Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal, haldus. Kohtu esimehed on valitud 7 aastaks ametisse, kuid muud tingimused samad, mis I astme kohtute esimeeste puhul. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus tegutsevad 19 riigikohtunikku. Õiguse mõistmine riigikohtus: · Kassatsioonimenetlus · Teistmismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine kui on ilmnenud uued asjaolud · Põhiseaduslikkuse järelevalve (eraldi kolleegium). Riigikohtus on ka 3 kolleegiumit. Riigikohtu esimees on ametis 9a. Praegu on selleks Märt Rask. Riigikohtuesimees nim ametisse Riigikogu poolt. I ja II astme kohuste esimehed nim ametisse presidendi poolt. Riigikohtu esimees esitab ja juhib riigikohut, teostab järelevalvet,
kohtueelses staadiumis, kui on juba kohtus menetlemisel, siis enam kaevata ei saa. Menetluskaebuste teoreetilised liigitused: - Korralised ja erakorralised – korraline on selline kaebus, mis esitatakse veel jõustumata lahendi peale. Enamus kaebustest on korralised, neist kõige tüüpilisem apellatsioonakebus. Erakorraline on see, kui lahend on tehtud ja tagantjärgi leitakse, et õiguskorras on midagi, mida ei saa tähelepanuta jätta, nt teistmismenetlus. - Täielikud ja osalised – täielik kaebus on selline, kus saab kaevata eranditult kõigi kohtulahendi nüanside peale. Neid umbes kolm – tõendatus (faktilised asjaolud), materiaalõiguslik kvalifitseerimine (kas katse, lõpuleviidud tegu), menetlusõigus (kas ja kuivõrd on menetlusõigust järgitud). Osaline on see, kus ei saa kõige peale kaevata, nt kassatsioonkaebus, kus saab kaevata ainult õiguslikku külge. Tsiviilkostja saab
a) kaheastmeline e. revisjoniastme kohus b) mitmeastmeline - (subordinatsiooni suhe) kõrgeim aste kassatsioonikohus, temale allub apellatsiooni kohus, madalaim allastme kohus; Apellatsioonikohus otsustab sisuliselt ise, võib saata tagasi allastme kohtule uues koosseisus. Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine. Otsus tühistatakse ja saadetakse allastme kohtule uues koosseisus tagasi või ei. Sisu osas ei otsustata. Toimub teistmismenetlus. Võib parandada alamaastme kohtute kohtuvigu: 1) Koosseisu alusel a) ainuisikulised b) kollegiaalsed 2) Funktsiooni kestvuse alusel a) korraline b) erakorraline 3) Õigusharude funktsioonide alusel a) kriminaal b) tsiviil ja majandus c) haldus d) lepitus 4) Rahvusriikluse tunnuse alusel a) rahvuslikud e. siseriiklikud
Kolmeisikuline 15 tsiviil, kriminaal ja haldus kolleegiumi väärtegude alla kuuluvad need asjad. Ringkonnakohtunik on ametis 5 aastat. Igal kohtumajal oma juht. 3. astme Riigikohus asub Tartus Riigikohus: neid on 1, asub Tartus, 19 riigikohtunikku. Riigikohtu eesotsas on riigikohtu esimees: Märt Rask- saab olla ametis 9 aastat. Õiguse mõistmine riigikohtus- kõige valdavamalt kassatsioonimenetlus. Teistmismenetlus- jõustunud kohtuotsuste läbivaatamine uuesti, uute asjaolude ilmnemisel (teistmise korral minnakse otse riigikohtusse). Kohtunik võtab altkäemaksu. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Valimistulemuste järelevalve. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohtu esimehe ülesanded: nim valitsusse riigikogu poolt presidendi, juhib ja esindab riigikohut, teostab järelvalvet, teeb riigikogule ettepaneku riigikohtu kohtunik
maakohus b. halduskohus 2. astme kohus a. ringkonnakohus - 2 3. astme kohus a. riigikohus- 19 riigikohtunikku. Mõistab õigust kolleegiumite kaupa.. kuriteod ja väärteod, halduskolleegium, tsiviilkolleegium, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Appelleerimine ning kassatsioon kaebuse esitamine. Kaebuse esitaja on kassaator, ainult läbi advokaadi. Teistmismenetlus jõustunud kohtu otsuste uuesti läbivaatamine. Tunnistaja on andnud menetlemise käigus vale ütlusi või on keegi menetlejatest toime pannud kuriteo asja menetluse käigus tulnud teistsugune kohtulahend. 1. astme kohus (5 aastat) 1. maakohus neid on 4 praegu Harju Tartu Pärnu
19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku) Õiguse mõistmine Riigikohtus: 1) asjade läbivaatamine kassatsiooni korras 2) põhiseaduslikkuse järelevalve 3) kohtuvigade parandamine 4) teistmismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel Kolmeliikmeline kogu vaatab asja läbi ja annab menetlusele, kui annab. Kuskil ¼ asjadest võetakse riigikohtus arutlusele. Riigikohtus töötab kohtunõunik, kelle ülesanne on kohtupraktika üldistamine. Osaleb ka kohtuasjade ettevalmistamisel. Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik.
haldusakt. Otsustusmenetlus selle langetab vastav haldusorgan tuvastatud faktilise-juriidilise olukorra põhjal oma otsuse vastavas haldusasjas. Täitmismenetlus nii materiaalselt (kui vastab kehtivale õigusele, on nii sisult kui vormilt õiguspärane, kuid teatud põhjustel pole asunud jõusse, nt vaidlustamise aeg) kui formaalselt (kui on reaalselt jõusse astunud) jõustunud haldusakt kuulub täitmiseks. Teistmismenetlus e uuendamismenetlus sisuks on see, et võetakse veelkordselt arutlusele ja otsustusele juba jõustunud haldusakt. Uuendusmenetluse alused 1. Kui õigusnorm või vastav asjaolu, mis olid aluseks haldusakti andmisel on ära langenud. 2. On ilmnenud uued tõendid, mis ei olnud menetlusosalisele menetluse käigus teada. 3. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud ja toiming on sooritatud
koostamiseks ja eelistungil osalemiseks kulutas. Eelnevast tulenevalt oli kohtueelse menetluse kuludele lisanduv menetluskulu umbkaudne suurus ettenähtav ja kokkuleppe sõlmimisel oli võimalik sellega arvestada. Menetluse lõpuleviimine ja edasise tegevuskäigu otsustamine (9.-12.10.17) Millistel tingimustel saab asja uuendada? Sama kuriteo toimepanemise eest ei saa teist korda karistada topelt karistamise keeld. See kehtib nii karistuse, kui ka menetluse kohta. TEISTMISMENETLUS on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. (KrMS 365) Juba lõpetatud kriminaalmenetluse oportuniteedil on võimalik uuendada. (202, 203, 203_1, 205). KrMS 200_1 (Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu) (2) Lõikes 1 ettenähtud aluste äralangemise korral uuendatakse menetlus käesoleva seadustiku §-s 193 sätestatud korras.
annaabi.ee 
