rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. Põhjus: Rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ja selle asutamisel lähtuti rahvusvahelistest põhimõtetest. Lahemaa rahvuspargi oluliseimaks väärtuseks on, suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus.
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Matkaradade külastus MATKARADADE HINDAMINE Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 KAUKSI TELKIMISALA 1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms) Puhkekohad olid olemas, WC samuti, aga viimase puhtus võiks parem olla. Kuna telkimisala oli merekaldal, siis kindel rajakate puudus, sai jalutada mööda randa ja puude vahel. Laudtee puudus, oli olemas lõkkekoht. Fotomaterjal WCst: 2) Õpperaja korrashoid (prahistatus, infrastruktuuri seisund, WC puhtus, tähiste korrashoid) Õpperada oli korras. Infrastruktuur üsna heas seisus ja kasutatav. WC oleks võinud olla puhtam. Tähised olid korras ja hästi arusaadavad. Fotomaterjal: 3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms)
Soomaa Asukohakirjeldus: Pärnust 37km Tori vallas Rätsepa külas, Tori-Jõesuu-Kõpu tee 10km. Tallinnast ja Tartust 1,5h autosõidu kaugusel. Majutus: 8 tuba, 32 voodikohta, 18 lisakohta, telkimisala- 300 inimesele. Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskus ehk Ritsu talu on Soomaa RP lääne poolsel piiril asuv perefirma. Navesti jõe kaldal Soomaa rabade ja jõgede lähedal saab talupere pakkuda kogu seda ilu ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale ja võib veeta kasvõi nädala rahvuspargi vaatamisväärsustega tutvudes. Pererahvas aitab kaardimaterjalidega, kanuu- ja jalgrattalaenutusega
Minu elu esimene festival Suvel käisin ma ühel kolmepäevasel muusikafestivalil nimega Intsikurmu. See toimus 4.-6. augustil Põlvas Intsikurmu metsapargis. Pargiala oli piiratud aedadega ja sisse sai beezika käepaelaga, mis asendas piletit. Väljaspool seda ala oli suur telkimisala, kus me ka ööbisime ehk muusikat sai kuulda hommikust õhtuni, isegi, kui magasid. Telkla kõrval olid ka vetsud, hommikusöögiala ja dussid. Sellesk, et nälga ei jääks, oli metsapargi läheduses ka Konsum, kust enamus festivalikülastajaid süüa ostsid. Lisaks olid festivali alal ka foodtruckid, kust sooja toitu sai osta. Instikurmul esines 34 erinevat artisti ja bändi nii Eestist kui ka igalt poolt välismaalt nt: Ameerikast, Hollandist, Inglismaalt jne. Nende esinemisajad olid
Minu arust peaks just rõhku pöörama nendele mõisatele, otsima omanikud või küsima toetusi nende restaureerimiseks. Kui need korda saaks, oleks need ühed suurimad turismi magnetid, mis tooks valda ka raha sisse. Praegune situatsioon on pigem vastupidine. Turismi arendamiseks tuleks ära kasutada ka Laheda valla järvi, mis on kõik ilusad, luua näiteks lõkkeplatse või telkimisalasid. Praeguse seisuga ei tea mina isiklikult mitte ühtegi telkimisala, mis asuks minu kodu vallas. See on juba osalt vallavalitsuse ja ka riigi süü, sest RMK peaks vähemalt igasse valda looma avaliku, ilusa lõkke- ja telkimisala. KOKKUVÕTE KUIDAS MINNA EDASI? Olukorda Laheda vallas on raske kirjeldada, sest on nii halbu, kui ka häid asju. Halb on kindlasti see, et inimeste arvukus väheneb ning vallavalitsus ei ole näivalt küll üritanud midagi sellega ette võtta. Hea asi on see, et viimastel aastatel on sportimisvõimalusi juurde
Kallasrada võib kasutada veepiirist 4m ulatuses, suurveeajal 2 m veepiirist ja 10 meetrit suurtes laevatavate veekogue ääres. Väikestel järvedel mis on alla 10ha on mootoriga sõiduvahend keelatud. Suurematel veekogudel , ehk piiriveekogudele mineka j atulek tuleb registreerida lähimaspunktis. Riigimets- RMK loodi 1999, levinumad puuiigid mänd, kask, kuusk Riigimetsa võimalused: matkarada, õpperada, looduskool, telkimisala, puhkerada jne. LÕKE tohib teha sellesk ettenähtud kohas, see ei tähenda seda, et kui ei ole keelatud, siis tohib teha. KORILUS on lubatud, kui omanik ei ole pannud selleks välja eraldi keelumärki. KOER võib olla erametsas kaasas, kui selleks on metsahalduriga räägutud. Telkida tohib eramaal 24h. Kuid metsaandide alla EI KUULU vaik, männikasvud, pilliroog jne. Munnitsipaalmaa- KOV Eesti looduskaitse 1910- esimene eesti looduskaitseala- Vilsandi linnukaitseala
Kauksi ranna-ala külastab hinnanguliselt umbes 120 000 külastajat aastas (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Tallamine suvekuudel on aga põhjustanud mandriluidete kulumise, sest liivane pinnas on õrn. Samuti on oht samblikkude hävimisele. RMK on rajanud kaks matkarada mööda Peipsi kallast ja Kauksi oja, et tutvustada sealset piirkonda, samuti omab RMK piirkonna suurimat avalikku Kauksi telkimisala (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Siin asub Peipsi ainus vetelpäästega supelrand (joonis 3) koos parkla, palliväljakute, ronimisvahendite, kioski ning käimlatega, suvel saab üürida paate ja vesivelosid. Endiselt töötab ja tegutseb Kauksi kämping (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Joonis . Kauksi liivarand (OÜ Kauksi rand) Kauksi on väga mitmekesise ilmega piirkond, kus võib näha erinevaid biotoope erinevate
ajaloolistel pargiteedel ning lõppeb linnuvaatlustorni juures Elistvere järve ääres. Vaatamisväärtusteks on loomapargi asukad, pargi puud ja järv. Õpperada kutsutakse ka linnuteeks, sest see juhatab huvilised Elistvere järve äärde, mis on tähtis linnuala. Järvel ja järveäärsetes roostikes on võimalik näha palju erinevaid linnuliike, seda eelkõige kevad- ja sügisrände ajal. Puhkerajatisteks piknikukoht ja telkimisala külatanumal; • Jalgrattarada „Piknikupäev Vooremaal“ (ca 13,5 km) asub Vooremaa maastiku- kaitseala keskosas ja kulgeb valdavalt mööda kruusateid; • Jalgrattarada „Kolme järve rada“ (ca 23 km) kattub osaliselt rattarajaga „Piknikupäev Vooremaal“. Mittekattuv rajaosa viib matkaja ringiga ümber 88
Rannarootsi muuseum elustanud rannarootslastele omaseid tegevusi. Näiteks korraldatakse paadi tõrvamisi, kalaküpsetuspäev, taastati rannarootslaste hülgepüügilaev Jaala, millega saab turist merele sõitma minna jms. 40. Eestlaste traditsiooniline pulm Rahvuspargid ja looduse suurvormid 41.Põhja- ja Lõuna-Eesti eripära 42.Balti klint 43.Karst 44.Vooremaa 45.Liivakivipaljandid 46.Matsalu 47.Lahemaa Palju metsloomi, palju tegevusi(kalapüük, ujumine, matkarajad), telkimisala, lõkkeplats. Suured rändrahnud 48. Soomaa Ilmastik mõjutab igapäevast elu. Üleujutusi nimetatakse viiendaks aastaajaks. (kanuud, kummipaadid) 49. Vilsandi Palju linde(250linnuliiki) populaarne vaatamisväärsus, Vilsandile pääseb jalgsi või kummipaadiga. Hallhülged. 50. Karula Interaktiivsed muuseumid ja teemapargid 51.Militaarmuuseum Hiiumaal 52.Eesti Maanteemuuseum: Muuseum asub Tartu-Võru postiteel
Riigimetsa tagavara 187 mln m3 (2018) RMK tegevusvaldkonnad: maakasutus metsamajandus metsakorraldus taimla- ja seemnemajandus, sh Tartu puukool puiduturustus külastuskorraldus, sh Sagadi metsakeskus ja Elistvere loomapark looduskaitse, sh Põlula kalakasvatus (2014) Riigimetsa võimalused: 13 puhkeala, 214 matkarada, sh õpperajad/223 looduses liikumise rada (2 562 km), 19 invavõimalustega rada 17 rattarada, 46 telkimisala, 309 kattega lõkkekohta, 3 maastikusõidurada, 28 metsaonni, 16 metsamaja,1 looduskool (Sagadi), 1 loomapark (Elistvere), 4 loodusmaja (Mäe, Mändjala, Ojaäärse, Simisalu) , 15 külastuskeskust 2 teabepunkti Igaüheõiguse mõte Lõket tohib teha üksnes selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas! ︎NB! Lõkke puhul ei kehti, et kui ei ole keelatud, siis võib! Ettevalmistatud koht võib olla maaomaniku isiklikuks tarbeks või ebaseaduslikult tekkinud
annaabi.ee 
