järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. *Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega.Iga riigikohtunik kuulub kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. 18.Kohtunikule esitatavad nõuded? (Eesti kohtunike eetikakoodeks; kohtute seadus) Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes:
7. KOHTUSÜSTEEM JA EESTI KOHTUD Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, mis tähendab, et on esimese astme kohtud, teise astme kohtud ning Riigikohus. Esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud, teise astme kohtud on ringkonnakohtud ning kõrgeim kohus on Riigkohus. Kui on esitatud apellatsioon esimese astme kohtu otsuse suhtes, vaatab selle läbi ringkonnakohus. Riigikohus tegeleb 20 kassatsioonikaebuste ning teistmisavalduste arutamisega ning on ühtlasi ja põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Eestis on neli maakohtut: Harju maakohus; Viru maakohus; Tartu maakohus; Pärnu maakohus Halduskohtuid on kaks: Tallinna halduskohus; Tartu halduskohus Ringkonnakohtuid on samuti kaks: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus asub Tartus.35 KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli uurida karistustõigust ning sellega seostuvat
põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; vähemalt riiklikult tunnustatud ametissenimetamist; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; magistrikraadi või sellele vastava 4) tervise tõttu, mis takistab kvalifikatsiooni; kohtunikuna töötada; teistmisavalduste läbivaatamine; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses 5) kohtu likvideerimise või muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. sätestatud C1-tasemel või sellele kohtumaja sulgemise või Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Eestis on 2 ringkonnakohut:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; kohtuvigade parandamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Maa-ja linnakohud arutavad esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna tema pädevusse antud haldusasju. Maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise
HALDUSKOHUS arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mille tegemine on seadusega antud selle kohtu pädevusse. RINGKONNAKOHUS on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. RIIGIKOHTU PÄDEVUS Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmisavalduste alusel ja parandab kohtuvigu, samuti täidab muid sellest seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. RIIGIKOHTU LOAKOGU Riigikohtus on loakogu, kes otsustab menetlusloa andmise tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade menetlemiseks Riigikohtus. Loakogusse kuulub igast kolleegiumist üks kohtunik. Loakogu koosseis, samuti Riigikohtu kohtunike loakogusse kuulumise järjekord määratakse kindlaks tööjaotusplaanis
Seega teostatakse põhiseaduslikkuse järelevalvet Eestis nii eelkontrolli kujul (Vabariigi President jõustumata seaduste, õiguskantsler jõustumata välislepingute osas) kui ka järelkontrolli (jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide osas) korras. 10.7.3 Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid) Riigikohtu pädevuses on põhiseaduse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. 10.7.4 Konkreetne normikontroll Siin ei ole oluline mitte normi kooskõla Psga, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seotud müne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu Psga võib kaasa tuua mõne teise akti vastuoli Psga. 10.7.5 Abstraktne normikontroll Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspä rasust ilma et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud
Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut: o Tallinna Ringkonnakohus o Tartu Ringkonnakohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: o põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; o kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; o teistmisavalduste läbivaatamine; o muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohus asub Tartus. Lisaks kohtule kuulub Eesti õigussüsteemi õiguskantsler. Põhiseaduslikkuse järelvalve Eestis Riigikohus 2. astme kohus 1. astme kohus Õiguskantsler president Riigikogu 18
tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtu pädevuses on: · põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; · kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; · teistmisavalduste läbivaatamine; · muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. · Riigikohtu lahendid on kättesaadavad Riigikohtu kodulehel. Kõik Riigikohtu põhistatud lahendid avaldatakse Riigi Teataja III osas. Isikul on õigus omada kriminaal- ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses esindajat. Kohtunikud Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste
Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus on Eesti vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste (vastulaused) läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõiglase kohtulahendi. Riigikohtus on 19 kohtunikku