogus sõbralikkust, tema endagi sõnul oleks temas nagu tekkinud iga päev sõbralikkust, mis mingil hetkel pidi lihtsalt vallanduma. See tähendas ka, et ta ei saanud olla kaua Fredericki peale kuri. Tegelase kunstiline teostus Miranda iseloom tuleb eelkõige välja tema enda päevikukirjete järgi
-) projektsioon inimene projektseerib mingi enda omaduse väljaspoole ja enamasti teistesse inimestesse ehk endas enam seda külge ei tunnista, kuid teistes näeb seda alati. -) ratsionaliseerimine pinge vähendamiseks inimene muudab endale teadvustamata mingeid enda seisukohti ja arvamusi. -) fantaseerimine pinge maandamiseks alandatakse seda kõike oma fantaasias. Temperamendid * Temperament väljub peamiselt pingeolukordades. * Temperamente saab iseloomustada: -) Sensitiivsuse ehk tundikuse; -) Aktiivsuse; -) Reaktiivsus (emotsionaalsus); -) Reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe; -) Ekstravertsus ja introvertsus; -) Rigiidsus (jäikus/aeglane kohanemisvõime) ja fluiidsus (paindlikus/kohanemisvõime). * On nelja sorti temperamente: -) Koleerik madal sensitiivsus; kõrge aktiivsus; kõrge reaktiivsus; reaktiivsus ületab aktiivsust (emotsioone raske kontrollida); ekstravertne; rigiidne.
suhe agressiivsusega. „Mõned temperamendid on loomult agressiivsemad ilma, et kavatseks agressivsed olla. nt üldiselt ekstraverdid mõjuvad intensiivsemalt ehk agressiivsemalt kui introverdid,“ ütles kuni 18-aastane noor daam. 19-30-aastane naine ütles, et temperamendi ja agressiivsuse vahel on õrn joon, mida inimene saab talitseda oma enda iseloomu ja ellu suhtumisega. Agressiivsus on pigem halb omadus , ründav jms. Temperamente on inimene, kes on tegelikult lihtsalt elavaloomuline vms, kuid kui õrn piir murdub, võib tulemus olla negatiivne. Temperamentsed inimesed väljendavad ennast elavamalt ning tihti liiga elavalt. Inimene kellel juba on antud temperamentne iseloom, need ka tihti kipuvad rohkem tujutsema millega kaasneb agressiivsus. Temperamentsemad inimesed võivad kohati ärrituda rohkem ning osad võivad muutuda agressiivseks.Tulisus ja erksus toob endaga vahel kaasa agressiivsema käitumise. 11
Kirjutamisel oli Zola jaoks esmatähtis loomulikkus, elulähedus (,,natuur"), mille järgi hakatigi Zolad nimetama naturalistiks. Zola põhjendas uut voolu oma teoses ,,Eksperimentaalromaan" (1880). Zola väitis, et kirjaniku ülesanne on kujutada võimalikult täpselt elu üksiknähtusi. Romaan oleks hea võimalus eluga eksperimenteerida. Romaani ,,Thérèse Raquin" teeb eriliseks Zola naturalistlik käsitluslaad. Kirjanik tahtis seal uurida temperamente, mitte karaktereid. Zola põhjendab Thérèse´i kuritegu ... ja ühiskonnale sobimatu ... . Zola elutöö oli 20 teosest koosnev romaanitsükkel ,, "(18711893),mis kujutab ühe suguvõsa saatust viie inimpõlve jooksul. Émile Zola suri 1902. a Pariisis väidetavalt vingumürgituse tagajärjel. Pilet 19 37. E. M. REMARQUE'I ELU JA LOOMING, ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" 1898 1970. Enne oli ta nimi Erich Paul Remarck. Sündis väikekodanlikus linnakeses väga ranges,
annaabi.ee 
