Lepinguõiguse kaasused auditooriumis lahendamiseks. 1.Türilt pärit Tõnu ja Mihkel läksid peale gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse õppima. Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist teatanud üürnikule P-le, et lõpetab üürilepingu, millega P oli ka nõus olnud. Korteri uus omanik R andis Tõnule ja Mihklile nädal aega korterist välja kolimiseks, kuna P-l ei olnud mingit õigust teisele...
Kui vedaja vabaneb vastutusest selle veoliigi kohta kehtivate regulatsioonide kohaselt, jääb kogu kahju kas müüja või ostja kanda. Tarneklausel sätestab kaubavastutuse (riskivastutuse) siirdumise müüjalt ostjale. Ostja seisukohast on probleem selles, et kui kahjustus fikseeritakse alles kauba saabumisel sihtpunkti, on riskivastutus tavaliselt juba talle siirdunud. Ostjale jääb tavaliselt ainsaks võimaluseks proovida saada kompensatsiooni kahju tekitajalt, kõige sagedamini vedajalt. Vedaja vastutuse määrad on erinevad olenevalt veoliigist. Erinevused tulevad välja vastutuse alustes ning nõuete esitamise ja aegumise tähtaegades. Erinevusi võib selgitada näiteks sellega, et õhutranspordiga veetakse üldjuhul kallimat ja töödeldumat kaupa kui meretranspordiga (ibid). Lisaks eelnimetatud kolmele kindlustusliigile on erinevatel veoprotsessis osalejatel vajadus täiendavatele riskide maandamise võimaluste järele
juhitakse hajutamise eesmärgil keskkonda Radioaktiivsed jäätmed- Radioaktiivsed jäätmed on tootmisülejäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Radioaktiivsete jäätmete hoiuruum- kehtestatud nõuetele vastav ruum radioaktiivsete jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, eeltöötlemiseks või pakendamiseks radioaktiivsete jäätmete tekitaja juures Radioaktiivsete jäätmete käitluskoht- radioaktiivsete jäätmete nende tekitajalt vastuvõtmiseks, kogumiseks, töötlemiseks, konditsioneerimiseks ja ajutiseks või lõppladustamiseks spetsiaalselt ettenähtud rajatis Pakend- on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani Toote määramine pakendina- oode loetakse pakendiks, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1
ole. Samasugune kohustus võib tekkida ka tegudest, mis ei ole küll kuriteod, kuid millega üks inimene põhjustab teisele kahju. Näiteks autojuht, kes sõidab otsa teisele autole või matkasell, kes süütab hooletusest võõra metsa, peavad tekkinud kahju korvama. Taolisi juhtumeid tuleb elus palju ette. Tihti kindlustavad inimesed oma vara või tervise kahju vastu. Sellisel juhul korvab kahju kindlustusselts, kes võib makstud raha omakorda kahju tekitajalt sisse nõuda. Kui kahju tekitavad mitu inimest ühiselt, siis peavad nad selle eest maksma kas võrdselt või siis vastavalt oma süü ulatusele. Kui kahju põhjustab töötaja oma tööülesandeid täites, siis peab selle eest maksma tööandja. Kahju võib olla tekkinud inimese tervisele ja varale. Mõlema kahju puhul peab selle hüvitama. Eestis inimestele tervisehäirete tekitamise eest ei maksta suuri summasid niisama, küll aga hüvitatakse kõik ravimise ja tervise taastamisega
vastutuse alused) saab seda nõuda? § 132 lg 4 l 1, kui asi oli isikule vajalik või kasulik, hõlmab hüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. See säte võimaldab nt taksojuhil, kelle auto saab III isiku tõttu kahjustada, remondis oleku ajaks üürida endale asendusauto ja nõuda vastavate kulutuste hüvitamist kahju tekitajalt. 90-14 harrastusega tegelemine pole piisav selle sätte järgi hüvituse saamiseks. Juhul, kui asja kasutatakse tavalisel viisil, kas on piisav, et selle sätte järgi hüvitist saada või mitte. Lahe arvab, et võiks olla. 36-15 hüvitisest tuleb maha arvata see, mille kannatanu oma asja mitte kasutamisega säästis. Sõiduauto näite puhul kannatanu sääst selles, et ei kasutanud oma sõidukit, kilometraaž ei suurenenud, amortisatsiooni ei toimunud. See tuleb maha arvata
korda tegemist. 8. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda? § 132 lg 4: asenduskasutuse hankimise kulude hüvitamise nõue, st. et kui taksojuht A satub avariisse liikleja B süül. Seni kuni tema auto on paranduses, on tal õigus samaväärne auto endale üürida ja nõuda nende kulude hüvitamist kahju tekitajalt. Näide: kui isik kasutab sõiduautot tööl käimiseks, siis otseselt see ei ole vajalik kutsetegevuseks, aga kaudselt on. Ka sellisel juhul võiks nõuda asendusauto kulude hüvitamist. Samas samaväärset asja ei tohi lugeda sõna-sõnalt. Bussi- ja trammipiletid peaks samuti saama hüvitatud. Kui samaväärset asja ei kasuta, siis saab nõuda saamata jäänud kasutamiseelise hüvitamist. 9. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud
kõigilt kolmelt. Kuidas saaks OÜ nõuda kahju B-lt ja C-lt? Kui C tunnistab, et tema tegi, siis saab huvitamist nõuda uksnes C-lt ning kui see on ka tõendatud. Kuid kui pole teada, kes ära lõhkus seadme, siis saaks nõuda kõigilt kolmelt võrdses ulatuses varalise vastutuse kokkuleppe alusel. Kui varalise vastutuse ulempiir oleks olemas olnud ja see oleks olnud 500, siis OÜ võibki kogu seda summat nõuda kahju tekitajalt. Kui ulempiir oleks olnud 1000 , siis oleks pidanud maksma 900 . Kui varalise vastutuse kokkulepe ei ole kehtiv, mis siis saab? Tuleb välja selgitada, kes on kahju tekitanud. Kui C tegi (osalise koormusega) (kahju tekitamise eelduste kontroll), siis vastutabki tema ning huvitamisele kuuluv summa sõltub tema töötasust, kogemusest jms. 42 VIII Töölepingu lõppemine
puudujäägi tekkimisel ei ole võimalik kelleltki puudujäägi tulemusena tekkinud kahjumit sisse nõuda, varguse tuvastamisel ei ole uuritud vargusega seonduvaid asjaolusid, pole pöördutud politsei poole jne. Seega ei ole maksumaksja poolt rakendanud konkreetseid meetmeid, mis tagaksid vara hoidmise või säilimise ja maksuhalduril on alust järeldada, et maksumaksja on ise tekitanud olukorra, kus kahju sissenõudmine kahju tegelikult tekitajalt osutub võimatuks. Sel juhul ei ole välistatud tulumaksuseaduse § 32 lg 1 .ja 2 rikkumine, mille kohaselt peab iga kulu seos ettevõtlusega olema selgelt põhjendatud. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt peab residendist äriühing tasuma tulumaksu 21/79 (TMS § 51,lg.1). Sama nõue kehtib residendist mittetulundusühingu, sihtasutuse, kiriku, koguduse või koguduste liidu kulude ja väljamaksete suhtes,
annaabi.ee 
