Fluiidne intelligentsus ja kristalliseerunud intelligentsus, loovus. Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub närvisüsteemi eripäraga. Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul. Ekstravert- seltskondlik Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal). Homa sapiens- tark inimene.
Üks ja sama keskkond võib kujundada erinevaid inimesi. See teebki inimesed iseloomult erinevaks. · j · ISELOOMU, TEMPERAMENDI JA VÕIMETE ERINEVUSED Tavaelus arvatakse inimese iseloomusjoonte hulka tihtipeale kõik tema silmahakkavad individuaalsed iseärasused, siis teaduslik psühholoogia püüa vahet teha temperamendil, iseloomul ja võimetel. Võimed on isiku omadus millest sõltub tegevuse edukus, see on eduka tegevuse sooritamise tingimus. Võimeid ei tohi segada teadmiste oskuste ja vilumusega. Võimed ja teadmised on küll omavahel seotud kuid on siiski erinevad asjad. Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järk-järgult, elutingimuste ja muud tegurite mõjul. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais,
saanud arusaam, et need kaks on omavahel tihedas seoses. Ebakohane käitumine pole tihtilugu muud, kui lapse reageering teda ümbritsevale keskkonnale, mis tundub talle vaenulik ja millega toimetulek üle jõu käib. Kuid samale keskkonnale reageerivad erinevad lapsed erineval moel. Miks ühed suudavad toime tulla ilma maailmaga pahuksisse sattumata aga teiste jaoks tundub, nagu tahaksid kõik talle vaid halba? Võib olla on siin oma roll mängida lapse iseloomul ja temperamendil ning see panebki teda ümbritseva keskkonna nõudmistele valulikul viisil reageerima. Jüri Allik toob Isiksusepsühholoogia õpikus välja fakti, et viimase kolmekümne aasta uurimused on tõestanud isiksuse seadumuse pärilikkuse. Praktiliselt kõigi suure viisiku komponentide kujunemises on pärilikkusel märkimisväärne osa. Seega näiteks kõrge ekstravertsusega vanematel on suure tõenäosusega ka ekstravertsem laps. Inimese isiksus mõjutab omakorda ka keskkonda, mis ta enda ümber loob
Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu ei püüagi sageli õppetöös raskusi ületada, lüües kergesti käega. Nad on kinnised, vähe seltsivad ja ei jaga kellegagi oma mõtteid ning neil esineb raskusi kontaktide loomisel võõraste inimestega. Eelistavad töötada omaette ning neile sobib monotoonne tegevus (Kõverjalg 1996). Igal inimesel on üheaegselt kõigi temperamenditüüpide jooni mingi ühe tüübi ülekaaluga ning igal temperamendil on oma positiivsed küljed. Temperament kuulub inimese kõige püsivamate psüühiliste iseärasuste hulka, mis avaldub käitumises ja tegevuses, kuid ei määra neid. Temperamendi tundmine ja temperamendiga seotud omaduste oskuslik kasutamine on eduka kasvatustöö põhialus. Kuna temperamendi omadusi peetakse väga olulisteks, käsitletakse neid sageli omaette tüüpidena - introvertne ja ekstravertne inimene: •Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt
kaasatud intellektuaalsed protsessid. Intellektikahjustusega inimesed pole seetõttu alati võimelised omandama vajalikke teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Hoiakud turvalisuse ja ohtude ennetamiseks on tähtsad ja seetõttu peaksid inimesed endas kujundama välja suhtumise iseenda ning kaasinimeste turvalisusse ning olema teadlikud omapoolsest vastutusest. Hoiakute kujunemisel on oma osa isiksusel ja temperamendil ning oluliseks teguriks on ka meeleolu. Vihased inimesed võivad agressiivsuse ja vägivaldsusega tekitada vigastusi endale ja teistele, mistõttu on kaasaja üheks tõsisemaks 7 sotsiaalseks probleemiks inimeste "mitteõnnetuspõhilikud" kahjustused. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Teadaolevalt on ka individuaalne stressitase seotud turvalise keskkonna säilitamisega.
Selles tähenduses eristub see „altruismist“, mis väidab selgelt, et teiste aitamine põhjustas tegijale mingit kulu. Näiteks suurendab täiskasvanu eeskuju tõepoolest jälgiva lapse altruisimi ilmnemise tõenäosust. Lastel, kes väljendavad regulaarselt ja intensiivselt negatiivseid emotsioone, ilmneb vähem empaatiat ja rohkem isiklikku närvilisus, kui nad puutuvad kokku teise inimese stressiga. Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kuid tähtsad on ka perekonna sotsialiseerumisprotsessid. Gruseci jt (2002) arvates on vanema ja lapse suhtes kolm aspekti, mis edendavad prosotsiaalse käitumise internaliseerumist: 1. Vanemad on südamlikud ja hoolitsevad ning kiidavad tingimusteta heaks oma laste tegevused. 2. Lapsel on turvaline kiindumussuhe ja kogeb hooldajaid empaatiliste ja tundlikena. 3
See on täiesti tõsi, nagu näha, igasugused narkootilised, keelatud ained (ka relvad jne) on kättesaadavad, sõltumatult oma keeludest. 40-50 aastane naine pakkus välja, et piiranguks peaks olema 21 eluaastat. 63 Lisaks pakkus vanemas eas daam välja variandi, et üheski eas ei tohiks mängida igasuguseid rõvedaid veriseid mänge, mis võivad väga häirivad olla. Selle variandiga nõustus mitu inimest. 10. Mis Te arvate, kas temperamendil ja agressiivsusel on omavahel seos? Joonis 11 Küsitletute arvamus temperamendi ning agressiivsuse seosest Temperamendi ning agressiivsuse omavahelist seost nägi koguni kolmveerand vastanutest. Nendest 119 isikut arvas, et nende kahe seos on nõrk, kuid on olemas. Kolmveerandist 37 indiviidi usub, et seos on täiesti kindlalt olemas. 18 vastanut on täiesti kindlad, et seos temperamendi ning agressiivsuse vahel puudub.
eksperimentaalsete uurimustega, et selgitada põhjalikult välja prosotsiaalse käitumise põhjusi. 1970-datel palju kasutust leidnud tehnika oli premeerimine. · JÄLGIMISUURIMUSED paljusid sellistele prosotsiaalse käitumise eksperimentaalsetele uurimustele omaseid probleeme saab lahendada, jälgides last loomulikus keskkonnas. Prosotsiaalset käitumist kooli ja perekonnas mõjutavad tegurid · Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kui tähtsad on k perekonna sotsialiseerumisprotsessid. o Lapse õige arusaam vanema sõnumist sagedase ja järjekindla väärtushinnangu väljendamise kaudu vormis, mis on kohane kognitiivsele tasemele. o Selle väärtushinnangu aksepteerimine kogedes, et see on
annaabi.ee 
