Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tekstiredaktorid" - 11 õppematerjali

Tekstiformaadid üldiselt
21
rtf

Tekstiformaadid üldiselt

suudab teatud määral säilitada laotust, kuid ei toeta vähegi keerukamat kujundust ning seetõttu ei sobi hästi selleks, milleks loodi. Dokumendi sisu saab kätte, kuid layout läheb kaduma ja nii oleks mõttekam kasutada pigem lihtteksti, mis on väiksema mahuga ja parema toetusega. RTF ei toeta multimeediat dokumendisiseselt ega viiteid välistele failidele. Sama versioon dokumendist sobib kenasti nii ekraanil esitamiseks kui ka printimiseks. Seda toetavad praktiliselt kõik tekstiredaktorid olenemata arvuti tüübist või operatsioonisüsteemist. RTF formaat säilitab dokumendi vormingu nii, et seda on võimalik avada ükskõik millise muu RTF vormingut toetava tekstiredaktoriga. Nii võib PC-arvutiga Windowsi keskkonnas loodud RTF faili ilma suurema vaevata lugeda Apple Macintoshi MacOS operatsioonisüsteemis. (Blogger). TXT Tekstifail ehk txt on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. Tekstifail on ainult teksti sisaldav arvutifail

Majandus → Majandus
17 allalaadimist
Arvutiõpetuse põhimõisted
6
docx

Arvutiõpetuse põhimõisted

mõistetavaks ja korraldab nende täitmist. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme(UNIX,SOLARIS,VMS,DOS,OS/2,WINDOWS95/98,Windoes NT/2000/XP jne..) Rakendustarkvaraks ehk tarbeprogrammiks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab ning mis käivitatakse alles pärast operatsioonisüsteemi tarkvara alglaadimist. Rakendustarkvara liigid: -Tekstiredaktorid -Tabelarvutusprogrammid -Mänguprogrammid -Graafikatöötlusprogrammid -Majndustarkvara -Audio ja videoprogrammid(loomine,redigeerimine,kasutamine) ehk multimeedia. -Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid. Arvutivõrk ­On teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid ,mis võimaldab nendevahelist andmevahetust. Kohtvõrguks-Nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratus alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu kliendil.

Informaatika → Arvutiõpetus
25 allalaadimist
Arvuti viirused
10
doc

Arvuti viirused

Võrguviirused Võrguviirused on spetsialiseeritud ründama võrguoperatsioonisüsteemi (nt NetWare) ja kasutama seejärel võrku enda levitamiseks. Keskmiselt kulub kohtvõrgu järgmise tööjaama nakatamiseks 10-20 minutit, niisiis piisab mõnest tunnist kogu allüksuse või ettevõtte halvamiseks. (10) Makroviirused Makroviirused kasutavad ära makrode eelised, st käsud, mis on juurutatud failidesse ja need käivituvad automaatselt. Paljud programmid, näiteks nagu tekstiredaktorid ja tabelprogrammid kasutavad makrosid. Makroviirus on seega makroprogramm, mis kopeerib iseend ja levib ühelt faililt teisele. Kui Sa avad mingi programmiga faili, mis sisaldab makroviirust, siis see viirus kopeerib end selle rakendusprogrammi stardifailidesse/käivitusfailidesse. Nüüd on kompuuter nakatatud ja kui Sa järgmine kord avad sellesama programmiga mingi muu faili, siis nakatatakse ka see fail viirusega. Kui Sinu arvuti on võrgu osa, siis see

Informaatika → Arvutiõpetus
37 allalaadimist
Eksami vastused
11
doc

Eksami vastused

· arvutusmatemaatika programmid - algebraliste ja diferentsiaalvõrrandite numbriline lahendamine, funktsioonide ja funktsionaalide minimeerimine, interpoleerimine; · graafiliste kujundite moodustamise teenusprogrammid, mis võimaldavad luua jooniseid nii kuvaril kui ka trükkida plotteril või trükkalil; · programmilised vahendid kontrollarvutusteks ja dokumentatsiooni vormistamiseks - tabelarvutuse ja majandusgraafika vahendid, tekstiredaktorid jne. 9. Katseandmete esitamise viisid VRM-i abil andmete töötlemiseks? Katseandmed (mõõtmise tulemused, kõverjoone koordinaadid fikseeritud sõlmedes jne.) võivad olla esitatud tabeli, graafiku või valemi kujul. Tabeliga esitatud andmed (sõltuvused otsitavate suuruste ja neid määravate faktorite vahel) saadakse tavaliselt mõõtmise tulemusena eksperimendist ja on selle protokolliliseks dokumendiks. Graafiline andmete esitamine annab

Informaatika → Informaatika soojustehnikas
42 allalaadimist
Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010-eksami spikker
1
doc

Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010 (eksami spikker)

NASDAQ index veidi üle 4500. 2002 sügis oli see Võrgusüsteemide).Kommertsrakendused ­ elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t). 1139!2000-2002 olid nii NASDQ kui DOW pidevalt Laiatarberakendused(Opsüsteemid, draiverid langenud. Analoogia eestis: börsimull 1997.2003: jms;Tekstiredaktorid, brauserid, epost; Üldised 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega võrgurakendused: google, youtube, skype; börsilangus lõppes, algas harilik kasv. mängud, progemisvahendid), Erirakendused digitaalarvuti

Informaatika → Sissejuhatus...
383 allalaadimist
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015
2
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015

CSS ja javascript Võrgusüsteemide).Kommertsrakendused – mitmesuguste komponentide kokkupaneku teel. lastele(Papert). Laiatarberakendused(Opsüsteemid, draiverid Neid komponente võib klassifitseerida - näiteks - uuesti olulised brauseritehnoloogiad. Apple liikumine jms;Tekstiredaktorid, brauserid, epost; Üldised 1968 - Intel Corp(Moore, Noyce – lahkusid järgmisel viisil:Terviklikud lõppkasutaja- meediamasinatesse: iPod,iPhone. võrgurakendused: google, youtube, skype; rakendusprogr, Suured Fairchild Semiconductorsst)

Informaatika → Sissejuhatus...
102 allalaadimist
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
138
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

 Praktilisem arvutiteadus  Algoritmika  Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine  Õppimine  Keeled ja kompilaatorid  Krüpto  Veel praktilisem arvutiteadus  Andmebaaside teooria ja tehnoloogia  Failisüsteemide ...  Arvutigraafika ...  Võrgusüsteemide ...  Laiatarberakendused  Opsüsteemid, draiverid jms  Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ...  Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, ..  Mängud  Igasugu utiliidid  Programmeerimisvahendid  Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud  ....  Erirakendused  Pangarakendused, telekomirakendused jne  Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid  Firma andmebaasid  Firma süsteemide sidumine  ...  TTÜ  Majandusteaduskond

Informaatika → Sissejuhatus...
264 allalaadimist
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt
35
pdf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

on siiamaani kasutusel), UNIX-ist arenes hiljem palju harusid(nt Linux, mille pealisehitus on Android, macOS, OS X, iOS). Kenneth Thompson mõtles välja keele B, mis baseerus varasematel keeltel, Dennis Ritchie koos Kernighaniga tegi keele C (ALGOL –> BCPL -> B -> C), et oleks kergem UNIX-it kirjutada, C keel on oluline, kuna peaaegu kõik arvuti baasasjad on C keeles (op süsteemid (Windows, Linux, Apple, BSD põhised), suuremad infrastruktuurid, tekstiredaktorid, andmebaasid, veebiserverid jne), selles keeles on lihtne teha vigu ja neid üles leida on raske, masinalähedane ja kiire keel AMD – 1969. a tekkis AMD ehk Advanced Micro Devices paralleelselt Inteliga, samadest inimestest, kes olid koos ära tulnud Shockley Semiconductorist ja asutanud Fairchild Semiconductorsi, ühed lõid Inteli ja teised lõid AMD ESIMENE MIKROPROTSESSOR – 1970. a tegi Intel esimese mikroprotsessori 4004,

Informaatika → Sissejuhatus...
232 allalaadimist
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

sisuliselt funktsioneerib ja kellel on loomupärast taibukust. Linux annab muuhulgas võimalusemugavasti programmeerida ja ühe masina peal mängida maha enamuse Interneti teenustest (e-post, WWW, FTP, Telnet, SSH, PGP jne), olles seega sobiv operatsioonisüsteem õpetamiseks jaõppimiseks. 4.3 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmide komplekt kindlat liiki ülesannete klassi tarvis ja nendega puutub tavakasutaja kokku oma igapäevases töös. Rakendustarkvara liigid: · Tekstiredaktorid · Tabelarvutusprogrammid · Mänguprogrammid Graafikatöötlusprogrammid · Majandustarkvara · Audio- ja videoprogrammid (loomine, redigeerimine, kasutamine) ehk multimeedia · Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid · ... Reeglina rakendustarkvarad ühilduvad ainult nende operatsioonisüsteemide versioonidega, milledele nad on kirjutatud. Sama operatsioonisüsteemi uuema versiooni jaoks (ja vastupidi)

Informaatika → Infotehnoloogia
51 allalaadimist
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Palju koodi on viidud lehekülje tagustelt koodilehtedelt teenusepakkujatesse. ASP.NET versioonis 3.5 on juurde tulnud toetus AJAXile (Asyncronious Java and Xml), mõned uued serveri kontrollid ning LINQ kasutamise võimalus. AJAX võimaldab andmeid lehel reaalajas muuta ilma, et peaks kogu lehte selle tarbeks uuesti laadima. ASP.NET lehed koosnevad tekstifailidest, mida saab serveerida läbi IIS (Internet Information Service) virtuaalkaustade. Lehtede loomiseks sobivad kõik tekstiredaktorid. Abivahendeid usaldavale inimesele on kõige parem kasutada kirjutamiseks sellised abivahendeid, mis lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio. Ehkki palja "rumala" tekstiredaktoriga kirjutamisel on eeliseks lihtsus, siis nt Visual Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu.

Informaatika → Veebiprogrammeerimine
26 allalaadimist
Nimetu
575
docx

Nimetu

Palju koodi on viidud lehekülje tagustelt koodilehtedelt teenusepakkujatesse. ASP.NET versioonis 3.5 on juurde tulnud toetus AJAXile (Asyncronious Java and Xml), mõned uued serveri kontrollid ning LINQ kasutamise võimalus. AJAX võimaldab andmeid lehel reaalajas muuta ilma, et peaks kogu lehte selle tarbeks uuesti laadima. ASP.NET lehed koosnevad tekstifailidest, mida saab serveerida läbi IIS (Internet Information Service) virtuaalkaustade. Lehtede loomiseks sobivad kõik tekstiredaktorid. Abivahendeid usaldavale inimesele on kõige parem kasutada kirjutamiseks sellised abivahendeid, mis lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio. Ehkki palja "rumala" tekstiredaktoriga kirjutamisel on eeliseks lihtsus, siis nt Visual Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu.

Informaatika → Informaatika
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun